← Eesti

1-22-7769/43

Obsah (5)§ 65§ 424§ 423§ 329§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 1. september 2023 Kohtuasja number 1-22-7769 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Rain Räägu (Rääk; isikukood: 3800

) § 329 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 9.

juuli 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 10 kuud ja 29 päeva vangistuse) võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas

  1. jaanuaril
  2. Kohtuotsus jõustus
  3. märtsil
  5. Viru Vangla esitas
  6. augustil 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Räägu tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamiseks.
  7. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad R. Räägu vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  8. Viru Maakohus jättis
  9. augusti 2023 määrusega R. Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult nii.
  10. R. Räägul pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Alates
  11. septembrist 2022 on ta määratud toidujagajaks, varem töötas ta pesumaja operaatorina. Muu hulgas on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Õige hetk“ ning „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“.
  12. R. Rääk soovib asuda elama X linnas aadressil XXX asuvasse korterisse, kus elab tema ema. R. Rääk on omandanud põhihariduse. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel on R. Räägul neli kannet töötamise kohta. Need töötamised on olnud lühiajalised ning lepingud on lõppenud poolte kokkuleppel. R. Rääk on enda sõnul töötanud ka Soomes. Eestis töötas ta valdavalt mitteametlikult. Töökogemust omab ta peamiselt ehituse ja metsanduse valdkonnas. Vanglas osaleb ta tööhõives, materiaalselt toetab teda õde. Vanglast vabanemise korral on R. Räägul võimalus asuda puidutöölisena tööle ettevõttesse PuiduLux OÜ.
  13. juuli 2023 seisuga on kinnipeetaval võlgu 33 856 euro ulatuses – kohtukulud, trahvid, elatisnõue ning võlgnevused ettevõtetele.
  14. R. Rääku on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral ning vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Kehtivate karistusandmete kohaselt on R. Rääku karistatud liiklusalaste kuritegude eest (

§ 424

lg 1 ning

§ 423¹ järgi), aga ka varguse eest.

Käesolevas kriminaalasjas tunnistati R. Rääk süüdi

§ 329järgi.

Seega võib öelda, et süüdimõistetu on pannud korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, mistõttu on alust arvata, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Viru Maakohtu 10. septembri 2020 otsusega võimaldati R. Räägul talle

§ 424

lg 1 ning

§ 423

¹ järgi mõistetud karistust kanda vabaduses, kuid kontrollnõuete korduvate rikkumiste tõttu pöörati karistus täitmisele. Ühtlasi pani R. Rääk katseajal toime uue kuriteo.

  1. R. Räägu kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Käitumiskontrolli ajal on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
  2. aasta kevadel lasi ta ennast küll „kodeerida“, kuid aasta hiljem toimus tagasilangus. R. Rääk avaldas valmisolekut lasta end uuesti „kodeerida“. Ehkki R. Rääk läbis
  3. aastal sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, näitas pärast tema tabamist (vanglakaristuselt kõrvalehoidmiselt) tehtud kiirtest amfetamiini tarvitamist. Seega on tema alkoholist ja narkootikumidest hoidumise motivatsioon pigem madal. Samas on R. Räägu poolt toime pandud kuritegude ja alkoholi tarbimise vahel selge põhjuslik seos, mistõttu alkoholi tarvitamise jätkamisest tulenev uute kuritegude risk on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge.
  4. Ehkki R. Rääk lubab enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei pruugi nõnda toimimine lihtne olla. Tema varasem käitumine näitab, et vangistuses seatud eesmärgid ja motivatsioon ei jää pärast vabanemist püsima. Süüdimõistetu alkoholisõltuvus ja kuritegelik käitumismuster on olnud pikaajaline, mistõttu võib probleemiga tegelemine olla väljakutsuv ning vajada aega ja pingutust. Võttes arvesse tema varasemaid tagasilangusi ja uute kuritegude toimepanemist, ei ole R. Räägust lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid piisaval määral maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda oht, et ta paneb toime uue kuriteo.
  5. Korduv alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta sõitmine näitab tema suhtumist ühiskonda. Sõnades on ta küll motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab aluse selles kahelda. Kuna R.Rääk ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis on risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks jätkuvalt olemas. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et tegemist on juba kuuenda 2

