1-16-9171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2023 Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 13. ja 16. september 2022 Kohtuasja number 1-16-9171

§ 256

lg 1 ja

§ 184

lg 21 järgi; Dmitry Uritskiy süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 184

lg 21 järgi; Sergey Kuznetsov süüdistuses

§ 256

lg 1 ja

§ 184

lg 21 järgi; Sergei Nikolajev süüdistuses

§ 256

lg 1,

§ § 184 lg 2 1 ja

§ 189

lg 1 järgi; Roman Verenitš süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 184

lg 21 järgi; Stanislav Nikolajev süüdistuses

§ 255

lg 1,

§ 189

lg 1 ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Kirill Novikov süüdistuses

§ 255

lg 1,

§ 189

lg 1 ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Sergey Matin süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Julia Kivonen süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi; Inga Šemjakina süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi; OG süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi üldmenetluses; Harju Maakohtu 20.

oktoobri 2021 otsus üldmenetluses (otsuse terviktest pooltele kättesaadav

1. veebruar 2022) Apellatsioonide esitajad Süüdistatava Jevgeni Medunitsa kaitsjad Küllike Namm, Kristjan Tuul ja Mykhailo Smyrnov; süüdistatava Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok; süüdistatavate Sergey Kuznetsovi ja Stanislav Nikolajevi kaitsja Sven Sillar; süüdistatavate Roman Verenitši ja Sergei Nikolajevi kaitsja Aleksei Smelov; süüdistatava Kirill Novikovi kaitsja Gennadi Kull; süüdistatava Sergey Matini kaitsja Valeriy Gimajev; süüdistatava Julia Kivoneni kaitsja Kadi Sitska; juhtivprokurör Taavi Pern. Süüdistatavad Dmitry Uritskiy, Sergey Kuznetsov, Roman Verenitš Prokurör Süüdistatavad Juhtivprokurör Taavi Pern Jevgeni Medunitsa, isikukood: 37205130314; elukoht: XXX; alates 18.06.2021 Ukraina kodanik; emakeel: vene keel, haridus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – vahistamine 20.10.2021, elektroonilise valve all alates 26.09.2022 Kaitsjad Küllike Namm, Kristjan Tuul, Mykhailo Smyrnov Dmitry Uritskiy, isikukood: 36405020262, elukoht XXX; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – vahistamine 20.10.2021, elektroonilise valve all alates 06.10.2022 Kaitsja Aivar Ennok Sergey Kuznetsov, isikukood: 37405130299, elukoht: XXX; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – vahistamine 20.10.2021, elektroonilise valve all alates 26.09.2022 Kaitsja Sven Sillar Sergei Nikolajev, isikukood: 37101180304, elukoht: XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – vahistamine 20.10.2021, elektroonilise valve all alates 26.09.
2. Kaitsja Aleksei Smelov Roman Verenitš, isikukood: 37609300272, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – vahistamine 20.10.2021, elektroonilise valve all alates 26.09.
3. Kaitsja Aleksei Smelov 2

§ 184

lg 2 p 1 järgi; 1.2 Sergei Nikolajevi süüdimõistmises ja karistamises

§ 189

lg 1 ja § 22 lg 2 järgi; 1.3 Stanislav Nikolajevi õigeksmõistmises

§ 184

lg 2 p 1 järgi; 1.4 Kirill Novikovi õigeksmõistmises

§ 184

lg 2 p 1 järgi; 1.5 Sergey Matini süüdimõistmises

§ 184

lg 2 p 2 järgi; 1.6

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kindlaks määratud Julia Kivoneni karistuse täitmise korra osas; 1.7 Nõukogude Liidus valmistatud haavlipüstoli numbriga NK53 hävitamise osas. 1.8 Tühistada maakohtu otsus Jevgeni Medunitsale, Sergey Kuznetsovile, Roman Verenitšile, Sergey Matinile, Dmitry Uritskiyle, Sergei Nikolajevile, Stanislav Nikolajevile, Kirill Novikovile mõistetud karistuste osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1 Süüdi tunnistada Dmitry Uritskiy

§ 184lg 21 järgi ja mõista karistuseks 9 aastat vangistust. Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel mõista

§ 184lg 21 järgi kergendatud karistuseks 8 aastat vangistust. Mõista Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 255

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Dmitry Uritskiy liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 aastat ja 2 päeva. Lugeda Dmitry Uritskiy ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.2 Kvalifitseerida Sergei Nikolajevile

§ 189

lg 1 järgi süüks arvatud teod ümber

§ 184lg 21 järgi; 2.3 Mõista Sergei Nikolajevile Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 256

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 6 aastat vangistust ja

§ 184

lg 21 järgi mõista kergendatud karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Sergei Nikolajevile liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 aastat, 3 kuud ja 29 päeva. Lugeda Sergei Nikolajevi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 2 kuud ja 1 päev vangistust; 2.4 Süüdi tunnistada Stanislav Nikolajev

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel mõista

§ 184lg 2 p 1 järgi kergendatud karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Mõista Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 255

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 189

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista Stanislav Nikolajevile liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ja 26 päeva. Lugeda Stanislav Nikolajevi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 3 kuud ja 4 päeva vangistust; 4

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. Kr

MS § 306 lg 1 p 6 1 alusel mõista

§ 184lg 2 p 1 järgi kergendatud karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Mõista Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 255

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 189

lg 1 järgi 2 aastat vangistus.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista Kirill Novikovile liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

Lugeda Kirill Novikovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 7 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.6 Sergey Matini süüdimõistmisel

§ 184lg 2 p 1 järgi jätta mõistetud karistus muutmata; 2.7 Mõista Sergey Matinile Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 255

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõista kergendatud karistuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Sergey Matinile liitkaristuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 aastat, 3 kuud ja 8 päeva. Lugeda Sergey Matinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 22 päeva; 2.8 Mõista Jevgeni Medunitsale KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 256

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 8 aastat vangistust ja

§ 184

lg 21 järgi mõista kergendatud karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Jevgeni Medunitsale liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 aastat, 5 kuud ja 11 päeva. Lugeda Jevgeni Medunitsa ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 6 kuud ja 19 päeva vangistust; 2.9 Mõista Sergey Kuznetsovile KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel

§ 256

lg 1 järgi kergendatud karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 184

lg 21 järgi mõista kergendatud karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Sergey Kuznetsovile liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 aastat, 11 kuud ja 2 päeva. Lugeda Sergey Kuznetsovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.10 Vabastada Julia Kivonen KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel mõistetud karistusest; 2.11 Konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel süüdistatavale Sergei Nikolajevile kuuluv sõiduk Mercedes-Benz R320 CDI 4MATIC reg nr XXXXXX kui süüteo toimepanemise vahend; 2.12 Säilitada Jevgeni Medunitsale elukoha läbiotsimisel ära võetud Nõukogude Liidus valmistatud haavlipüstol numbriga 53 Hispaania Kuningriigi õigusasutuse valduses, kuni Hispaania õigusasutuse poolt selle osas seisukoha võtmiseni. 3. Täpsustada maakohtu otsuse resolutiiv- ja põhiosa. Jätta resolutiivosas (punkt 31) loetletud aresti alt vabastatavate esemete hulgast välja „meeste käekell Breque 4159“. Jätta välja otsuse põhiosast (VIII osa, punkt 25) otsustus, mille kohaselt „Breguet´ kell“ (kirjapilt muutmata), tunnusnumbriga 5827, puitkarbiga, asub menetleja seifis, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale. 5

§ 832lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel.

Jätta maakohtu resolutiivosa (punktist 124) välja viide

§-le 255 lg 2 p

2. Täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa, jättes resolutiivosast läbivalt välja tekstilõik „kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks“ (p-d 13-16, 43, 44, 57, 93).
3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes otsuse põhiosast (punktidest 505, 714, 799, 904, 1093) välja asjaolu, et süüdistatavad Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov, Sergei Nikolajev, Roman Verenitš panid toime

§ 184

lg 2 1 järgi ja Sergey Matin

§ 184lg 2 järgi kvaliftiseeritavad teod korduvalt.

1. Jätta Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsovi, Sergei Nikolajevi, Dmitriy Uritskiy, Roman Verenitši suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, muutmata. Tõkend tühistada, kui Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov, Sergei Nikolajev, Dmitriy Uritskiy, Roman Verenitš asuvad kohtuotsuse jõustumisel karistust kandma.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Süüdistatava Jevgeni Medunitsa kaitsjate Küllike Nammi, Kristjan Tuule ja Mykhailo Smyrnovi, süüdistatava Dmitry Uritskiy ja tema kaitsja Aivar Ennoki, süüdistatava Sergei Kuznetsovi ja tema kaitsja Sven Sillari, süüdistatava Roman Verenitši ja tema ning Sergei Nikolajevi kaitsja A. Smelovi, süüdistatava Stanislav Nikolajevi kaitsja Sven Sillari, süüdistatava Sergey Matini kaitsja Valeriy Gimajevi, süüdistatava Kirill Novikovi kaitsja Gennadi Kulli, süüdistatava Julia Kivoneni kaitsja Kadi Sitska ja prokurör Taavi Perni apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4. Advokaadibüroole Tibar & Partnerid apellatsioonimenetluses Julia Kivonenile osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu 1508,88 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda.
5. Kull Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses Kirill Novikovile osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu 1712,40 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda.
6. Advokaadibüroole Aivar Ennok apellatsioonimenetluses Dmitri Uritskile osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu 1723,20 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda.
7. Narva Esimesele Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses Sergey Matinile osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu 1264,80 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda.
8. Advokaadibüroole Sven Sillar apellatsioonimenetluses Stanislav Nikolajevile osutatud riigi õigusabi eest makstud 1303,20 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Jevgeni Medunitsa kasuks välja valitud kaitsjate tasu kokku 19 320,01 eurot (sh käibemaks).
10. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Nikolajevi kasuks välja valitud kaitsja tasu 1750 eurot (ilma käibemaksuta).
11. Mõista Eesti Vabariigilt Roman Verenitši kasuks välja valitud kaitsja tasu 1750 6

§ 256lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

Samuti tunnistati J. Medunitsa süüdi

§ 184

lg 21 järgi ja mõisteti 12 (kaksteist) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti J.

Medunitsale liitkaristuseks 13 (kolmteist aastat) vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 19.06.2020, s.o 4 aastat, 6 kuud ja 5 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 8 (kaheksa) aastat, 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 20.10.2021. J. Medunitsa suhtes vahistamise asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve tühistati ja süüdistatav võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse jõustumiseni vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1.2 Dmitry Uritskiy tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Samuti tunnistati D. Uritski süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 13 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 30.12.2019, s.o 4 aastat ja 16 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 20.10.2021. D. Uritskiy suhtes vahistamise asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve tühistati ja süüdistatav võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse jõustumiseni vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1.3 Sergey Kuznetsov tunnistati süüdi

§ 256lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Samuti tunnistati S. Kuznetsov süüdi

§ 184

lg 21 järgi ja mõisteti karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 11 (üksteist) vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 10.12.2019, s.o 3 aastat, 11 kuud ja 26 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 20.10.2021. S. Kuznetsovi suhtes vahistamise asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve tühistati ja süüdistatav 7

§ 184

lg 21 järgi ja mõisteti karistuseks 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Samuti tunnistati S. Nikolajev süüdi

§ 256

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust ning tunnistati süüdi

§ 189

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 07.05.2019, s.o 4 aastat, 4 kuud ja 23 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 5 (viis) aastat ja 7 (seitse) kuud ja 7 (seitse) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 20.10.2021. S. Nikolajevi suhtes vahistamise asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve tühistati ja süüdistatav võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse jõustumiseni vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1.5 Roman Verenitš tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Samuti tunnistati süüdi R. Verenitš

§ 184

lg 21 järgi ja mõisteti karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.01.2016 kuni 24.03.2020, s.o 4 aastat, 1 kuud ja 27 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 20.10.2021. R. Verenitši suhtes vahistamise asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve tühistati ja süüdistatav võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse jõustumiseni vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1.6 Stanislav Nikolajev mõisteti õigeks

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

S. Nikolajev tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Samuti tunnistati S. Nikolajev süüdi

§ 189

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 10.05.2016, s.o 4 kuud ja 26 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 1(üks) kuu ja 4 (neli) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Nikolajev ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.2021, tõkendit S. Nikolajevi suhtes ei kohaldatud. 1.7 Kirill Novikov mõisteti õigeks

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

K. Novikov tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Samuti tunnistati S. Nikolajev süüdi

§ 189

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 15.12.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 5(viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et K. Novikov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.2021, kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 8

§ 255lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Samuti tunnistati S. Matin süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 22.03.2019, s.o 3 aastat, 3 kuud ja 8 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Matin ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.2021, kohaldatud tõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega – tühistada. 1.9 Julia Kivonen tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J. Kivonen ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.2021, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühstada kohtuotsuse jõustumisel. 1.10 Inga Šemjakina tunnistati süüdi

§ 255

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 16.12.2015, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et I. Šemjakina ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.2021, kohaldatud tõkend kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühstada kohtuotsuse jõustumisel. 1.11 OG mõisteti õigeks

§ 184lg 2 p 1 järgi.

2. Esitatud süüdistused 2.1 J. Medunitsale oli esitatud süüdistus

§ 256

lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta lõi koos eeluurimisel tuvastamata isikuga täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2012. a vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuritegelik ühendus tegeles suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku vedamisega Hispaania Kuningriigist Venemaa Föderatsiooni ja J. Medunitsa roll kuritegeliku ühenduse juhina oli korraldada hašiši transiiti Hispaaniast Venemaale. J. Medunitsat süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja liikmete värbamises ning suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega. Süüdistuse järgi kuulusid kuritegelikku ühendusse Eesti Vabariigis elavad IL, S. Kuznetsov, Sergei Nikolajev, S. Matin, VB, Stanislav Nikolajev, K. Novikov ning Hispaania Kuningriigis elavad D. Uritskiy ja R. Verenitš. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist ja J. Medunitsa pani toime

§ 256lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2.2 D. Uritskiyle oli esitatud süüdistus

§ 255lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt 2013. aastast J. Medunitsa poolt 9

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuse osas leidis kohus, et tõendamist pole leidnud teo toimepanemine suure varalise kasu saamise eesmärgil ja D. Uritski pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis. 2.3 S. Kuznetsovile oli esitatud süüdistus

§ 256

lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt 2013. aastast J. Medunitsa poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. S. Kuznetsov oli J. Medunitsa usaldusisikuks ja Eesti Vabariigi poolseks koordinaatoriks, kes edastas kuritegeliku ühenduse huvides J. Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele, sh Sergei Nikolajevile. S. Kuznetsovi süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises ja liikmete värbamises. Samuti süüdistatakse teda suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist ning S. Kuznetsov pani toime

§ 256lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2.4 Sergei Nikolajevile oli esitatud süüdistus

§ 256

lg 1, § 184 lg 21 ja § 189 lg 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt

1. aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistati teda suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega. Sergei Nikolajev osales narkootilise ainte veos ja kuritegeliku ühenduse juhtimises, sh
2. aastal värbas Sergei Nikolajev ühendusse Stanislav Nikolajevi ja K. Novikovi valmistama ette sõidukeid narkootikumide salakaubaveoks. osales kullerina viies narkootilise aine veo kuriteoepisoodis. Samuti oli S. Nikolajevile esitatud süüdistus

§ 189

lg 1 järgi narkootikumide veoks kasutatavate sõiduautode ettevalmistamises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ettevalmistamises, selleks vajalike vahendite ja seadmete valmistamises, valdamises ning üleandmises. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist, et S. Nikolajev pani toime

§ 256

lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

§ 189

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et S. Nikolajev pani toime

§ 189

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamisele kaasaaitamise. 2.5 R. Verenitšile oli esitatud süüdistus

§ 255

lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure 10

§ 255lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2.6 Stanislav Nikolajevile oli esitatud süüdistus

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2014. aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistati teda suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupis teiste süüdistatavatega ning

§ 189

lg 1 järgi narkootiliste ainete veoks kasutatavate sõiduautode ettevalmistamises. Kohtu hinnangul leidis süüdistust osaliselt tõendamist selles, et S. Nikolajev pani toime

§ 255

lg 1 järgi ja

§ 189lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ei leidnud maakohtu hinnangul tõendamist ning kohus mõistis selles osas S. Nikolajevi õigeks. 2.7 K. Novikovile oli esitatud süüdistus

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus ta kuulus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2014. aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistati teda suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupis teiste süüdistatavatega ning

§ 189

lg 1 järgi narkootiliste ainete veoks kasutatavate sõiduautode ettevalmistamises. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist osaliselt selles, et K. Novikov pani toime

§ 255

lg 1 järgi ja

§ 189lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ei leidnud maakohtu hinnangul tõendamist ja kohus mõistis selles osas K. Novikovi õigeks. 2.8 S. Matinile oli esitatud süüdistus

§ 255

lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatu teda suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupis teiste süüdistatavatega. S. Matini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest suures koguses narkootilise aine vedusid Hispaaniast Venemaale. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist ja S. Matin pani toime

§ 255lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2.9 J. Kivonenile oli esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta oli kaasatud ja osales ajavahemikul 14.08.2014 kuni 11.09.2014 kuritegelikku ühendusse kuuluva S. Matiniga narkootilise aine hašiši ebaseaduslikus veos, aidates kaasa S. Matini ebaseaduslikule tegevusele, s.o narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupi poolt, varjates S. Matini reisi tegelikke eesmärke ja jättes ebaseaduslikus narkootilise aine veos osaledes mulje perereisist. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist ja J. Kivonen pani toime süüdistuses kirjeldatud

§ 184lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava teo. 11

§ 255lg 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta kuulus alates 2013.

aastast J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis, osaledes Sergei Nikolajevi elukaaslasena aktiivselt kuritegelikus tegevuses ning osutas vaimset kaasabi kuritegeliku ühenduse järjepideva toimimise tagamiseks ning vahendas vajadusel kullerina värvatud ASle narkootikumide veoga seonduvaid korraldusi ja juhiseid ning andis S. Nikolajevi kasutusse enda mobiiltelefoni narkootilist aine vedude kokkuleppimisteks ja tegevuste kooskõlastamiseks. Maakohtu hinnangul leidis süüdistus tõendamist ja I. Šemjakina pani toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

2.11 OGle oli esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta korraldas 2014.

aasta mais grupis R. Verenitšiga Hispaania Kuningriigis AK varustamist narkootiliste ainetega ja aine peitmist Ki valduses olevasse sõiduautosse selle veoks, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis. Maakohtu hinnangul ei leidnud süüdistus tõendamist ja kohus mõistis OG

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

3. Sama otsusega lahendati, menetluskuludega, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuetega, asitõenditega ja konfiskeerimistega seonduv. Konfiskeerimisega seonduva lahendas maakohus otsuses kokkuvõtvalt järgmiselt. 3.1 Prokuröri taotlus rahuldati osaliselt ja

§ 832lg 1, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel mõisteti J.

Medunitsalt välja konfiskeerimise asendamise korras 750 000 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul otsuses märgitud arveldusarvele. 3.1.1 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 832

lg 2 p 1 ja

§ 256

lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-830 arestitud kolmandale isikule GMle (ik XXXXXXXXXX) kuuluv sõiduk Porsche Panamera reg.nr-ga XXXXXX ja Porsche Panamera autovõtmed, mis on Hispaanias vastutaval hoiul (s/n FAKJVASQF19P). 3.1.2 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 832lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel J.

Medunitsale kuuluv sularaha summas 213 dollarit ja 9050 eurot, mis on kantud prokuratuuri tagatiskontole. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.1.3 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 832

lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega 1-164751 arestitud J. Medunitsale kuuluv vallasvara järgmiselt: teleskoop Bresser nr 203/1000 arestimise aegse väärtusega ca 300 eur; seif Point safe burg wächter arestimise aegse väärtusega ca 145 eur; kullast käekell arestimise aegse väärtusega ca 444 eur, käevõru arestimise aegse väärtusega ca 129 eur; kullast ripats arestimise aegse väärtusega ca 282 eur; kullast sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 119 eur; käekell Ulysse Nardin arestimise aegse väärtusega ca 14100 eur; käekell Breqet Marine Chronograph arestimise aegse väärtusega ca 24960 eurot; vääriskividega kaunistatud meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 724 eurot; ühe teemantiga kaunistatud kollasest metallist meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 1530 eurot; paadiveok/haagis Respo 701, registreerimismärk XXXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 1120 eurot; Madel/haagis Amor M301L150-38/3090, registreerimismärk XXXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 750 eurot; 12

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.1.4 Jäeti rahuldamata prokuröri taotlus otsuse resolutsiooni (punktis 12, st konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud 750 000) nõude tagamiseks J. Medunitsale kuuluva kinnisasja aadressil XXX, katastritunnusega XXX ja registriosa nr-ga XXXXXXX (elamumaa 100%, pindala 1950 m²) suhtes jätkuva aresti kohaldamiseks ning vabastati nimetatud kinnisasi aresti alt. 3.2

§ 832

lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti läbiotsimisel leitud D. Uritskiyle kuuluv sularaha summas 7875 eurot, mis on kantud prokuratuuri tagatiskontole. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.2.1

§ 832

lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega arestitud D. Uritskiyle kuuluv vallasvara, s.o meeste käekell Breque 4159 De La Marine arestimise aegse väärtusega 23 842 eurot. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.2.2 Vabastati aresti alt D. Uritskiyle kuuluv järgnev vallasvara: mansetinööbid Hugo Boss arestimise aegse väärtusega 38 eurot, mansetinööbid Mont Blanc arestimise aegse väärtusega 205 eurot, meeste käekell TW Steel arestimise aegse väärtusega 310 eurot, meeste käekell Breque 4159. 3.2.3 Jäeti rahuldamata prokuröri taotlus konfiskeerida D. Uritskiylt

§ 832

lg 1 ja §

§ 84alusel 47 000 eurot.

3.3 Rahuldati prokuröri taotlus ning

§ 832

lg 1, § 84 ja § 256 lg 2 p 2 alusel mõisteti Sergey Kuznetsovilt välja konfiskeerimise asendamise korras 198 673.89 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul otsuses märgitud arveldusarvele. 3.3.1 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 832lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel S.

Kuznetsovile kuuluv vallasvara järgmiselt: sularaha summas 900 USD ja 12 500 eurot; meeste käekell Oris Swiss (arestimise hetke) väärtusega 1646 eurot; meeste mansetinööbid TF est 1968 Geneve Suisse (arestimise hetke) väärtusega 360 eurot; meeste käekell Tiffany & Co (arestimise hetke) väärtusega 1505 eurot; televiisor LG 55LM660S (arestimise hetke) väärtusega 1275 eurot; mobiiltelefon iPhone 5S (arestimise hetke) väärtusega 539 eurot; tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 703,96 eurot; mobiiltelefon iPhone 5 (arestimise hetke) väärtusega 190 eurot; tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 609 eurot; GPS seade Garmin Nüvi (arestimise hetke) väärtusega 165 eurot; mobiiltelefon CAT B100 (arestimise hetke) väärtusega 179 eurot. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.3.2 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 832

lg 2 p 1 ja

§ 256

lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 15.08.2016 kohtumäärusega 1-16-6095 arestitud kolmandale isikule Inna Kle (ik 47411200345) kuuluv sõiduk Mercedes Benz ML320 reg.nr-ga XXXXXX. 3.4 Rahuldati prokuröri taotlus osaliselt ning

§ 832

lg 1, § 84 ja § 256 lg 2 p 2 alusel mõisteti Sergei Nikolajevilt välja konfiskeerimise asendamise korras 25 000 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul otsuses märgitud arveldusarvele. 3.4.1 Jäeti rahuldamata prokuröri taotlus (otsuse resolutsiooni punktis 55, st konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud 25 000) nõude tagamiseks S. Nikolajevile kuuluva 13

§ 832

lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-164471 arestitud S. Nikolajevile kuuluv vallasvara järgmiselt: tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2 (IMEI 354314052586654) arestimise aegse väärtusega ca 102 eurot; sõiduauto kasutatud veljed koos rehvidega „Winter Sport 3D 17“ arestimise aegse väärtusega ca 133.75€/tk, kokku 535€/4tk; sõiduauto kasutatud rehvid Michelin Pilot Primacy 18“, koos AXIAR mustast metallist velgedega arestimise aegse väärtusega ca 179,5€/tk, kokku 718€/4tk; suusahoidikud Thule, kaks komplekti (2+2). arestimise aegse väärtusega ca 117€/komplekt, kokku kaks komplekti 234€; katusereelingud sõiduautole arestimise aegse väärtusega ca 128€/komplekt; kasutatud mäesuusad Kastle RX arestimise aegse väärtusega ca 181€; kasutatud mäesuusad Fischer Progresso 800 arestimise aegse väärtusega ca 317€. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.5 Rahuldati prokuröri taotlus ning

§ 832

lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõisteti Stanislav Nikolajevilt välja konfiskeerimise asendamise korras 16777.23 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul otsuses märgitud arveldusarvele. 3.5.1 Jäeti rahuldamata prokuröri taotlus Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16832 arestitud vallasvara konfiskeerimiseks. Otsustati vabastada aresti alt ja tagastada S. Nikolajevile kuuluv vallasvara järgmiselt: mootorratas Yamaha YZF-R1, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2005, arestimise aegse turuväärtusega ca 4000 eur; mootorratas Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2004, arestimise aegse väärtusega ca 4458 eur; sõiduauto Lexus RX300, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2001, arestimise aegse väärtusega ca 4433 eurot. 3.6 Rahuldati prokuröri taotlus ning

§ 832lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõisteti K.

Novikovilt välja konfiskeerimise asendamise korras 9300 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda otsuses märgitud arveldusarvele. 3.6.1 Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 831

lg 1, § 255 lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud K. Nikolajevile kuuluv vallasvara: elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha summas 1300 eurot. Anda konfiskeeritu

§ 85lg 1 alusel riigi omandisse.

3.6.2 Vabastati aresti alt 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud K. Novikovile kuuluv vallasvara järgmiselt: mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2008, arestimise aegse turuväärtusega ca 7000 eur; Audi A6 Allroad, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2007, arestimise aegse turuväärtusega ca 11000 eur; mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2007, arestimise aegse turuväärtusega ca 7000 eur. 3.7 Rahuldati prokuröri taotlus ning

§ 831lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõisteti S.

Matinilt välja konfiskeerimise asendamise korras 25 000 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda otsuses märgitud arveldusarvele. 3.7.1 Vabastati aresti alt Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-16-4467 arestitud S. Matinile kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga XXXXXX arestimise aegse väärtusega 2000 eurot. 3.8.1 Rahuldati prokuröri taotlus ning

§ 831lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõisteti J. Kivonenilt välja konfiskeerimise asendamise korras 500 eurot, mis tuleb kohtuotsuse 14

§ 255lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses.

1. Kohtu hinnangul puudus J. Medunitsa kaitsjatel õigus esitada uut kaitseakti, kuna 19.12.2019 alusta asja lahendav uus kohtukoosseis kriminaalasja arutamist põhiistungitest, lähtudes kriminaalasjas esitatud süüdistus- ning kaitseaktidest. Maakohus käsitles J. Medunitsa kaitsjate esitatud taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks KrMS § 197 tähenduses, sh esitatud tõendeid süüdistatava varalise seisundi kohta. Kohus võttis vastu, kuid hindas lubamatuks täiendavate tõenditena esitatud J. Medunitsa varalist seisundit käsitlevad dokumendid märkides, et tõendid oleks saanud koguda ja esitada kaitseaktis. Kohus hindas lubamatuks kaitsjate esitatud kirjaliku arvamuse Hispaania advokaadilt CATGlt ning jättis rahuldamata kaitsjate taotluse tema asjatundjana kohtuistungil küsitlemiseks küsimuses, kas Hispaanias tehtud menetlustoimingutega kogutud teavet on võimalik kasutada Eesti Vabariigis kehtiva KrMS sätete alusel. Maakohus hindas ebausaldusväärseks kaitsjate esitatud tõendi (Booking.com väljavõtte) J. Medunitsa 29.06.-31.07.15 perioodil Moskvas viibimise kohta (p 193). Apellatsioonid
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid juhtivprokurör Taavi Pern; süüdistatava Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok; süüdistatavate Sergey Kuznetsovi ja Stanislav Nikolajevi kaitsja Sven Sillar; süüdistatavate Roman Verenitši ja Sergei Nikolajevi kaitsja Aleksei Smelov; süüdistatava Kirill Novikovi kaitsja Gennadi Kull; süüdistatava Sergey Matini kaitsja Valeriy Gimajev; süüdistatava Julia Kivoneni kaitsja Kadi Sitska; süüdistatava Jevgeni Medunitsa kaitsjad Küllike Namm, Kristjan Tuul ja Mykhailo Smyrnov ning süüdistatavad D. Uritskiy, S. Kuznetsov ja R. Verenitš.
3. Prokurör palub Harju Maakohtu otsuse tühistada osaliselt KrMS § 338 p-des 2, 3, 4 sätestatu alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule järgnevates osades. 11.1 Prokurör taotleb tühistada otsus Sergei Nikolajevi süüditunnistamises

§ 189

lg 1 § 22 lg 3 tunnustega kuriteo toimepanemises, tunnistades ta süüdi

§ 189

lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises täideviijana ja karistada teda nimetatud teo toimepanemise eest 4 aasta pikkuse vangistusega, tühistada S. Nikolajevile mõistetud liitkaristus ning karistada teda maakohtu otsuses kirjeldatud alustel uue liitkaristusega, s.o 11 aasta pikkuse vangistusega. Prokurör leiab, et kohus tuvastas küll õigesti otsuse p-des 812-835, et Sergei Nikolajev oli kuritegeliku ühenduse liige, kes organiseeris narkootikumide veoks vajalike sõidukite hankimist, sh S. Matini, AS ja hiljem VB kasutuses olnud sõidukeid. Samuti Sergei Nikolajev ettevalmistusi teiste ühenduse tegevuse jaoks vajalike sõidukite kasutamiseks (otsuse p 826829) ja kohus luges tõendatuks tema kaaluka rolli sõidukite ümberehitamiseks vajalike vahendite ostmisel (otsuse p-d 822-824). Kohus tuvastas Sergei ja Stanislav Nikolajevi ning K. Novikovi seose süüdistuses märgitud sõidukite ettevalmistamisega narkootilise aine veoks sh asjaolu, et kõik kolm kandsid sõidukite ümberehitamisel mingit rolli, seejuures leidis 16

§ 189lg 1 tunnustega tegu toime panna.

Seega tuvastas kohus valesti Sergei Nikolajevi rolli sõidukite ümberehitamisel, sest kohtuotsuses tuvastatud asjaolud annavad aluse Sergei Nikolajev süüdi tunnistada

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviimises, sest tal oli teo toimepanemisel juhtiv roll. Mõistes Sergei Nikolajevi süüdi kaasaaitamises, kohaldas kohus vääralt materiaalõigust, sest esinesid alused tema tegevuse käsitlemiseks kaastäideviimisena koos Stanislav Nikolajeviga ja K. Novikoviga. Sergei Nikolajev kaasaski viimased süüdistuses kirjeldatud tegevusse. Ka karistamisel tuleb arvestada S. Nikolajevi juhtivat rolli kaastäideviijana ja karistatda teda rangemalt Stanislav Nikolajevist ja K. Novikovist, mõistes karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse ja suurendada liitkaristust ning mõista 11 aastat vangistust. 11.2 Prokurör taotleb tühistada otsus D. Uritskiy süüditunnistamises

§ 184

lg 2 p 1 tunnustega kuriteo toimepanemises ning tunnistada ta süüdi raskemas kuriteos, s.o

§ 184

lg 21 tunnustega kuriteo toimepanemises ning karistada teda selle teo toimepanemise eest 9 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tühistada D. Uritskiyle mõistetud liitkaristus ning karistada teda maakohtu otsuses kirjeldatud viisil liitkaristust moodustades uue liitkaristusega – 10 aastat ja 8 kuud vangistust. Alternatiivselt (juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu prokuröri taotlusega D. Uritskiy teo ümberkvalifitseerimise osas

§ 184lg 21 järgi) D.

Uritskiyle mõista

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 tunnustega teo toimepanemise eest senisest raskem karistus, s.o 6 aastat ja 8 kuud vangistust ning suurendada D. Uritskiyle mõistetud liitkaristust, mõistes talle liitkaristusena 7 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, käsitledes D. Uritskiy tegu mitte suure varalise kasu saamise eesmärgil toimepandud, vaid tavapärase narkokuriteona. Otsuse p-des 594-595 andis kohus hinnangu, et tegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, nõustudes prokuröri järeldustega, et D. Uritskiyt motiveeris kuritegude toimepanemisel osalema võimalus teenida kuritegeliku ühenduse liikmena narkootikumide käitlemisest üle 40 000 euro ulatuvat kasumit. Kohtu järeldused on samas vastuolulised. Nimelt kohus leidis, et D. Uritskiy ütlustega on tõendatud, et tal olid sissetulekud 3000 eurot kuus, kuigi samas pidas süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks. Selline põhistamiskohustuse rikkumine (ühelt poolt pidas kohus Uritskiyt isikuks kes soovis suurt varalist kasu kui ka isikuks, kellel see soov puudus) võib olla käsitatav KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, sest kohus pole selgelt argumenteerinud, miks pidas D. Uritski ebausaldusväärseid ütlusi sissetulekute osas usaldusväärseks. Kuna kohus tuvastas õigesti süüdistatava vahetu osalemise

§ 184

teo toimepanemisel pidades silmas üle 40 000 euro kasumi teenimise soovi, pidanuks kohus kvalifitseerima D. Uritskiy tegevuse

§ 184lg 21 järgi sarnaselt S.

Kuznetsovi, J. Medunitsa, S. Nikolajevi ja R. Verenitšiga. Sõltumata kvalifitseerimisest, ei karistanud kohus D. Uritskiyt vastavalt tema süü suurusele. Süü suurust arvestav määr oleks 13 aastat. Samas võttes arvesse pikalt kulgenud menetluse kestust tuleks vähendada karistust 9 aasta 8 kuuni ja mõista liitkaristuseks 10 aastat ja 8 kuud. 11.3 Prokurör taotleb tühistada otsus K. Novikovi õigeksmõistmises

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

Teha uus otsus, millega mõistetakse Kirill Novikov

§ 184

lg 2 p 1, 2 tunnustega kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 4 aastat 11 kuud ja koos varem mõistetud karistustega

§ 64lg 1 alusel karistused raskeimaga kaetuks lugedes vangistus 17

§ 73lg 1 ja lg 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et K.

