1-21-6630/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6630 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus Erki Ivanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Erki Ivanovi (Ivanov; isikukood 38310126524) kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldatama.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti, sh käibemaks 19 (üheksateist) eurot 20 senti, vandeadvokaadile Kaire Hänilene määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Erki Ivanovilt. Süüdimõistetu Erki Ivanovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 13.12.2021 otsusega karistati Erki Ivanovi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 4 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Ivanovi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.06.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 15.06.
10. Tartu Maakohtu 04.08.2023 määrusega jäeti E. Ivanov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Nõutud osa karistusest on ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kantud. 2.
11. E. Ivanov on kriminaalkorras karistatud 12-l korral (9 arhiveeritud karistust), viibib kaheksandat korda vangistuses. Karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Vanglas on kasutanud vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. Kuritegude soodusteguriteks on olnud alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivne ning mõtlematu käitumine, emotsioonide mittekontrollimine, majandusliku kasu saamine. Käesolevalt on tekitanud raskemaid tervisekahjustusi võrreldes varasemate kuritegudega. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et E. Ivanovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning on töötanud vangistuses. 02.08.2022 alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programm katkestati nädal hiljem, kuna isik keeldus kohtumisele tulemast. 2.
13. Maakohus pidas oluliseks alkoholi tarvitamise seost kriminaalse käitumisega. Alkoholijoobes on E. Ivanov toime pannud kõik vägivallaga seotud kuriteod. Vangla hinnangul motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub, isiku käitumine ei ole muutunud. Põhjendab oma tegusid alkoholijoobe ja sõprade mõjuga, samuti süüdistab osade kuritegude puhul kannatanut. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise seos alkoholiga kõrge. Süüdimõistetu ei ole põhjalikult sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud, katkestades sotsiaalprogrammi. Seega on küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral tarvitamisest täielikult loobuda ja soovib selles osas ka oma elukorraldust täielikult muuta. Lisaks on oluline seegi, et kuigi süüdimõistetu soovib vabanemisjärgselt elama asuda XXX vanemate juurde, siis kinnipeetava isa seda ei soovi, kuna E. Ivanov on varasemalt olnud isa suhtes vägivaldne. 2.
14. Maakohus pidas uue kuriteo riske suureks. Kinnipeetavat iseloomustab kuritegelik käitumine, kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt vägivalda kasutanud. Samuti on kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi tarvitamisega ning alkoholijoobes pani toime ka viimase kuriteo. E. Ivanov on ise tunnistanud, et alkoholijoobes on vägivaldne. Kinnipeetava kohtuistungil öeldust ei selgu, et ta tegelikult oleks valmis muutusi tegema. Programmides osalemisi on katkestanud ja avaldanud soovi osalemiseks pigem selleks, et kohtusse tulemiseks oleksid programmid läbitud. See näitab, et E. Ivanovil sisemine motivatsioon pigem puudub. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 04.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada E. Ivanovi tingimisi ennetähtaegselt. 3.
16. Kaitsja möönab, et E. Ivanovi isa on tõesti väljendanud kartust, et äkki tekivad pojaga koos elamisest probleemid, samas ema soovib poja koju naasmist. Sellest võib järeldada, et kõhklused esinevad süüdimõistetu isal individuaalselt seoses mineviku kogemusega. Samas on E. Ivanov selgitanud, et konfliktid isaga tekkisid olukorras, kus ka isa oli alkoholi tarbinud. E. Ivanovi teada isa enam tervise probleemidest tulenevalt alkoholi tarvitada ei saa, niisiis on võimalik, et sarnaseid konfliktsituatsioone enam ei kujune. Seda lootust aitab võimendada asjaolu, et E. Ivanov on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning vanemate juures elamine on ajutine. 3.
17. Kaitsja usub, et E. Ivanov soovib reaalselt oma elukorraldust muuta ja nii vägivaldsest käitumisest kui selle katalüsaatoriks olnud alkoholi tarbimisest loobuda. Samuti on ta väljendanud, et ei soovi taastada suhteid vanade tuttavatega, kelle seltsis probleemid tekkisid. 3.