(4)vangistusega, mistõttu ei saa järeldada, et tema hoiakud oleksid selle vangistusega nii põhjalikult muutunud, et karistuse eesmärki saaks pidada enne karistusaja lõppu täidetuks. Määruskaebus 11. R. Rääk esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub end vangistuse kandmiselt vabastada. R. Rääk pole nõus sellega, et ta jäeti vabastamata üksnes seepärast, et teda on eelnevalt samade kuritegude eest karistatud ning need on olnud seotud alkoholi tarbimisega. Riskide maandamiseks laseb ta endale alkoholivastase süsti teha, vajadusel kordab seda igal aastal. Sotsiaalprogramme saab ta läbida ka kriminaalhoolduse ajal vabaduses. Tema käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Samuti on ta püstitanud endale kindlad eesmärgid – jääda kaineks ja hoiduda nii vigade tegemisest kui seaduserikkumistest. Esimese astme kohus leidis, et kuna tegemist on kuuenda karistusega, ei saa asuda seisukohale, et tema hoiakud on muutunud. Tekib küsimus, mis seab kohtu veendumusele, et karistuse lõpp seda teeb. Vabastamata jätmisega võetakse talt võimalus tõestada vastupidist. Mida aeg edasi, seda raskem on tal taastada suhteid lastega. Praegu on tal olemas nii elu- kui töökoht, millest tulenevalt saab ta keskenduda võlgade likvideerimisele ja lastega tegelemisele. Ringkonnakohtu seisukoht 12.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) R. Räägu hinnangul on maakohus teinud kaalutlusvea, kui tugines peaasjalikult tema korduvale karistusele, jättes seejuures piisaval määral arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud.
  3. Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et R. Rääku on võimalik määruskaebuses toodud viisil iseloomustada ka positiivses võtmes. Tema käitumine vanglas on pärast viimast süüdimõistmist püsinud reeglitele vastavana, ta on osalenud majandustöödel ning läbinud mitu sotsiaalprogrammi. Väärib tunnustamist, et sotsiaalprogrammide läbiviijate hinnang on R. Räägu suhtes olnud positiivne.
  4. Samas ei kaalu eeltoodu üles R. Räägu ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Kolleegiumi hinnangul on maakohus süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel igati õigustatult omistanud olulisema tähenduse just neile. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). R. Rääku on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal kolm. Vangistuses viibib ta juba kuuendat korda. Viimase kuriteo pani ta toime karistuse kandmise ajal, kui ei ilmunud koos kaaskinnipeetavaga tagasi avavanglaosakonda: ühiselt põgenesid nad Ida-Virumaalt Harjumaale. Ehkki R. Rääk väljendab juhtunu osas kahetsust, nähtub tema varasema elukäigu pinnalt, et tegemist pole olnud juhusliku eksimusega ning probleeme distsipliinile allumisega on tal olnud varemgi. Viru Maakohtu
  6. septembri 2020 otsusega karistati teda joobes ja süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest küll vangistusega, kuid see jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et R. Rääk ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub käitumiskontrollile. Võimaluse karistust vabaduses kanda lasi R. Rääk üsna pea käest, kui rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning sooritas uue kuriteo. Viru Maakohtu
  7. juuli 2021 otsusest nähtub, et juba
  8. 3

(4)mail 2021 – ehk katseajal – võttis ta koos kaaslasega võõra mootorsõiduki ning asus seda juhtima, omamata selleks juhiluba. Eelöeldu kinnitab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrolli nõuded ja võimalikud lisakohustused ei pruugi R. Räägu uue kuriteo toimepanemise ohtu maandada. Kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning pannud nii katseajal kui vangistuse kestel toime uue kuriteo, võib samamoodi minna nüüdki. 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et R. Räägu õigusvastase käitumise riskiteguriks saab pidada eelkõige alkoholi tarvitamist, kuna kuritegusid on ta sooritanud alkoholijoobes. Võttes arvesse, et R. Räägul on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, võib alkoholi tarvitamine saada tema peamiseks komistukiviks. Ehkki R. Rääk tunnistab probleemi olemasolu ning lubab vabanedes endale alkoholivastase süsti teha, pole kriminaalkolleegium veendunud, kas R. Rääk alkoholiprobleemist vabanemisega toime tuleb. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske. Nii ei andnud näiteks sõltlastele suunatud programmi („Eluviisitreening“) läbimine R. Räägu puhul soovitud tulemust, kuna pärast põgenemiskatselt tabamist reageeris talle tehtud kiirtest amfetamiinile. Pikaajalist tulemust ei andnud ka aastaid tagasi tehtud alkoholivastane kodeerimine. Seega on põhjendatud kahelda nii R. Räägu alkoholist hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Pole välistatud, et R. Rääk võib

kusperioodil libastuda, jätkates taas ühtäkki alkoholi tarvitamist ning rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid või panna jätkata kuritegude sooritamist.

  1. R. Rääk küsib, mis annab kindluse, et vangistuse lõpuni kandmise korral muutub ta õiguskuulekaks. Sellist kindlust miski ei annagi – tõenäoliselt on R. Rääk ka siis ohtlik. Kui aga vangistus on lõpuni kantud, ei ole inimest võimalik kinni pidada ka juhul, kui temast lähtub uute kuritegude oht – karistusjärgset kinnipidamist Eestis ei ole.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. augusti 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.