KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 4. september 2023 1-20-8981 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Andre Sammal
(37601225214)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus Andre Sammal ja tema kaitsja Merike Allikmäe Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid Andre Samblale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andre Samblalt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andre Sammal tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
- detsembri 2020 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja 348 lg 1 järgi. Teda karistati 4 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mis algas
- juunil
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- septembril
- Vangla esitas materjalid A. Sambla vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega ning soosib seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja.
- Maakohus tuvastas formaalsed eeldused A. Sambla vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalseid aluseid (KarS § 76 lg 4) analüüsides leidis kohus, et A. Sammalt vabastada ei saa.
- A. Sambla käitumises vangistuses on mõndagi positiivset – ta on täitnud erinevaid töökohustusi ja töötab ehitusmaalrina. Ta on motiveeritud töötama praegu ja vabanedes. A. Sammal on osalenud programmis „Igapäevane valik (12 sammu)“, tagasilanguse ennetamises ja AN tugigrupis. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta soovib minna sõltuvusravile ja esialgse toimetuleku tagab vabanemisfondi raha.
- Uue kuriteo riski kätkeb süüdlase isik ja varasem elukäik. Retsidiivsusriski näitab varasem korduvkaristatus, sh vangistusega. A. Sammal on korduvalt toime pannud narkokuritegusid. Käideldud aine kogus oli suur. Teda on karistatud veel röövimise, varguste, kelmuste, narkojoobes juhtimise, kinnipidamisasutusest põgenemise katse ja dokumendi võltsimise eest. Seega ei ole A. Sammal varasematest karistusest järeldusi teinud. Mida raskemaid kuritegusid on süüdlaselt oodata, seda väiksem peab olema tema vabastamiseks uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. A. Sambla eelnevat elukäiku arvestades ei tekkinud kohtul usaldust tema seaduskuulekuses tulevikus.
- Iseloomustusest nähtuvalt planeerib A. Sammal kuritegusid ette. Kohtupraktikat arvestades on uue narkosüüteo toimepanemise oht suur. Süüdimõistetu tarvitas käitlemise kõrval ka ise narkootikume, samuti omandas tahtlikult võltsitud juhiloa ja kasutas seda. Narkootikumidest vaba on ta olnud vaid kinnipidamise ajal, varem alustas ta tarvitamist koheselt peale vabanemist. Seegi annab aluse arvata, et selline käitumine võib korduda. Isik on küll enda sõnul valmis tegelema sõltuvusprobleemiga ja ta on järjekorras Viljandi rehabilitatsioonikeskuses, ent koheselt vabanemise järel talle kohta ei tagata. Eelmise vangistuse ajal osales A. Sammal mitmetes uimastisõltuvust käsitlevates tegevustes (loengud, 12 sammu, „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“) ja tundus olevat väga motiveeritud ja aktiivne, ent hakkas vabanemise järel koheselt narkootikume tarvitama. Lisaks oli ta hasartmängusõltlane. A. Samblal on olnud ka alkoholisõltuvus, millega kaasnes agressiivsus, ent alkoholi asendamine narkootikumidega muutis ta rahulikumaks.
- Iseloomustuse kohaselt ei ole A. Sammal kunagi mõelnud oma tegude tagajärgedele. Vaatamata teadmisele, et narkootikumide käitlemise ajal teda jälgitakse, ei soovinud ta kuriteost loobuda. Sellest järeldas kohus, et vangistusse sattumise kartus ei motiveeriks A. Sammalt teistsuguseid otsuseid tegema. Arvestades tema pikaaegset uimastisõltuvust, kriminaalset karjääri ja negatiivseid hoiakuid, võib süütegudest loobumine problemaatiline olla, ehkki hetkel ta sellekohast motivatsiooni avaldab ning loodab kirikust ja rehabilitatsioonist abi saada.
- Kuritegude soodusteguriks on uimastisõltuvus, rahalise kasu teenimine, kuritegelikud hoiakud ja kriminaalne suhtlusringkond. Kuritegude toimepanemine materiaalse kasu saamise eesmärgil näitab uue kuriteo kõrge toimepanemise tõenäosust. Ka võlakohustused on suured (ligi 19 000 eurot). Vabanemisfond võimaldab küll esialgse toimetuleku, ent majanduslik surutis võib uute kuritegude toimepanemist soodustada. Vabanemisel garanteeritud töökoht ei taga tööle asumist ja teada pole palga suurus.