Novikov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 11.4 Prokurör taotleb tühistada otsus Stanislav Nikolajevi õigeksmõistmises

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

Teha uus otsus, millega mõistetakse S. Nikolajev

§ 184

lg 2 p 1, 2 tunnustega kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 4 aastat 11 kuud ja koos varem mõistetud karistustega

§ 64

lg 1 alusel karistused raskeimaga kaetuks lugedes vangistus 4 aastat ja 11 kuud, mis jäetakse

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Stanislav Nikolajev ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 11.5 Prokuröri hinnangul on maakohus tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt jõudnud nii K. Novikovi kui ka Stanislav Nikolajevi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõistes väärale järeldusele tegude kvalifitseerimise. Mõlemad süüdistatavad olid kuritegeliku ühenduse liikmed, kuid panid lisaks toime eraldiseisvaid kuritegusid. Kohus tuvastas otsuse p-des 970 ja 1034, et mõlemad olid kursis, et ehitavad sõidukeid ümber narkootikumide veoks. Kohtu käsitlus, et

§ 184

järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviijaks saavad olla vaid isikud, kes täidavad vahetult mõne teokirjelduses oleva elemendi tunnuse, on ekslik. S. Nikolajevit ja K. Novikovi tuleb käsitleda narkootilise aine salakaubavedu teostavas isikute grupis tegutsejatena, kelle sooviks oli teostada narkootikumide vedu teise riiki, s.o kaastäideviijatena. Kui

§ 255

lg 1 tunnustega kuriteo toimepanijad kuritegeliku ühenduse liikmetena panevad toime lisaks ühendusse kuulumisele toime tegelikkuses ka ühenduse eesmärgiks olevaid kuritegusid, tuleb nad süüdi mõista lisaks

§ 255

ka

§ 184lg 2 p 1, 2 tunnustega kuriteo toimepanemises.

Kuigi mõlemad mõisteti süüdi ka

§ 189

lg 1 järgi, on teise kuritegeliku ühenduse liikmete toetamine poolelioleva salakaubaveo episoodi käigus käsitletav enam mitte

§ 189

lg 1 järgi vajaliku vahendi valmistamise või valdamisena, vaid

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemisse oma panuse andmisena, mis abistava tegevusena tõstab sellise teo toimepanemise tõenäosust. K. Novikov ja S. Nikolajev panustasid vähemalt kahte erinevasse narkootikumide veo episoodi grupi liikmetena korduvalt, tugevdades kullerite teotahet kestva „tehnilise toena“. 11.6 Prokurör taotleb tühistada otsus osas, millega vabastati aresti alt J. Medunitsale kuuluv kinnistu aadressil XXX, katastritunnusega XXX ja registriosa nr-ga XXXXXXX (elamumaa 100%, pindala 1950 m²). Kinnistu osas tuleb kohaldada jätkuvat aresti, tagamaks menetluses esitatud konfiskeerimise asendamise nõuet. Maakohus mõistis J. Medunitsalt

§ 842

ja 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 750 000 eurot, tuvastades, et on tõendatud J. Medunitsa poolt sellise vara ärakulutamine. Selle nõude tagamiseks pidanuks jätma aresti alla J. Medunitsale kuuluva kinnistu. Kohus rikkus vara aresti alt vabastades materiaalõigust kui ka menetlusnorme. Kohus märkis, et

§ 84

alusel esitatud nõude täitmise aluseks oleks omakorda laiendatud konfiskeerimise kohaldamine, kuigi vastavalt §-s 84 sätestatule seisneb konfiskeerimise asendamine vaid konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses summa väljamõistmises. Prokurör palus kohtuvaidlustes jätta kinnistu aresti selleks, et tagada J. Medunitsale esitatud konfiskeerimise asendamise nõuet. Seega täpsustas prokurör vara arestimise alust, kuid palus jätkata vara arestimist konfiskeerimisnõude tagamiseks. Kinnistu aresti alt vabastamine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohus leidis, et kinnistu arestimine oleks ebaproportsionaalne konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks, aga ei vastanud küsimusele, mil viisil oleks nõude täitmine kõige reaalsem. Kohus viitas KrMS §-s 1414 lg 3 sätestatud nn ületagamise keelule, seega möönis vajadust tagada konfiskeerimisnõuet. Kohus pidanuks lisaks turuväärtusele arvestama, et J. Medunitsa ütluste kohaselt tagab kinnistu kohustusi panga ees, 18

§ 832lgs 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimist K.

Novikovile kuuluvate sõidukite – mootorratta CBR 1000RR, reg märk XXXX, sõiduauto Audi A6 Allroad, reg märk XXXXXX ja mootorratta Honda CBR 1000RR, reg märk XXXX suhtes. Kohaldada kõnealuste sõidukite suhtes

§ 832lg-s 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimist. Kohus rikkus otsuse tegemisel Kr

MS § 339 lg 2 sätteid, kuna K. Novikovi sõidukite puhul esinevad laiendatud konfiskeerimise alused: K. Novikov mõisteti süüdi

§ 255tunnustega kuriteos, mille 19

§ 83lg 1 mõttes.

12. Stanislav Nikolajevi kaitsja S. Sillar vaidlustab maakohtu otsuse

§-de 189 ja § 255 väära sisustamise ja kohaldamise tõttu ning palub tühistada otsus ja mõista S. Nikolajev

§-de 189 ja § 255 järgi õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada mõistetud karistust. Õigeks mõistmisel hüvitada S. Nikolajevile mittevaraline kahju 8741,46 eurot alusetult vangis viibitud aja eest ja varaline kahju saamata jäänud netopalga näol 5772 eurot. Samuti tühistada otsus osas, millega mõisteti välja kulutused õigusabile, sundraha ja rahasumma konfiskeerimise asendamiseks. 12.1 Prokuratuuri süüdistusakti kohaselt S. Nikolajev käitles narkootikume

§ 184mõttes ning tegi seda kuritegeliku ühenduse liikmena.

Maakohus sellise käsitlusega justkui ei nõustunud, tuvastades, et S. Nikolajevi tegevus vastas

§ 255lg 1 ja § 189 tunnustele.

Kaitsja tõstatas juba kohtus küsimuse, kas

1. a kohtusse edastatud süüdistusakt vastas
2. a kehtivatele nõuetele ja kas prokuratuur pidanuks seda muutma, esitades selles kõik

§ 255koosseisulised tunnused Riigikohtu praktika kohaselt (RKKKo 1-16-6452).

Viidatud lahendis väljendatud seisukohad on aluseks KTÜ ja kurjategijate grupi piiritlemisel ja tegu on kohtupraktikat suunava lahendiga, mida kinnitab ka RKKKo 1-18-10800. Süüdistusaktis pole välja toodud faktilisi asjaolusid ja sellele järgnevat kvalifikatsiooni, vaid lk-del 127-140 on loetletud kuriteod, mida süüdistatavale ette heidetakse ja jõutakse järeldusele, et S. Nikolajev pani toime

§ 255lg 1 tunnustega teo.

Riigikohus on rõhutanud, et oluline on väga selgepiiriliselt eristada kuritegelikku ühendust kaastäideviijate gruppidest. Süüdistusakti ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei olnud süüdistatavatel aruandmise kohustust, ühiskassat, liikmemaksu, distsipliini, liikmete ja nende omaste eest hoolitsemist, erilist konspireeritust või ebaseadusliku tegevuse varjamist äriühingute abil. Süüdistuse faktid ei vasta KTÜ tunnustele, aga süüdistusakti puudust ei ole prokurör kõrvaldanud. Seega pole võimalik kvalifitseerida S. Nikolajevi tegevust

§ 255järgi. Pole vaidlust, et S. Nikolajev valmistas sõidukitesse tõesti peidikuid. Maakohus pole 20

§ 189

objektiivsele koosseisule, ehk ta valmistas peidikuid, mis on käsitletav narkootikumide käitlemiseks vajaliku vahendi või seadme valmistamisena. Kohus pole aga põhjendanud, millega on tõendatud S. Nikolajevi tahtlus, seega pole tema süüditunnistamine võimalik. 12.3 Alternatiivselt leiab kaitsja, et

§ 189lg 1 järgi mõistetud karistus on ebamõistlikult range.

Kohtuotsusest on arusaadav, et kohus möönab mõistliku menetlusaja ületamist ja reageeris sellele karistuste kergendamisega. Praktiliselt kõikide kuritegude eest jäigi mõistetud karistus oluliselt või vähem oluliselt alla keskmise seaduses ettenähtud määra, aga S. Nikolajevile see põhimõte ei laienenud.

§ 189järgi mõisteti talle karistus üle keskmise määra, ehk 3 aastat.

Karistus tuleks kooskõlla viia mõistliku menetlusaja ületamisega ja mõista karistuseks kuudes mõõdetav ajavahemik või kui S. Nikolajev

§ 255järgi õigeks mõistetakse, siis rahaline karistus.

13. J. Kivoneni kaitsja K. Sitska leiab apellatsioonis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja J. Kivonen õigeks mõista, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Süüdistuses

§ 184lg 2 p 1- § 22 lg 3 järgi leitakse, et J.

