KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14766 Tsiviilasi X hagi AS-i Y vas

§ 31alusel 4 kuud.

Nõue muutus sissenõutavaks 01.11.2021, hageja pöördus TVK-sse alles 25.05.

1. Isegi kui arvestada aegumist hageja ülesütlemisest 09.12.2020, siis oleks nõue aegunud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
3. Kohus täitis 17.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 163-165).
4. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11 ls 1). Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (TvlS § 59 lg 11 ls 2). TVK otsusega rahuldati hageja nõuded osaliselt ja tuvastati töösuhte kehtimine 11.06.201909.12.2020 ning jäeti rahuldamata hageja töötasu, puhkusehüvitise ja ülesütlemise hüvitise nõue koos neilt arvestatud viivisega. Hageja loobus viivisenõudest enne hagi menetlusse võtmist (tl 116). Kohtusse pöördus hageja, mistõttu vaatab kohus läbi üksnes rahuldamata nõuded. TVK otsuse alusel on jõustunud küsimus töösuhte kestvuse kohta ning töösuhe kehtis 11.06.2019-09.12.
6. Hageja esitas kostja vastu töötasunõude, puhkusetasunõude ja ülesütlemise hüvitise nõude. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 11.06.2019 töölepingu ning töösuhe lõppes 09.12.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei teinud perioodil 03.12.2019 kuni 09.12.2020 tööd ja kostja ei ole maksnud selle perioodi eest hagejale töötasu. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on Ukraina kodanik, kellele väljastati tähtajaline elamisluba töötamiseks.
8. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (

§ 1lg 1).

TVK tuvastas töösuhte olemasolu. Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (

§ 84lg 1).

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (

§ 85lg 1).

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (

§ 91lg 1).

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (

§ 91lg 2 p 2).

TVK tuvastas töösuhte lõppemise töötaja ülesütlemise avalduse alusel 09.12.

2. Kohus analüüsib hageja töötasunõuet summas 21 013,44 eurot. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (

§ 28lg 2 p-id 1 ja 2).

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud 3

§ 35

). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1117-11). Kostja kohustus on tõendada, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil hagejale tööd anda või et hageja oli sellel perioodil tasustamata puhkusel.

1. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale tööd anda. Hageja sõnul saadeti hageja 02.12.2019 tagasi Ukrainasse põhjusel, et tööandjal tööd ei ole. Tunnistaja C andis ütlusi selle kohta, et kostjal oli kogu aeg tööd. Hagejat ei olnud tööl, kuna kõigepealt oli koroona ja inimesed ei saanud kodumaalt kohale lennata. Need kes olid sel ajal projektil või Tallinnas, nemad ilusti töötasid (tl 194 pöördel). Tunnistaja ei mäleta, kas talle anti ülesanne leida hagejale Eestis tööd (tl 195). Üksnes tunnistaja ütlustega selle kohta, et kostjal oli hagejale tööd anda, ei saa lugeda tõendatuks töö olemasolu vaidlusalusel perioodil. Kostja ei ole tõendanud millist konkreetset tööd, kas siis Eestis või välismaal, oli hagejale vaidlusalusel perioodil anda. Tunnistaja töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures vanemkoordinaatorina. Kohtu hinnangul ei saa vanemkoordinaatorile olla teada, et hageja kvalifikatsiooniga töötajale (torulukksepp) oli kindlasti vaidlusalusel perioodil tööd anda. Kirjalikke tõendeid (pooleliolevad projektid vms) kostja töö olemasolu kohta kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt on kostja territooriumil ala, kus on võimalik tööd teha. Võimalik on valmistada varuosasid, mehhaanika osakonna projektid on Eestis (tl 194 pöördel). Kohtule ei ole usutav, et torulukksepa ametikohal töötanud hageja oleks saanud teha tööd mehaanikaosakonnas valmistades ette varuosasid. Kostja hinnangul tõendab töö olemasolu ka see, et Viber vestluses on kostja öelnud, et tööd jätkub kõigile (tl 107). Kohus leiab, et nimetatud vestlust tuleb hinnata tervikuna. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud lause seda, et küsimise hetkel oli tööd. See lause tõendab seda, et kui töö ükskord tuleb, siis seda jätkub kõigile. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses töö küsimisega. Kostja hagejale tööd ei andnud (tl 105-107).
2. Töö puudumist tõendab ka kohtu hinnangul see, et hageja ei ilmunud aasta jooksul tööle ja kostja ei otsinud teda taga. Hageja oli kohtu hinnangul valmis tööd tegema, kuna küsis kostjalt tööd. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja hagejaga töölepingu lõpetanud. Esitatud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et hageja saadeti 02.12.2019 tagasi Ukrainasse põhjendusel, et talle ei olnud tööd anda. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool ja kostjal on seetõttu suurem tõendamiskoormis. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.
3. Samuti oli hageja kogu vaidlusaluse perioodi töö tegemiseks valmis. Asjaolu, et hageja viibis töö ootamise ajal Ukrainas, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hagejal ei olnud teatud perioodil võimalik piirangute tõttu Eestisse tulla. Riigikohus on märkinud, et

§ 35

järgi ei ole oluline, kus töötaja tööd oodates viibib (vt RKTKo nr 217-485, p 15). Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et kostjal ei olnud sel perioodil hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et asjaolu, et hagejal ei ole töötasu nõuet, kinnitab ka tema käitumine. Asjaolu, et hageja ei ole kordagi kuni avalduse TVK-le esitamiseni esitanud kostjale töötasunõuet, ei anna alust jätta töötasunõudes hagi rahuldamata. 19. Kohus analüüsib kas pooltel oli kokkulepe palgata puhkuse osas. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel (

68 lg 2). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. Seadus tasustamata puhkusele mingeid vormistamisreegleid ette ei näe. Vaidlus puudub, et kirjalik kokkulepe hageja palgata puhkusel viibimise kohta puudus. Kostja ei ole tõendanud hageja tahet puhkuse kasutamiseks. Kostja väitel luges ta hageja tahteavalduseks tasustamata puhkuse 4

§ 35alusel perioodi 27.12.2019 kuni 09.12.2020 eest.

Nimetatud perioodist tuleb maha arvestada 01.04.2020 kuni 16.04.2020 põhipuhkusel viibitud aeg ja 17.04.2020 kuni 21.04.2020 lapsepuhkusel viibitud aeg. Detsembris 2019 on hagejal õigus saada tasu 2 päeva eest summas 137,88 eurot (1310 eurot/19 päevaga, päevatasu 68,94 eurot). Aprillis 2020 saab hageja tasu nõuda 7 päeva eest summas 436,66 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu 62,38 eurot). Töötasu summas 1310 eurot tuleb välja mõista jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri ja novembri 2020 eest iga kuu eest summas 1310 eurot, kokku 13 100 eurot. Detsembris 2020 tuleb välja mõista töötasu 7 päeva eest summas 436,66 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu 62,38 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud töötasu 14 111,20 euro nõudes (bruto). 22. Hageja esitas puhkusetasunõude summas 903,95 eurot kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel keskmise töötasu alusel (

§ 70lg 1).

Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (kord § 2 lg 2 ls 3). Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (

§ 71). Hageja nõudis lisaks töötasule puhkusehüvitist.

Eeldatakse, et töötaja igaaastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (

§ 55

). Põhipuhkust antakse töötatud aja eest (

§ 68lg 1).

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) (

§ 68lg 2).

23. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama puhkusetasu nõude ja selle suuruse kujunemise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja vaidles puhkusetasu arvestamisele vastu mh põhjusel, et hageja kasutas tasustamata puhkust, mille ajal ei toimu põhipuhkuse arvestust. Kuna hageja ei saa tõendada, et ta ei olnud tasustamata puhkusel, peab kostja tõendama, et hageja kasutas tasustamata puhkust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas tasustamata puhkust. Vaatamata sellele puhkusetasunõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja tahab puhkusetasu saada ka perioodi eest mil ta reaalselt tööd ei teinud. Hagejal tuli kohtule selgitada puhkusetasu suuruse kujunemist. Hageja seda vaatamata kohtu selgitustele ei teinud. Hageja leiab, et tal on perioodi 11.06.2019 kuni 09.12.2020 eest õigus saada põhipuhkust kokku 42,04 päeva. Hageja hinnangul on ta sellest ära kasutanud 30 päeva. Hageja viibis 03.12.2019 kuni 18.12.2109 põhipuhkusel (16 päeva). Aprillis 2020 viibis hageja 14 päeva põhipuhkusel. 5

§ 100lg 4 alusel summas 4691,49 eurot.

Kostja esitas aegumise vastuväite. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (

§ 100lg 4).

Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest (

§ 31). Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping lõppes 09.12.2020.

Kohus leiab, et hageja poolt viidatud

§ 110käesolevale vaidlusele ei kohaldu.

Kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtava lahendi jõustumisest (

§ 110

). Töösuhte lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (

§ 84lg 1).

Hageja pidi 09.12.2020 teadlik olema sellest, et tal on õigus hüvitisele. Seega hakkas vaidlustamise tähtaeg kulgema 09.12.

1. Hageja esitas nõude töövaidluskomisjonile 25.05.
2. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue aegunud ja rahuldamisele ei kuulu.
3. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses, so summas 2814 eurot. Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses (TvlS § 65 lg 1). Kohus tunnistab poole taotlusel otsuse viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise (TsMS § 469 lg 1). Kohtul puudub õigus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TvlS § 65 lg 1 alusel. Samuti puudub alus tunnistada otsus osaliselt viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TsMS § 469 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole andnud täitmise tagatist.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi töötasu 14 111,20 euro nõudes (bruto). Kohus jätab hagi rahuldamata töötasu 6902,24 euro nõudes, puhkusehüvitise 903,95 euro nõudes ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4691,49 euro nõudes.
5. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. MENETLUSKULUD
6. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 6