Obsah (12)

§ 657§ 654§ 442§ 423§ 231§ 232§ 268§ 2681§ 163§ 50§ 53§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja numbe

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega negatoorhagi osalise rahuldamise osas ning ei pea kooskõlas

§ 654lõikega 6 vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastusena apellatsioonkaebustes seisukohtades esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium märgib esmalt, et vaatamata ringkonnakohtu selgitustele kui ka maakohtus antud võimalusele täpsustada hagieset ning maakohtu täiendavatele selgitustele
2. detsembri 2020 istungil (I kd, tl 77-77p, 78-79, 126), ei ole hageja seda siiski piisavalt teinud. Hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele ja tulevase omandiõiguse rikkumisest hoidumisele suunatud nõuded on osas, milles palutakse keelata kostjatel, kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel hageja kinnisasjal (registriosa nr 2276101) mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele, välja arvatud hageja kinnisasjale Harju Maakohtu
3. juuni 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal, liiga üldised. Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, mistõttu pidi hageja piisavalt määratlema tegevuse(d), mille keelamist või millest hoidumist hageja soovib. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud nõue keelata kostjatel, kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel hageja kinnisasjal (registriosa nr 2276101) mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele, eeldab kohtutäituri poolt faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmist. Arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi ei ole kohtutäituril õigusemõistmise funktsiooni, mistõttu tuleb kohtutäituril juhinduda kohtulahendi resolutsioonis märgitust. 7 2-19-13753 Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema

§ 442

lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt RKTKo 3. aprill 2012, nr 3-2-1-20-12, p 17). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud kõnealune haginõue ei vasta neile tingimustele. Ka juhul, kui hageja hinnangul on tegevusi, mida kostjad võivad toime panna ning mis võivad hageja omandiõigust rikkuda, lugematul arvul, tuleb õigustatud isikul, kes soovib oma omandiõiguse rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses, need piisavalt määratletuna kohtu ette tuua (sh tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamiseks). Selliselt võinuks selles osas haginõude selles osas läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel, mille puhul ei ole aga kohtul kohustust seda teha.

Seega võis maakohus nõude ka sisuliselt lahendada ja jätta see rahuldamata. Maakohus andis hagejale piisava võimaluse hagi täpsustada, selgitades selle probleeme. Hagejat esindas maakohtus vandeadvokaat, kellele nii menetluse käik kui ka ringkonnakohtu ja maakohtu selgitused pidid olema arusaadavad.

1. Hageja on esitanud kostjate vastu negatoorhagi AÕS § 89 alusel, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Nõudeõiguse välistab see, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et AÕS §-s 89 sätestatud nõude eeldused olid täitmata. Maakohus on tuvastanud, et kostjad on vähemalt
2. aprillil 2017 kell 14:55 ja 15:07 ning
3. detsembril 2020 kell 15:30 viibinud ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluval kinnisasjal, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Omandiõiguse varasem korduv rikkumine annab alust eeldada, et see võib ka tulevikus toimuda.
4. Maakohus ei eksinud, kui järeldas, et kostja I rikkus hageja omandiõigust
5. aprillil 2017 kell 14:55 ning mõlemad kostjad rikkusid hageja omandiõigust
6. aprillil 2017 kell 15:07, viibides vastustajale kuuluval kinnisasjal (registriosa nr 2276101). Maakohus tuvastas kostjate viibimise hageja kinnisasjal hageja
7. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisadeks nr 1 ja 2 olevatelt videosalvestistelt, millelt nähtuvalt kostjad liiguvad hageja kinnistul. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mingit piirdeaia korrastamisele viitavat tegevust ei nähtu, mistõttu on kostjate vastav väide jäänud paljasõnaliseks ning kostjate tegevus ei kuulu AÕS § 151 kohaldamisalasse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad rikkusid hageja omandiõigust sõites
8. detsembril 2020 kl 15:30 oma sõidukiga hageja värava ette. Maakohus tuvastas rikkumise aluseks oleva asjaolu
9. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisaks nr 11 oleva videosalvestise alusel. Ringkonnakohus uuris antud tõendit
10. mai 2023 istungil, kus kostja I kinnitas, et tegemist on sõidukiga Hyundai, mis on kostjate ühisomandis ja kinnitas, et kuna tema hinnangul on seal palju kive ja tänavaposte, valis ta lihtsa tee manööverdamiseks (
11. mai 2023 istungiprotokoll ajamärk 01:16:20; II kd, tl 202). Seega nõustus kostja I, et tegemist on kostjate autoga, millega ta tegi salvestuselt nähtava manöövri ning sellist nõustumist saab käsitada

§ 231lg 2 tähenduses omaksvõtuna.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et videolt ei nähtu takistusi sõidukiga vasakpöörde tegemiseks ning kostja I möönab ka ise, et nii on mugav lihtsalt tagurdada (ibid). Kolleegium ei nõustu kostjatega, et vaidlustatud otsus on vastuoluline, sest maakohus leidis

1. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisaks nr 6 oleva videosalvestise alusel, et sellelt nähtuva manöövri osas oli hagejal hea usu põhimõttest tulenev talumiskohustus erinevalt lisaks nr 11 videosalvestisest nähtuvast. Viidatud videosalvestistelt nähtuvad olukorrad on erinevad ning lisaks 6 olevalt videosalvestiselt nähtuvad kostja manöövrit õigustavad takistused (tänaval pargitud sõidukid), mida lisaks nr 11 oleva videosalvestisest nähtuva episoodi puhul ei ole. 8 2-19-13753
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väitega, et maakohus rikkus tõendeid hinnates

§ 232

lõiget 1 ning jõudis ekslikule seisukohale, et kostjate ja nendega seotud isikute poolt ülejäänud osas rikkumisi toime ei pandud.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus tuvastas rikkumiste aluseks oleva kostjate tegevuse videosalvestiste alusel, millelt nähtuvat on otsuses kirjeldanud ning järeldanud, millised etteheidetud tegevusi saab käsitada hageja omandiõiguse rikkumisena arvestades ka seda, et nõue on suunatud vaid kostjate vastu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Ka ei rikkunud maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme, kui jättis 2. juuli 2021. a määrusega rahuldamata hageja taotluse anda vande all seletus. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata, kuna taotluse rahuldamise eeldused ei olnud täidetud. Kostjad ei andnud hageja vande all ülekuulamiseks

§ 268

järgi nõusolekut ning täidetud ei olnud

§ 2681eeldus, et kohus võtab omal algatusel hagejalt seletuse.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et AÕS § 89 tulenevad nõuded on suunatud omandiõigust rikkuva isiku vastu. Rikkuja olemasolu on kaudselt ka nõude eelduseks, sest rikkuja puudumise korral puudub ka negatoornõue. Seega tuleb negatoorhagi esitada rikkuja vastu. Kolleegium leiab, et asjas ei kohaldu TsÜS § 132, mis reguleerib teise isiku vastutust lepingulises suhtes (vt RKTKo
2. juuni 2009 nr 3-2-1-73-09 p 11 ja seal viidatud praktika). TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Sätte kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isik kasutab teist isikut oma lepingust või muus võlasuhtest tuleva kohustuse täitmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjas esile toodud TSÜS § 132 lg 2 eelduseks olevaid asjaolusid, et kostjad kasutavad kolmandaid isikuid oma kohustuste täitmisel ning kolmandate isikute käitumine või nendest tulenevad asjaolud on seotud kostjate kohustuste täitmisega. Riigikohtu selgituste kohaselt on TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Osundatud paragrahvil on tähendus eelkõige võlasuhetes ning kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude ärahoidmine.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostjate seisukoht, et hageja on kohustatud enda omandiõiguse rikkumist taluma, sest hageja kinnisasja näol on tegemist transpordimaa sihtotstarbega Keskküla tänava osaga. Vaidlust ei ole, et tegemist on erateega. Riigikohus on selgitanud, et omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega peavad ka eratee omaniku õigused olema kaitstud. Tema omandit tohivad teised isikud kasutada vaid kas tema nõusolekul või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel (RKTKo
4. september 2017, nr 215-18478, p 12.1). Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu
5. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määras Harju Maakohus, et registriossa nr 2276001 kantud kinnistu aadressiga Keskküla 56, Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule, aadressiga Keskküla tänav T4, Tallinn, määratud juurdepääsuteed, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja 9 2-19-13753 rohelisega (määruse p-d 2, 3 ja 7). Kolleegium leiab, et hageja talumiskohustus kostjate suhtes tuleneb viidatud juurdepääsumäärusest. Vaidlust ei ole, et juurdepääsu võimaldavat erateed EhS § 94 lg 1 järgi avalikult kasutatavaks muudetud ei ole. Seega ei ole hagejal lisaks juurdepääsumäärusest tulenevale täiendavat talumiskohustust. Arvestades, et AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega, ei saa kostjate huvi kasutada hageja kinnistut kui tavalist linnatänavat või mingil viisil sarnaselt teiste isikutega, omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi kostjate ja või teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS § 89 kolmanda lause mõttes. Ühtlasi pole oluline, kas kolmandad isikud on rikkunud hageja omandiõigust. Kostjate tegevust ei saa õigustada hageja suhtes toime pandud võimalike muude omandiõiguse rikkumistega.
6. Kui avaliku võimu kandjal on vajadus avalikes huvides kinnisasja omaniku õigusi piirata, on ette nähtud erikord kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS). Kostjad viitavad Tallinna linna
7. oktoobri
8. a kirjale, milles teavitatakse kostjaid Tallinna Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alalise komisjoni poolt Tallinna Linnavaraametile volituse andmisest algatada kinnisasja koosseisus oleva Keskküla tänav T4 katastriüksuse (katastritunnus 78401:101:1436) ca 552 m2 suurusele osale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise menetlus juhul, kui kinnisasja omanik teeb takistusi Keskküla tänav T4 katastriüksusel paikneva sõidu- ja kõnnitee avalikuks kasutamiseks (kd I, tl 169). Osundatud tõendist ei nähtu, et kohaliku omavalitsuse üksus oleks läbi viinud mingi kohase menetluse, mis annaks aluse avalikes huvides õigust isiku omandiõigust rikkuda.
9. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et vaidlustatud otsuse lahutamatuks lisaks olevale juurdepääsumäärusele lisatud plaanil on sellised puudused, mis takistaksid maakohtu otsuse täitmist. Otsuse resolutsioon vastab