Kivonen osales kaasaaitajana isikute grupi poolt suures koguses narkootilise aine käitlemises ja S. Matin kaasas J. Kivoneni

1. augustis-septembris toimunud narkootikumide veole konspiratsiooni eesmärgil. Vaidlust pole selles, et J. Kivonen viibis süüdistuses nimetatud ajal välisriikides. Kohus on aga tõendite sisu meelevaldselt laiendanud märkides, et Kivonen ja Matin on kinnitanud lähedasi suhteid, millest on põhjendatud alus arvata, et S. Matin rääkis oma elust ja tegemistest J. Kivonenile ja oma reisi eesmärgist. Kohtu järeldus, et J. Kivonen sai aru, mis on S. Matini reisi eesmärk mõistes, et osutab seeläbi kuriteole kaasabi, on meelevaldne ega põhine tõenditel. J. Kivonen selgitas, mille eest anti talle 500 eurot. Tõenditega pole leidnud kinnitust, et S. Matini käest pärast reisi saadud raha oli tasu kuriteole kaasaaitamise eest. J. Kivoneni ütlused toimunu kohta on usaldusväärsed, tema kaasaaitamistegu on tõendamata. 13.1 Alternatiivselt, kui ringkonnakohus jääb maakohtuga samale seisukohale süü küsimuses, jätta J. Kivoneni suhtes konfiskeerimine kohaldamata ja kõik menetluskulud riigi kanda. Süüteoga vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades oleks konfiskeerimine ebamõistlikult koormav. J. Kivoneni tegu toimus
2. aastal ja seega sai ta konfiskeerimisele kuuluva vara 7 aastat tagasi. Süüdistatav on varem karistamata, töötab, tal on kaks alaealist last, töölt vabal ajal treenib noori võrkpallureid. Seega on J. Kivonen kindlalt asunud seaduskuulekale teele. Konfiskeerides 500 eurot võib tekkida tulevikus olukord, et selles osas asutakse otsust sundkorras täitma, mis võib põhjustada süüdistatava peres raske materiaalse olukorra ja kahjustada oluliselt tema alaealiste laste huve. Samadel argumentidel tuleks kõik menetluskulud jätta riigi kanda, kuna KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja kui hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus neist osa riigi kanda, mida tuleks J. Kivoneni puhul teha.
3. S. Matini kaitsja V. Gimajev vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse osaliselt, s.o konfiskeerimise ja menetluskulude väljamõistmise osas ja palub teha uue otsuse, millega jätta konfiskeerimine kohaldamata ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. 21

§ 831

lg 1 kohaselt kuulub konfiskeerimisele tahtliku süüteoga saadud vara, aga maakohus on tuvastanud, et osa saadud varast ei ole S. Matin omandanud. Apellant leiab, et maakohus pole arvutanud ja arvestanud, milliseid kulutusi tegi S. Matin narkootikumide veol pika reisi vältel Eestist Hispaaniasse ja sealt Venemaale hotellidele, kütusele, toitlustusele. Maakohus pidanuks siin arvestama Riigikohtu poolt asjas nr 1-18-2232 käsitletud põhimõtteid

§ 184lg 21 kontekstis kasu saamise kohta.

14.2 Süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui see on ebamõistikult koormav, mida S. Matinilt süüteoga saadud vara asendamise korras konfiskeerimine on. Süüdistuse etteheited on aastatest 2013-2015, S. Matini viimane reis toimus

1. ehk 7 aastat tagasi. S. Matin on varem karistamata, elektroonilise valve ajal suutis ta omandada massööri elukutse, asus haiglasse tööle hooldusõena ja tööst vabal ajal teenib massöörina, on asunud seaduskuulekale teele ja resotsialiseerunud. Konfiskeerides süüdistatavalt 25 000 eurot, asutakse otsust tulevikus sundkorras täitma ja S. Matini sissetulekuga ei saa hakkama, ta on sunnitud hankima mitteametliku sissetuleku. Tuleks arvestada S. Matini olukorda ning seda, et riik on üle 6 aasta kestnud menetluse jooksul suutnud ta õiguskuulekale teele suunata. Seega tuleb konfiskeerimise osas otsus tühistada, samuti tuleb jätta samadel argumentidel osa S. Matinilt väljamõistetud menetluskuludest, s.o riigi õigusabi kulud, riigi kanda.
2. K. Novikovi kaitsja G. Kull palub apellatsioonis tühistada maakohtu otsus ja mõista K. Novikov

§ 255lg 1 ja § 189 lg 1 järgi süüdistustes õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Samuti tühistada otsus osas, millega rahuldati prokuröri taotlus ja mõisteti

§ 832lg 1, § 84 korras K.

Novikovilt välja konfiskeerimise asendamise korras 9300 eurot ja osas, millega konfiskeerimise tagamiseks konfiskeeriti

§ 831alusel K.

Nikolajevi elukoha läbiotsimisel leitud sularaha 1300 eurot ja tagastada see K. Novikovile. Samuti tühistada otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada K. Novikovile seoses kohtumenetlusega kantud kulud riigi õigusabile enne riigi õigusabi saamist summas 4800 eurot, s.o enne 25.01.2017. Samuti taotleb kaitsja hüvitada K. Novikovile süüteomenetluse tekitatud kahju ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda. 15.1 Maakohtu otsus on raskesti jälgitav ega vasta KrMS § 312 p-de 1, 2 nõuetele. Otsus on rajatud kaudsetele väidetele, mille tõenduslik külg on tõenditega tõendamata, kohus põhistab otseste tõendite puudumist modus operandi kohaldamisega. Ühendusse kuulumist on väär tõendada tuginedes ainult modus operandile. Kohus on rikkunud KrMS §-s 339 lg 8 ja lg 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse norme. 15.2 K. Novikov kinnitas, et tegi teenustöid raha eest, teda ei huvitanud, kelle autosse ta peidikuid ehitas ja milleks neid omanik kasutab edasipidi, keegi ei andnud talle korraldusi tööde teostamiseks. Väide kriminaalse tulu saamise kohta 32 000 eurot ei ole kinnitust leidnud. K. Novikov selgitas kohtus, et ei ole kunagi kuritegelikku ühendusse kuulunud. Stanislav Nikolajevi tütar on K. Novikovi elukaaslane ja Sergei Nikolajev oli olnud juba eelnevalt tema klient. K. Novikov on Sergei ja Stanislav Nikolajeviga hõimlussuguluses. Vaevalt, et Sergei Nikolajevi eesmärgiks võis olla värvata kuritegeliku ühenduse liimeks oma venna Stanislav Nikolajevi tütre elukaaslast. K. Novikov eitas, et on panustanud autodesse nn peidikute ehitamisega kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisse, samuti pole mingeid summasid andnud ühenduse ühiskassasse, pole maksnud kümnist. Summad, mida K. Novikov küsis autodesse peidikutesse ehitamise eest, olid vastavuses selle perioodi turuhindadega. Tõenditest ei selgu, et Sergei Nikolajevil oleks mingi võim K. Novikovi üle, kuigi kuritegelikus ühenduses on rollijaotus ja subordinatsioon. Kui Sergei Nikolajev pakkus K. 22

§ 255lg 1 sõnastusele ja Riigikohtu lahendites kirjeldatud ühenduse eritunnustele.

K. Novikovi kuritegelikku ühenduse kuulumine on tõendatud vaid läbi tema teenuse osutamise. 15.4 Kuriteoga saadud vara teenimine on K. Novikovi osas tõendamata. K. Novikov töötas

1. a märtsist AS-s M ja teenis kuni kinnipidamiseni seal legaalset tulu 15412 eurot, korteriomandi kinkisid
2. aastal K. Novikovile vanemad. Kohus leiab, et 2011 kuni 2015 september teenis K. Novikov ebaseaduslikku tulu vähemalt 9215 eurot, aga süüdistuse kohaselt värvati ta
3. a kuritegelikku ühendusse. Järelikult ei saanud ta teenida kuritegelikul teel tulu enne seda tähtaega. Prokurör pole selgitanud, millel põhineb arvestus, et K. Novikov sai nelja auto remondi eest 32 000 eurot. Kohus leidis, et K. Novikov on pangakontole kandnud sularahana 7880 eurot, mis langeb sisuliselt kokku 9300 euroga, mille sai autode ümberehitamisest, kuigi seda summat konto väljavõttes ei kajastu. K. Novikov sai tulu auto müügist 14.11.2014, mida tõendab A. Mölderi ülekanne 7500 eurot. 15.5 Kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 832

alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks ainult prokuröri subjektiivsest arvamusest lähtuvalt. Prokurör on lähtunud isiklikust eelarvamusest K. Novikovi süüstamisel. Kohti aresti alt vabastatud K. Novikovi vallasvara: 2 mootorratast Honda CBR ja sõiduauto AudiA6 oli soetatud legaalsel teel ja on soetatud sissetulekutest. Puuduuvad tõendid, et K. Novikov on teeninud kriminaalset tulu ja selle arvelt soetanud vara, mis tuleb konfiskeerida, seega polnud õige konfiskeerida 9300 eurot. 15.6

§ 189lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine K.