- Elukoht oli A. Samblal ka süütegude toimepanemise ajal, ent ta ei leidnud sellest motivatsiooni seaduskuulekalt elada. Kuriteod pani ta toime oma elukohas. Lisaks puudub 2 isikul toetav lähisuhtevõrgustik. Riski ja ohtlikkust on täheldatud enamikus hinnatavates valdkondades. A. Sammalt loetakse avalikkusele kõrgohtlikuks.
- Vaatamata vabastamist toetavatele asjaoludele ei saa A. Sammalt vabastada, sest mitmed asjaolud seavad tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla. Kriminaalhooldus ei maandaks uue kuriteo riski. Rehabilitatsioonikeskusesse elamise kavatsusele vaatamata puudub usk, et A. Sammal suudaks vabaduses hoiduda narkootikumidest. Rehabilitatsiooniteenuselt võib isik omal soovil igal hetkel lahkuda. MÄÄRUSKAEBUSED
- A. Sammal ja tema kaitsja paluvad maakohtu määruse tühistada ning vabastada A. Sammal tingimisi enne tähtaega kohaldades talle katseaega karistusaja lõpuni.
- A. Sammal leiab, et maakohtu määrus on kitsarinnaline. Kohus ei näita üles empaatiavõimet ja usku A. Sambla muutumisse. Ta soovib vabaneda Viljandi sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse ja läbida rehabilitatsiooni täies mahus. Põhjendamatu on jätta A. Sammal vabastamata üksnes mineviku tõttu. Vabaduses oleks lihtsam sotsialiseeruda ning tagasilanguse oht oleks kindlasti väiksem kui karistuse ärakandmisel. A. Sammal on loobunud kõigist ravimitest, mis võiksid asendada narkootikume ja rahusteid. Ta on pöördunud jumala poole. Usk ja palved minimeerivad sõltuvusse taaslangemise. A. Sammal soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt.
- Kaitsja M. Allikmäe leiab, et kantud karistus on piisavalt A. Sambla käitumisele mõju avaldanud ning tema hoiakuid muutnud. Kohtu seisukoht uute kuritegude ohu osas on oletuslik.
- Liialt ületähtsustatud on A. Sambla varasemaid karistusi ja alusetult tema sõnu kahtluse alla seatud – A. Sammal on motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemiga, pannud end Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse järjekorda. Ta osales ka eelmise vangistuse ajal mitmetes uimastisõltuvust käsitlevates tegevustes, mille tagasiside oli positiivne. Ta on veendunud, et suudab end käsile võtta ning motivatsioon esmakordselt sõltuvusravi läbida on kõrge. Kõik vangistuses planeeritud tegevused on tehtud, alates
- aprillist 2023 osaleb ta AN tugigrupis. Kontrollnõuete täitmine annab talle võimaluse ravile asuda ja sõltuvusega tegeleda. Ta ei soovi rehabilitatsiooni pooleli jätta. Võõrutusravil ei ole A. Sammal kunagi olnud. Vangistus on A. Sammalt muutnud ning seda on soosinud kristlikud vaated.
- Eelmise vangistuse ajal osales A. Sammal alkoholi tarvitamise vastu suunatud tegevustes ning ta ei tarvitanud enam alkoholi. See näitab tema tugevat tahtejõudu. Narkootikume tarvitas ta suures koguses ja tegi enda kodust süstlavahetuspunkti. Ta püüdis sportides füüsilist vormi hoida. Kohus ei ole A. Sambla iseendaga tehtud tööd määruses käsitlenud. Head käitumist arvestades on ka vangla ja prokuratuur pidanud võimalikuks tema ennetähtaegset vabastamist.
- Alates maakohtu otsustest kuni praeguse ajani ei ole A. Sambla eluaseme, suhete, elustiili, alkoholi, mõtlemise, narkootikumide ja käitumise ning hoiakute osas negatiivseid muutusi toimunud. Kohus on jõudnud väärarusaamale, et karistus pole positiivset mõju avaldanud. Vastupidi – narkootikumidest eemal olles on muutunud A. Sambla ellusuhtumine. Ta soovib tööle asuda ja võlad likvideerida, mis loob hea eelduse õiguskuulekaks eluks.
- Kontrollnõuete panemisega on võimalik saavutada kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Maakohus ei ole vanglas head käitumist ja individuaalses täitmiskavas 3 seatud eesmärkide täitmist oluliseks pidanud, pigem on püstitanud hüpoteesi, et isiku vabanemisel võivad kuriteod jätkuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaebajate väidete teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et vanglas toimunud muutused annavad aluse A. Sammal vabastada. Kaalutlusõiguse rikkumist nähakse selles, et kohus arvestas liialt süüdlase varasemat elukäiku, jättes tähelepanuta vanglas tehtud pingutused ning motivatsiooni tegeleda narkootikumidega seotud probleemiga vabaduses.