§ 442

lõike 5 nõuetele ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks põhjusel, et otsust ei ole võimalik täita. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hageja kinnisasjale seatud juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega Harju Maakohtu

1. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 resolutsiooni punktist 2 ja määruse lahutamatuks osaks olevast plaanist (TlnRnKm
2. jaanuar 2018, nr 217-3112 p 50 [I kd, tl 14-20]). Juurdepääsu kulgemine nähtub plaanilt.
3. Nii hageja kui ka kostjad on vaidlustanud samuti menetluskulude jaotuse leides, et maakohus oleks pidanud jaotama kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul on maakohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda vastavalt

§ 163

lg 1 III alternatiivile.

§ 163

lg-s 1 märgitud alternatiivide vahel valimine oli maakohtu kaalutlusotsus (RKTKo

1. september 2013, 3-2-1-87-13, p 15), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalumispiire. Maakohus on põhjendanud menetluskulude jaotust otsuse punkti 50 II lõigus. Ringkonnakohus nõustub viidatud põhjenduste ja menetluskulude jaotamise viisiga. Nagu maakohus välja tõi, on vaatamata osaliselt ebapiisavalt määratletud ja tõendamata nõudele, hagi osaliselt rahuldatud. Erinevalt apellantidest leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse osas on selged ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.
2. Hageja esitas
3. mail
4. a taotluse
5. mail
6. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks põhjusel, et sellel esinevad olulised puudused. Hageja palus täiendada kohtuistungi protokolli ajamärgi 00:11:18 juures olevat teksti pärast lauset „Kostjad ei nõustu.“ tekstiga „Hageja on nõus.“ ja ajamärgi 01:06:45 juures olevat teksti pärast hageja esindaja 10 2-19-13753 vastust lausega „Hageja: kui olen näinud ja keelanud, on nad auto kohe ära viinud.“ Kostjad vaidlesid taotlusele vastu. Kostjad esitasid
7. mail
8. a taotluse
9. mail
10. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjad palusid muuta kohtuistungi protokollis ajamärgi 01:16:20 juures kostja Y selgitust teise, kolmanda ja neljanda lause osas, sõnastades selgituse ümber nii, nagu see on kuuldav kohtuistungi helisalvestiselt: „Seal on väga palju väravaposte, kive, igasuguseid muid takistusi. Nii on mugav ja kiire tagurdada. X-l on igal pool takistused. Ma ei oska öelda, miks selline manööverdamine õige ei ole. See on tänav, kõik tagurdavad seal ringi. Kui te tahate, saate selle kohta väga palju pilte.“ Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu. Kolleegium märgib, et

§ 50

lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama poolte avaldatud seisukohti sõna-sõnalt.

§ 53

lg 2 esimene lause võimaldab menetlusosalisel esitada taotluse protokolli parandamiseks. Sama paragrahvi IV lõikest tuleneb, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Kolleegium nõustub hageja taotlusega protokolli parandamiseks osaliselt ja rahuldab selle osas, milles hageja palus täiendada kohtuistungi protokolli ajamärgi 00:11:18 juures olevat teksti pärast lauset „Kostjad ei nõustu.“ tekstiga „Hageja on nõus.“. Ringkonnakohtu hinnangul on protokolli täiendamine nimetatud osas oluline, et protokollist ilmneks hageja seisukoht kohtu ettepanekule vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kuigi hageja väidab, et protokollis on olulised puudused, ei ole hageja põhjendanud, mis tähtsust omab protokolli parandamine hageja soovitud kujul ajamärgi 01:06:45 juures, mistõttu jääb selles osas hageja taotlus rahuldamata. Kostjad on põhjendanud enda taotlust täiendada protokolli Y selgituste osas asjaoluga, et see on oluline otsustamaks, kas hageja nõuded on kooskõlas hea usu põhimõttega või mitte. Arvestades, et kostjad on menetluses läbivalt väljendanud seisukohta, et hageja käitumine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ning toonud selle kohta ka mitmeid näiteid, ei pidanud ringkonnakohus kostja Y kohtuistungil antud selgituste kohta koostama stenogrammi, vaid võis piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostjate taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulud 43. Kuivõrd kolleegium jätab nii hageja kui ka kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel poolte endi kanda (vt nt RKTKo 1.

veebruar 2017, 3-2-1-142-16, p 16). (allkirjastatud digitaalselt) 11