Novikovi poolt ei ole tõendamist leidnud. Süüdistusõnes viitas prokurör, et K. Novikov mõõtis ehitatavate peidikute suurust suhkrupakkidega. Selle mõtte peale Stanislav Nikolajev. Sergei Nikolajev ei selgitanud, milleks peidikuid kasutama hakatakse ja mitut peidikut on vaja, vaid ütles, et tehke kuhu tahes ja niipalju kui võimalik. Sergei Nikolajev ei ole nõudnud, et peidiku suurus peab vastama suhkrupaki suurusele. Kohtuotsuses puudub põhistus

§ 189lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas.

15.7 Prokuratuur on kohtueelsel menetlusel uurimist läbi viinud puudulikult, jätnud järgimata KrMS § 211 lg 2 nõudeid, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimsasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavad õigustavad ja süüstavad asjaolud ja jätnud nõudmata uurijatelt koguda tõendeid. Olukorra päästmiseks on prokurör taktikalise käiguna heitnud ette süüdistatavale, et nad ei tõendanud enda süütust. Prokurör soovib puudulikku uurimist põhistada süüdistatavate poolt oma süütuse tõendamata jätmisega. Kohus pole otsuses selgitanud, miks ta ei arvestanud kaitsja poolt esitatud tõenditega ja selgitustega ning süüdistatava ütlustega. Sellega rikkus kohus menetlusõiguse norme, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. 15.8 Alternatiivselt taotleb kaitsja lõpetada K. Novikovi suhtes kriminaalmenetluse seoses mõistliku menetlusaja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel 23

§ 255lg 1 ja §184 lg 2 p 1 järgi õigeks.

Kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ja tuleb tühistada täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja mentlusnormide olulise rikkumise tõttu. Menetluskulud jätta riigi kanda ning välja mõista D. Uritskiyle kinnipidamisega tekitatud kahju vastavalt esitatud kahjunõudele. 16.1 Süüdistuses

§ 255lg 1 kohaselt kuulus D.

Uritskiy vähemalt alates

1. aastast J. Medunitsa loodud ning juhitud kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootiliste ainete, st hašiši, ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistatav end süüdi ei tunnista. Ta elab Hispaanias alates 2010, tunneb J. Medunitsat üle 20 aasta, R. Verenitš on D. Uritskiy väimees. Tunneb S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajevit ning pinnapealselt S. Matinit, kellega ühel korral Hispaanias kohtus. AOCga tutvus Hipsaanias, kui valmistas ette J. Medunitsa armatuurtehase lepingut. Ametlikult töötas Hispaanias
2. aastast peale tutvust autosalongi Autolux omanikega ja tema soovitusel vormistati tööle R. Verenitš, sissetulek oli 3000 eurot kuus. Hispaanias XXX asuv maja oli nähtud ette üürimiseks või müügiks, tegemist oli äriprojektiga, selle maja võtmed andis talle OC. 16.2 Läbiotsimisel tema korterist leitud hašišit kasutas isiklikuks otstarbeks, ei ole seda kunagi müünud. Pakendamismasin ja kilekotid on tema tütre omad, leitud seadeldis käib kilekottide juurde, et vaakumpakendit teha, köögikaal oli tavaline kaal. Kuritegelikku ühendusse kuulunud pole, kellegi tegemisi juhendanud pole. J. Medunitsalt on korduvalt laenu võtnud, kuid ühiskassat neil polnud. Etteheide konspiratiivse suhtlemise kohta on põhjendamatu. D. Uritskiyl on palju kontakte kaassüüdistatavatega, sest on suhtleja inimtüüp ja tema telefonivestlused on lühikesed mitte konspiratiivsuse tõttu, vaid seetõttu, et suhtleb silmast silma ja kohtub inimestega. Kohtu järeldus on ebaõige, et telefonivestluste napisõnalisus viitab konspiratsioonimeetmetele. D. Uritskiy kohtus antud ütlused on tõesed ja pole ümber lükatud. 16.3 OC ütlused ei ole usaldusväärsed. OC asus koostööle prokuratuuriga, et pääseda vahistamise kohaldamisest ja saada sümboolne karistus. Seepärast annab ta D. Uritskiy ja osaliselt ka teiste süüdistatavate kohta alusetult süüstavaid ütlusi ja väidab põhjendamatult, et ta kardab teisi süüdistatavaid. OC ütluste deponeerimisel ei saanud süüdistatavad talle küsimusi esitada. OC ütlused on üldsõnalised, aga kui need oleksidki tõesed, pole neil sellist tähtsust, et D. Uritskiy süüdi tunnistada. OC pole andnud usaldusväärseid ütlusi, et D. Uritskiy tegeles narkootikumide pakendamise ja peitmisega autode peidikutesse. 16.4 D. Uritskiyle

§ 255

lg 1 ja

§ 184

lg 21 tunnustel esitatud süüdistus ei leidnud kohtus tõendamist.

§ 255

kontekstis kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et ühenduse liikmed alates kulleritest kuni kõrgema taseme isikuteni olid distsiplineeritud ja täitsid telefonis kuuldud suuniseid hoolikalt ja jagasid rahalisi vahendeid. Tegelikult mingeid suuniseid ei antud. Kaassüüdistatavad pole eitanud, et neist osa on head tuttavad, seega raha laenamine on igati eluline ja põhjendatud. Tõendamist pole leidnud kuritegeliku ühenduse tunnused, st aruandmise kohustus, ühiskassa, liikmemaks, ühenduse sisene distsipliin, eriline konspireeritus jms. D. Uritskiyt ei saa süüdistada kuulumises kuritegelikku ühendusse, mille olemasolu pole tõendatud. Tõendamist ei leidnud süüdistuse ja kohtu väited, et D. Uritskiy 24

§ 184

lg 21 tunnustel, Otsuse arvutused ja arusaamatu järeldus suurest varalisest kahjust on tehtud prokuröri alusetute fantaasiate põhjal. Tõendamata on ka

§ 184lg 2 järgi süüdimõistmine, milles D.

Uritskiy end samuti süüdi ei tunnista. Kuna kohus kasutab otsuses korduvalt väljendeid, et nõustub prokuröri seisukohtade, loogika jms, siis see viitab, et kohus pole objektiivne vaid on kallutatud süüdistuse poole. Süüdistatava süüs tekkinud suured kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks, eirates KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet, et kõrvaldamata kahtlused süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja keegi pole kohustatud tõendama oma süütust. Mitmed kõrvaldamata kahtlused on tõlgendatud hoopis D. Uritskiy kahjuks ja niimoodi on jõutud ebaseadusliku süüdimõistva kohtuotsuseni. 16.6 Maakohus viitab otsuses modus operandile, aga maakohtu poolt pole viidatud Riigikohtu lahendi (RKKKo 3-1-1-8-10) kasutamine põhjendatud, sest puuduvad objektiivsed, vaieldamatud ja põhjendatud tõendid, kas süüdistatav D. Uritskiy on üheski episoodis puutunud kokku väidetava narkootikumide käitlemisega. Järelikult kui pole tõendatud ühtegi kuriteo episoodi, ei saa selle alusel kasutada modus operandi põhimõtet. 16.7 Otsuse p-s 29 konfiskeeritakse

§ 832alusel läbiotsimisel leitud D.

Uritskiyle kuuluv sularaha 7875 eurot, mis antakse riigi omandisse. Konfiskeerimine pole põhjendatud, sest kohus leidis, et pole tõendatud kuritegeliku tulu saamine, sest D. Uritskiy töötas, tal oli 3000 eurot kuus sissetulek. 16.8 Põhjendamatu ja ebaseaduslik on otsuse p-s 30 otsustus konfiskeerida 08.06.2016 määrusega arestitud D. Uritskiyle kuuluv meeste käekell Brequet. Pole ümber lükatud süüdistatava ütlused, et see kelle kingiti talle sünnipäevaks Venemaa sõprade poolt. Vormiliselt on otsus ebaseaduslik, sest otsuse p-s 30 käsitletakse käekella konfiskeerimist, aga otsuse p-s 129.25 leitakse, et käekell kuulub süüdistatavale tagastamisele. Seega tuleb käekell D. Uritskiyle kui omanikule tagastada. 16.9 Otsuse p-s 65 on maakohus teinud vea, kuna selle kohaselt tuleb osaliselt rahuldada R. Verenitši kaitsja A. Ennoki taotlus menetluskulude hüvitamise osas ning määratud kaitsja osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses jätta osaliselt, s.o 4754.40 euro suuruses summas, Eesti Vabariigi kanda. Advokaat A. Ennok ei ole menetluses R. Verenitšit kaitsnud ja palub ringkonnakohtul see viga parandada. 17. Süüdistatav D. Uritskiy palub oma apellatsioonis tühistada maakohtu otsus ja mõista ta õigeks

§ 255

lg 1 ja

§ 184lg 21 järgi.

Alates kinnipidamisest Hispaanias 14.12.2015 ei ole ta end süüdi tunnistanud, süüdistus jääb arusaamatuks praegugi. Kohtumenetlus on veninud, maakohus on teinud järeldusi mitte süütõendite ja faktide alusel vaid prokuröri loogikaga nõustudes. Otsusega tutvudes ei saanud aru, milles süüdistatakse, kuritegelikku ühendusse kuulunud ei ole, narkootilise aine hašiši ebaseaduslikus transpordis Hispaaniast Venemaale ei ole osalenud. 25

§ 256

lg 1,

§ 184

lg 21 ja

§ 189lg 1 järgi ning mõista R.

