KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 16. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

17. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

18. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuigi maakohus oli rikkunud selgitamiskohustust jättes juhtimata hageja tähelepanu originaaldokumentide esitamise vajadusele, millise rikkumise ringkonnakohus kõrvaldas 30.03.2023 määrusega, võttes asja materjalide juurde apellatsioonimenetluses esitatud originaaldokumendid, siis ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. 19. Hageja etteheited, et maakohus ebaõigesti tuvastas asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7).

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, 4 2-21-1462 kes sellele tugineb (

§ 230lg 1 esimene lause).

Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua.

1. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostjale kuulub kinnistu – tootmismaa asukohaga Kautjala tee 8, Atika küla, Rae vald, Harjumaa ning kostja ja Metallum OÜ vahel on 20.12.2017 sõlmitud üürileping sellel aadressil asuvas hoones paikneva mitteeluruumi üldpinnaga 964,4 m² üürimiseks. Pooled ei vaielnud, et 25.11.2020 teatas kostja Metallum OÜle, et teostab pandiõigust üüripinnal asuvatele vallasasjadele, kuivõrd Metallum OÜ-l on kostja ees tekkinud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus summas 28 554 eurot.
2. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli õigus teostada pandiõigust Metallum OÜ-le üüripinnal asunud vallasasjadele, mis väidetavalt kuuluvad hagejale. VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
3. Hagivalduse kohaselt teostas kostja pandiõigust ja müüs järgneva hageja vara: 1) lintsaag; 2) keevitusaparaat Linkoln (kaks tükki); 3) puurmasin; 4) painutuspink Tapko; 5) montaažilaud (kolm tükki); 6) painutuspink НАК0; 7) kahveltõstuk; 8) giljotiin ARBOGA. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et kostja teostas pandiõigust Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal asuvatele järgmistele vallasasjadele, mis müüdi avalikul enampakkumisel: 1) väikevahendid tervikvarana; 2) televiisor, printer, koopiamasin jm; 3) survepesur, vee ja tolmuimeja; 4) soojapuhur, elektriradiaator, kaablid; 5) akutrell, valgusmõõtja jm; 6) elektrikapp, kompressor, laadija; 7) segumikser, 8) puurpink Milwaukee M18FMDP; 9) järkamissaag, painutusseade, frees; 10) elektri ja akutööristad: 11) metalli töötlemise masin Grandsax 100; 12) CNC pink; 13) puurpink; 14) metalli töötlemise masin TAPCO PRO-III-C: 15) metalli lintsaag Bomar 275.23DG: 16) puurpink WOODEC XW019(ZQJ4119K); 17) lint- ja ketaslihvimismasin WOOTEC; 18) gaasikeevitus agregaat 355c PRO, 19) gaasikeevitus agregaat LINCON 255c; 20) keevitusagregaat MILLER ST44; 21) keevitusagregaat MILLER BLU-PAK 45; 22) generaator LAUNTOP LT390; 23) rauast laud ja jalad; 24) tõstuk Toyota 02-FD
5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavalduses nimetatud asjadest ei ole võimalik järeldada, kas kostja on nende samade asjade suhtes teostanud pandiõigust ja need enampakkumisel müünud, sest kostja poolt pandiõiguse teostamise tõttu enampakkumisel müüdud asjade nimetused ei kattu hagiavalduses märgitud asjade nimetustega. Kuna hageja pole nimetanud, missugused kostja panditud ja enampakkumisel müüdud asjade nimekirjas märgitud asjad kattuvad hageja hagiavalduses märgituga, siis ei ole võimalik tuvastada, missuguste konkreetsete asjade suhtes pandiõiguse teostamist hageja kostjale ette heidab. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole asju pantinud ja neid pole müüdud hagiavalduses märgitud nimetusi kasutades. Hageja väitest, et ta ei esitanud nõudeid seoses varaga, mis talle ei kuulu, ei ole võimalik iseenesest järeldada, missuguseid hagejale kuuluvaid asju on hageja silmas pidanud kostja poolt enampakkumisel müüdud asjadena, mille suhtes oleks eelnenud hageja õigused asjadele kostja kui üürileandja pandiõigusele.
6. Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas vallasasjad, mis on hagiavalduses märgitud ja mille suhtes on kostja hageja väitel teostanud pandiõigust, sest need asusid Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal, kuuluvad üldse hagejale, siis üürileandja pandiõiguse teostamiseks ei ole iseenesest oluline, kellele asjad kuuluvad. Seadus ei ütle, et pandiõigus üürnikule mittekuuluvate asjade 5 2-21-1462 suhtes ei kehti (VÕS II komm/Paal

§ 652

lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et ta teatas kostjale oma omandiõigusest asjadele, mis asuvad Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal, siis ringkonnakohus hageja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta. 6 2-21-1462

1. Hageja ei ole oma väidete kinnituseks, et ta on kostjale enne pandiõiguse teostamist teatanud, et üüripinnal asuvad asjad kuuluvad hagejale, tõendeid esitanud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja oma väiteid tõendanud ei ole, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Hageja ei ole tõendanud, et tema teatas kostjale
2. aasta suvel ja septembris ning esitas kostjale dokumentide koopiad selle kohta, et hagiavalduses märgitud asjad või asjad, mille suhtes kostja teostas pandiõigust ja mis müüdi enampakkumisel, ei kuulu Metallum OÜ-le vaid hagejale (VÕS § 306 lg 4).
3. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna jättis rahuldamata taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas esialgses hagiavalduses 26.01.2021 (milles maakohus palus kõrvaldada puudused) taotluse tunnistaja X ülekuulamiseks, leides, et hageja on oma omandiõigust vaidlusalustele asjadele piisavalt tõendanud ja kui seda leiab ka kohus, siis pole tunnistaja kutsumine vajalik. Maakohus jättis taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna hageja ei olnud põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis hageja taotluse rahuldamata.

§ 238

lg 3 p 4 järgi võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mida ta soovis tunnistaja ütlustega tõendada. Tunnistaja ütlustega saab tõendada juba esitatud faktiväiteid, neid hageja esile ei toonud.

1. Kuivõrd kostja teostas üürileandja pandiõigust üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele ja hageja ei tõendanud, et kostja kui üürileandja teadis või pidi teadma, et üüripinnal asuvad hagiavalduses nimetatud asjad ei kuulu üürnikule, siis ei ole kostja hageja õiguseid rikkunud. Olukorras, kus üürileandja pandiõiguse teostamisel ei oma tähtsust, kes on vara omanik, ja ka menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole hageja nõude lahendamiseks vajalik tuvastada, kas hageja on hagiavalduse märgitud vaidlusaluse vara omanik. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustest välja osad, milles maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et tema on vaidlusaluste asjade omanik.
2. Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsus lõpplahenduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

1. Apellatsioonimenetluses on kostja 16.08.2022 menetluskulude nimekirjas palunud mõista hagejalt välja kostja kasuks 2126,50 euro (2,25 t tasumääraga 250 eurot/t ilma käibemaksuta ja 9,2 t tasumääraga 170 eurot/t ilma käibemaksuta) suuruse lepingulise esindaja tasu. Kostja on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 7 2-21-1462
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks 8,7 t, hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks ning sellele vastamiseks 2,75 t on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 170 eurot ja 250 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
3. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2126,50 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8