- Ringkonnakohus soostub maakohtuga selles, et A. Samblast tulenev risk uusi kuritegusid korda saata ei ole praegusel ajal väike. Maakohus vaagis piisava põhjalikkusega A. Sambla käitumist vangistuses, jätmata seejuures tähelepanuta tõika, et ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, töötab ning on pöördunud usu poole, s.t tema üldist käitumist vangistuses saab pidada heaks. Küll aga ei veennud maakohut A. Sammalt vabastama tema eelnev elukäik, isik ega kuritegude asjaolud.
- A. Sambla heale käitumisele vaatamata ei veena tema lubadused ka ringkonnakohut. A. Sambla varasem elukäik näitab, et tegemist ei ole usaldusväärse inimesega. Olles kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, kannab ta juba kuuendat reaalset vangistust. See näitab isiku puudulikku võimet varasematest karistustest õppida. Liiati ei saa nii paljukordselt karistatud isiku puhul maakohtule ette heita „liigset“ keskendumist isiku minevikule. Ringkonnakohus leiab, et isiku võimaliku õiguskuulekuse heaks indikaatoriks on tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Karistused peaksid panema inimest uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Korduvkaristatus narkootikumide suures koguses käitlemise eest näitab isiku suurt ühiskonnaohtlikkust. Paraku ei saa kohus lähtuda üksnes empaatiavõimest, vaid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsus peab tuginema realistlikul vaatel – kui kohtuniku hinnangul esineb liialt suur risk uue kuriteo toimepanemiseks, tuleb jätta isik karistust kandma. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes läbi põhjendamiskohustuse.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud kõiki riskikohti, mida A. Sambla praegusel ajal vabastamine kätkeks. Kui isik juba järgmisel päeval pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist (seejuures osales erinevates sotsiaalprogrammides ja tugigrupi töös) jätkab narkootikumide tarvitamist ning asub taas samaliigilisi kuritegusid toime panema, ei saa üksnes lubadused olla kaalukaks argumendiks tema vabastamiseks. Usk ja tahe rehabilitatsiooni läbida on mõistagi positiivne, ent piisava tahte korral saab A. Sammal ka karistuse lõpuni kandmisel rehabilitatsiooniteenusele pöörduda ja usu ning palvete juurde kindlaks jäädes iseendale tõestada, et pikaajalisest sõltuvusest ja kuritegelikust teest on võimalik hoiduda.
- Kaitsja arvates ei ole maakohus A. Sambla iseendaga tehtud tööd määruses käsitlenud – kohtukolleegium sellega ei nõustu – positiivseid muutusi on määruses käsitletud. Nõustumisväärne ei ole ka kaitsja seisukoht, et A. Sambla osalemine eelmise karistuse kandmise ajal alkoholiga seotud riske vähendavas programmis näitab tema tugevat tahtejõudu. A. Sambla viimased kuriteod ja kehtivad väärteod ei ole tõepoolest seotud alkoholi tarvitamisega, ent arvestades iseloomustuses märgitut, asendas A. Sammal temas vägivaldsust esilekutsunud alkoholi narkootiliste ainetega ning nende tarvitamise kogus (igapäevaselt 2-3 tunni järel) oli enne vanglasse sattumist suur. Süüdlase minevikukäitumist arvestades ei ole tegemist usaldusväärse inimesega, kes tuleks vabastada üksnes lubadustele tuginedes. Vanglas osutatud abi resotsialiseerumisel ja sõltuvuskäitumisega tegelemisel ei ole varasemalt uusi kuritegusid ära hoidnud. 4
- Kaitsja arvates näitab A. Sambla käitumine vangistuses tema hoiakute muutumist. Ringkonnakohtus märgib, et normikuulekas ja korrektne käitumine peakski olema normaalsus. Tavapärane on seegi, et narkootikumide pikaaegsest mürgistusest vanglas taastuvad inimesed kahetsevad ning mõistavad muutumise vajalikkust. Narkootikumide vaba kättesaadavuse tingimustes kipuvad aga pikaaegselt sõltuvusainete küüsis olevate inimeste lubadused peagi ununema. A. Sammal küll kinnitab, et on nüüd valmis muutuma, ent tema varasem elukäik näitab, et lihtsaks ei pruugi lubaduste täitmine kujuneda.
- Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele 30 minutit ja teist samapalju määruskaebuse esitamisele, samuti nõustas ta klienti 2 minutit. Sellele tööajale vastab 90 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotletud tasu on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Seetõttu rahuldab kohus taotluse summas 90 eurot. Kaitsjatasu kui menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel A. Sambla kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5