Verenitš õigeks süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 184lg 21 järgi.

Alternatiivselt palub kaitsja mõista mõlemale süüdistatavale kergema karistuse. Samuti taotleb hüvitada menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu ja muud menetluskulud jätta riigi kanda ning hüvitada süüdistatavatele SKHS § 5 lg 1 p 1, § 11 lg 1 ja lg 4 alusel vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju iga vahi all viibitud päeva eest 48,50 eurot. Süüdimõistva otsuse korral taoteb kaitsja jätta jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Samuti taotlevad mõlemad süüdistatavad, et nende 20.10.2021 maakohtu poolt otsuse resolutiivosa kuulutamisel nende vahi alla võtmine tühistataks ning taastataks endine olukord, s.o kohaldataks vahistuse asendustõkendina elektroonilist valvet. 20.1 Kaitsja on esitanud taotluse süüdistatavate S. Nikolajevi ja R. Verenitši kriminaalasja lõpetamiseks seoses mõistliku menetluse aja möödumisega KrMS § 205 2 ja § 2742 alusel. Menetletavas kriminaalasjas alustati menetlust 14.08.

1. Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi alates
2. aastast. Mõistliku menetlusaja kulgu tuleb arvestada alates kahtlustuse esitamisest: S. Nikolajevile esitati kahtlustus ja kuulati üle 14.12.2015 ja R. Verenitšile vastavalt 23.02.
3. EIÕK art 6 lõike 1 osas on Riigikohus märkinud, et kriminaalasjades algab see isiku süüdistamisega ja seda võib EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses defineerida, kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist, et ta on väidetavalt toime pannud kuriteo. Arvestades apellatsiooni ja kassatsiooni esitamist pole võimalik prognoosida, millal tehakse lõplik kohtuotsus, seega on käesoleva taotluse esitamise päeva seisuga mõistlik menetlusaeg möödunud. S. Nikolajev ja R. Verenitš ega nende kaitsja ei ole menetluse venitamises süüdi, mõlemad süüdistatavad on viibinud vahi all enam kui 5 aastat. Seega taotleb kaitsja nende mõlema suhtes menetlus lõpetada, hüvitada lepingulisele kaitsjale makstud tasu ja muud menetluskulud jätta riigi kanda, vabastada süüdistatavate vara arestist ja tagastada omanikele, hüvitada süüdistatavale mittevaraline kahju vastavalt SKHS § 11 lg
4. 20.2 Juhul kui puudub alus menetluse lõpetamiseks, arutada S. Nikolajevi ja R. Verenitši nimel esitatud kaebust sisuliselt. S. Nikolajevi ja R. Verenitši suhtes on süüdimõistev otsus põhjendamata, ega rajane kogutud tõenditel. Kohus on uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt. Kohus hindas tõendite sisu valesti, seejuures valdavalt maakohus ei selgita, kuidas üks või teine tõend tõendab maakohtu järeldust. Prokurör kasutas põhifraasina „ei ole eluliselt usutav“. Maakohus rajaneb suuremas osas modus operandi põhimõttele. Praeguses juhtumis puuduvad üldse vaieldamatud ja objektiivsed tõendid, et süüdistatavad oleksid narkootikumidega kokku puutunud. Kuna puuduvad tõendid vähemalt ühe kuriteo episoodi osas, on asjakohatu modus operandi põhimõttele tuginemine. 31

§ 189lg 1 järgi. 20.7 S. Nikolajev ja R. Verenitš ei ole end süüdi tunnistanud. Ka nende ütlused on tõendid Kr

MS mõttes, mida ei ole lükatud ümber teiste uuritud tõenditega. S. Nikolajevi ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseks põhjusel, et rahvastikuregistris polnud AŽ nimelist isikut, mis on asjakohatu põhjus ütluste kahtluse alla seadmiseks, sest S. Nikolajev tema isikuandmeid ei kontrollinud. Võimalik et ta pole püsivalt Eestis või lihtsalt esitles end selle nimega S. Nikolajevile. 20.8 Käesolevas asjas on tõendid nii kaudsed, et nende põhjal võib teha ekslikke järeldusi. Süüdistatavad ei ole suuremas osas omavahel tuttavad, nt Sergei Nikolajev ei ole J. Medunitsat ja R. Verenitšit tundnud, ega pidanud aru saama, et kuuluvad J. Medunitsa poolt loodud kuritegelikku ühendusse. R. Verenitš suhtles J. Medunitsaga, sest tegu oli tema lapse ristiisaga. Samas J. Medunitsa, D. Uritskiy ja R. Verenitš ei teadnud, et Eestis elavad autolukksepad K. Novikov ja S. Nikolajev. I. Šemjakina oli Sergei Nikolajevi elukaaslane ja suhtles vaid sel põhjusel tema tuttavate ja sugulastega. Šemjakina reisid Sergei Nikolajeviga polnud seotud narkootikumide käitlemisega. Pole võimalik, et kuritegeliku struktuuri liikmed ei tunne teineteist, sest siis ei saaks nad aru, kes kellele allub ja kes millega peab ühenduses tegelema. Järelikult on juba sel põhjusel kõik süüdistused

§ 256lg 1 ja § 255 lg 1 järgi alusetud.

Pole tuvastatud ühendusele omast aruandmiskohustust, ühiskassat, liikmemaksu, distsipliini ja karistusi selle rikkumise eest, konspireeritust ja kindlat struktuuri ja püsivust. Süüdistusaktist ei selgu, milles väljendus kuritegeliku ühenduse ühine tahe, kuidas olid jaotatud ülesanded ja rollid ühenduses. Süüdistusest ega otsusest ei leia reeglite olemasolu, millele tugines ühenduse struktuur. Sergei Nikolajevile ja R. Verenitšile esitatud süüdistused ei vasta Riigikohtu 21.02.2019 lahendi nr 1-16-6452 nõuetele. R. Verenitš ja S. Nikolajev on 32

§ 184järgi ei ole Sergei Nikolajev ja R.

Verenitš seotud IL, AK, AK, VB ja ASga. Keegi neist isikutest pole öelnud, et narkootikumide käitlemisega on seotud S. Nikolajev ja R. Verenitš või et nad oleks teadnud või möönnud, et sõiduautodesse ehitatud peidikuid kasutatakse narkootikumide veoks. AS ja S. Nikolajevi telefonikõnest pole arusaadav, et nad räägivad just Bst. 20.14 06.05.2016 DNA ekspertiisiakt, mis tõendab, et AK juhitud sõidukist leiti jälgi R. Verenitši DNAst, on kahtlane tõend. See ei tõenda seda, et R. Verenitš osales AK autost leitud hašiši pakkimisel. Tegemist võib olla veaga ekspertiisi tegemisel või R. Verenitši DNA võis juhuslikult sattuda autosse seoses sellega, et AK käis sellega autoteeninduses, kus R. Verenitš töötas. 20.15 AS on süüdistuse kohaselt narkokuller, aga pole teada ühtegi juhtumit, kus tema juhitud sõidukist oleks leitud narkootikume. Tegu on tõendamata hüpoteesiga, et S vedas narkootikume Venemaale. AS on Sergei Nikolajevi lapsepõlvesõber ja on loomulik, et ta 33

§ 184lg 2 järgi on tõendamata.

22. J. Medunitsa kaitsja M. Smirnov taotleb tühistada maakohtu otsus J. Medunitsa suhtes täies ulatuses (v. a. resolutsiooni punktid 8.1 ja 17) ja mõista J. Medunitsa

§ 256lg 1 ja 184 lg 21 järgi õigeks.

Hüvitada J. Medunitsale lepingulisele kaitsjale makstud tasud, muud menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Hüvitada J. Medunitsale vahistamisega tekitatud mittevaraline kahjus SKHS § 5 lg 1 p 1, § 11 lg 1 ja 4 alusel 48,40 eurot iga vahi all viibitud päeva eest. Asendada J. Medunitsale 20.10.2021 otsusega kohaldatud vahistus elektroonilise valvega. 22.1 Tõendid ei kinnita süüdistust, vaid J. Medunitsa versiooni toimunust. Süüdistus

§ 256

lg 1 ja § 184 lg 21 järgi on tõendamata, kuritegude koosseisu tunnused pole täidetud. Seejuures on tõendamata

§ 184

lg 21 süüdistuses toodud narkootilise aine käitlemise viis, pole tõendamist leidnud, et just Medunitsa oleks korraldanud hašiši transporti Hispaania Kuningriigist Vene Föderatsioooni ja andnud selleks juhiseid ja korraldusi. Pole tõendeid, mil moel J. Medunitsa andis hašiši käitlemises Poolas 03.08.2015, 24.12.2015 kinni