) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kohtule on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kontrollides taotleja 1 3-23-1862 majanduslikku seisundit tegi kohus kindlaks, et tal on Viru Vanglas isikuarve kuid kontrollitaval perioodil 18.04.2023-17.08.2023 laekumisi ei olnud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg-st 1 rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus selgitab, kuigi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhistatud (
lg 2) ja sellest ei selgu soovitud abinõu (
lg 1), ei pea kohus vajalikuks jätta ilmselgete puudustega esialgse õiguskaitse taotlust käiguta ja kohustada taotlejat kõrvaldama taotluses esinenud puuduseid. Tulenevalt kohtule edestatud vaide sisust esitas D. B vanglale kaks teabenõuet (9.08.2023 ja 14.08.2023), milles soovis saada meditsiiniosakonnalt andmeid terviseseisundi kohta, kuid ei saanud teabenõuetele vastuseid. Vaides palub ta esitada vastus teabenõuetele. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole taotleja samuti eraldi välja toonud. Sellest tulenevalt eeldab kohus juhindudes
B tegelikuks sooviks on see, et kohus kohustaks vanglat vaidemenetluse ajal edastama talle vastused 9.08.2023 ja 14.08.2023 esitatud teabenõuetele (
Vastavalt
lg-le 1 on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus taotleja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse taotluse raames kohustamisabinõu esitamise korral peab isikul olema eriline esialgse õiguskaitse vajadus.1 Kohus on varasemalt analoogse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel rõhutanud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (28.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1662). Nimelt selgitas kohus, et vanglas peetakse iga kinnipeetava kohta tervisekaarti, kus muu hulgas fikseeritakse kõik arstide poolt antud soovitused, analüüsid, määratud ravimid, diagnoosid jne. Sellel põhjusel ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja vajaks kas haldus-, vaide- või kohtumenetluses ilmtingimata tervisekaardis fikseeritud andmete kättesaamist ning selle väljastamata jätmise tõttu võiks saabuda tema õiguste jaoks pöördumatult negatiivne tagajärg. Vajadusel saab kohus ise teha vanglale päringu ja tugineda halduskohtumenetluses saadud andmetele D. B tervise kohta. Taotleja võib saada andmeid tema terviseseisundi kohta arsti või medõe vastuvõtul. Juhul, kui taotlejal on tehtud analüüsid, ei pea ta ise muretsema ravi määramise osas, kuna vajadusel korrigeeritakse või määratakse ravi meditsiiniosakonna poolt. Seega ei näe kohus, et taotlejal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, erilisest vajadusest rääkimata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tulenevalt
lg-st 3 ja § 178 lg-st 3 asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega. Vastavalt 109 lg-le 2 ja
lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskatse taotluse menetlemisega seotud kulud (riigilõiv summas 20 eurot) Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 1 RKHKm 3-3-1-59-14, p 19. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.