Obsah (7)

§ 100§ 101§ 108§ 1132§ 186§ 195§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-145079 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus C

) sätteid. Vastavalt

§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.

1. Vastavalt tõenditena esitatud arvetele on Tele2 Eesti AS esitanud kostjale arveid sideteenuse osutamise eest summas 60 eurot 7 senti (25,36 + 25 + 9,71). Arvetelt nr 15113842259 (dtl 42) ja 15114305698 (dtl 46) nähtub, et tasu küsiti vastavalt 4 eurot ja 12 eurot meeldetuletuskirjade saatmise eest.
2. Tele2 Eesti AS on sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja on jätnud kokkulepitud sideteenuste eest tasumata.
3. mail 2022 loovutas Tele2 Eesti AS liitumislepingust nr 853726955 tulenevad nõuded hagejale (dtl 48). 10.

§-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset tasu maksmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuste rikkumisena

§ 100

mõttes.

§ 101

on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul, kui võlgnik rikub kohustust.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

§ 108

lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 619 summas 60 eurot 7 senti. 11.

§ 1132

lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja 3 2-22-145079 kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. 12. Tele2 Eesti AS on esitanud kosjale arved võlateatiste eest summas 12 eurot, mida hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena.

§ 1132

lg 1 kolmanda lause kohaselt võib lepingu kehtivusajal hüvitist nõuda ainult juhul, kui tarbijale on saadetud enne vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hageja ei ole esitanud asjaoludena, et kostjale saadeti tasuta meeldetuletusi. Arvetelt nähtuv 12 euro suurune sissenõudmiskulu ei ole seega põhjendatud. 13. Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud

§-s 186. Muu hulgas võib kestvusvõlasuhe

§ 186

p 6 järgi lõppeda selle ülesütlemisega ühe poole poolt (RKTKo 07.03.2018 2-16-11889, p 18.1).

§ 195lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (

§ 195lg 1, Ts

ÜS § 69 lg 1 esimene lause) (RKTKo 02.04.2014 3-2-1-190-13, p 23). 14. Hageja ei ole toonud välja, et Tele2 Eesti AS ja kostja vaheline leping oleks üles öeldud. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest nähtuks lepingu ülesütlemine. 15.

§ 1132

lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 16. Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 euro hüvitamist tuginedes

§ 1132lg 2 p-le 1.

Hageja nõue ei ole nimetatud sätte alusel põhjendatud, sest säte kohaldub pärast lepingu lõppemist esitatud tasuliste meeldetuletuskirjade kohta. Hageja ei ole toonud faktilise asjaoluna välja lepingu lõppemist. Kohus jätab hageja 25 euro suuruse sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. 17. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viiviseid arvelt nr 15113134532 alates

1. detsembrist 2021, arvelt nr 15113372287 alates
2. jaanuarist 2022 ja arvelt nr 15113607777 alates
3. veebruari 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni
4. märtsil 2023 lepingus kokkulepitud määraga 0,05% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 60 eurot 7 senti, seega tuleb ka viivis välja mõista nimetatud summalt. Sissenõutavaks muutunud viivised on 12 eurot 68 senti. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 68 senti kostjalt hageja kasuks välja. 4 2-22-145079
5. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so
6. märtsist
7. a kuni põhinõude tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja taotluse põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmiseks ja mõistab kostjalt välja viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so
8. märtsist 2023 kuni põhinõude (60 eurot 7 senti) täitmiseni viivisemääraga 0,05% Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja hind on 130 eurot 16 senti. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 83 eurot 71 senti (põhinõue 60,07 + viivis 12,68 + tuleviku viivis 10,96), seega hageja nõudest rahuldatakse 64%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda.
10. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11. Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad), hagiavalduses esitatud nõuete mittevastavust esitatud faktilistele asjaoludele ning seda, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 120 eurot.
12. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 153 eurot 60 senti (64% 240-st).
13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjal menetluses esindajat ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 5 2-22-145079 24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6