18. Vangla on teinud ettepaneku, et ennetähtaegse vabastamise korral pandaks E. Ivanovile KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ning alluda ettenähtud ravile. Neid kohustusi on E. Ivanov valmis täitma. Seega oleks kaitsja hinnangul 2 võimalik kohaldada E. Ivanovi suhtes kriminaalhooldaja poolt välja pakutud pikaajalist käitumiskontrolliga katseaega ning lisakohustuste kaasabil välistada senise kuritegeliku käitumise peamine soodustegur – alkoholi tarvitamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, mistõttu jääb see edutuks.
20. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et E. Ivanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest, seda ka kriminaalhooldusel olles koos lisakohustustega. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et E. Ivanovi puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutuseid, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini, vähemalt käesoleval ajal mitte. Ka ei toeta seda isiku varasem elukäik, elutingimused ega võimalused vabaduses. Kuna maakohtu määrus on oma põhjendustes põhjalik, siis peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusest üksnes järgnevale. Mõneti on jätkuvalt kaheldav süüdimõistetul garanteeritud elukoha olemasolu, sest kodukülastuse ajal on isa avaldanud, et ei soovi, et poeg asuks vanemate juurde elama. Seejuures isegi kui ema soovib poja sinna asumist, siis see elukoht ei ole ainult temale koduks ning isegi siis, kui tulevikus on E. Ivanovil plaan ära kolida, siis elukohta on tal vaja siiski ennetähtaegse vabanemise korral koheselt. Samuti on mõistetav, miks isa ei soovi poja elama asumist sinna, sest kardab, et poeg võib olla agressiivne, mida näitab ka süüdimõistetu kuritegelik käitumine. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et alkohol on süüdimõistetu kuritegeliku käitumisel märkimisväärne risk ning puudub veendumus, et kriminaalhooldusega oleks võimalik seda riski maandada, kui isik ise oma probleemist aru ei saa. Programmi Viha juhtimise tagasisidest võib järeldada, et E. Ivanov justkui suudaks tõmmata paralleele oma kuritegeliku käitumise ja alkoholi vahel, kuid samas on kummastav, et isik loobus programmis Eluviisitreening osalemisest, kuna tal on muid probleeme millega tegeleda, ometigi on see suunatud just tema probleemidele. Isiku puhul, kes on süütegusid toime pannud alkoholijoobes ja saab mõneti sõnas ka sellest ise aru, kuid ei tunnista, et see tarvitamine oleks üleliia, puudub usk sellesse, et ta ka reaalselt suudaks teha samme, et sellest probleemist vabaneda. Nõustuda tuleb ka maakohtuga, et käesolevalt nüüd avaldatud nõusolek programmis osaleda ei ole määrav, sest võib olla pigem kantud soovist näidata, et „eeldused“ vabanemiseks on täidetud. Arvestades alkoholi pikaaegset mõju käitumisele ning senini probleemiga mittetegelemist eeldaksid asjaolud selgelt E. Ivanovi plaani muutusteks, kuid see puudub. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik E. Ivanovi puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Seega analüüsides kõiki asjaolusid kogumis, ei ole kohtul veendumust, et kriminaalhooldusega oleks võimalik käesoleval ajal veel E. Ivanovi uue kuriteo riske maandada. Ka isiku varasem elukäik näitab, et kuna kuriteod on olnud samaliigilised, siis isiku käitumine ei ole muutunud, vaatamata karistustele. Muutusi ei nähtu ka käesoleva vangistuse ajal.
21. Samuti esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega 15 minutit, nõupidamisele kliendiga 10 minutit ja määruskaebuse koostamisele 55 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 115,20 eurot, sh käibemaks 19,20 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 115,20 eurot, sh käibemaks 19,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 115,20 eurot hüvitada E. Ivanovil.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas