Obsah (8)

§ 657§ 623§ 620§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-19187 Kohtuasi X avaldus Venem

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

1. Maakohus kohaldas õigesti Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite täidetavaks tunnistamisel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingut. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegune poliitiline olukord Venemaa Föderatsioonis ei saanud mõjutada
2. aastal toimunud kohtumenetlust.
3. Õigusabilepingu ja selle lisaks oleva protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud artiklis 52 nimetatud dokumendid. Lisaks eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks õigusabilepingu artikli 56 järgi. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmisel selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste puudumist.
4. Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabilepingu ja selle juurde lisatud protokolli artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Maakohus analüüsis õigusabilepingu artiklis 56 sätestatut ja leidis, et kohtulahendite tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabilepingu artiklis 52 nimetatud dokumendid kohtule esitatud ning õige on maakohtu järeldus, et ei esine kohtulahendite täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes.
5. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis tunnustada, kuna need on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Elatise tasumise kohustus on sätestatud ka Eesti õiguses ning elatise nõudmine iseenesest ei saa olla vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega.

§ 623

lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi.

§ 623

lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust. Praeguses asjas on vaja kohtulahendite sisu kontrollida ainult selleks, et tuvastada tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas välisriigi kohtulahendi sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada.

1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga ka selles, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis täita, kuna elatis ei ole välja mõistetud kindlas summas. Ka Eesti Vabariigis tuleb elatise väljamõistmisel arvestada muutuvate komponentidega, sh võib elatise suuruse seada sõltuvusse lahuselava vanema tegelikust sissetulekust (nt iga-aastaselt võetakse elatise summa korrigeerimisel aluseks eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk). Vastuses määruskaebusele toob avaldaja esile, et kohtutäitur on pidanud kohtulahendeid täidetavaks.
2. Lisaks leiab puudutatud isik, et kohtulahendite tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega põhjusel, et tal puudus võimalus enda õigusi kaitsta (

§ 620lg 1 p 2).

4 2-22-19187 Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et puudutatud isik viibis asja arutamise juures ning kasutas õigust vaidlustada tema suhtes tehtud kohtulahendit.

1. Seega ei ole puudutatud isik välja toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud aluse kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. 25.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 384 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi seisnes määruskaebuse läbivaatamises ja suhtluses kliendiga (25 min), maakohtu 01.06.2023 määrusega tutvumises (10min), määruskaebusele vastuse koostamises (1h 30min) ja vastuse kooskõlastamises kliendiga (15min), maakohtu 07.06.2023 määrusega tutvumises (5min), menetluskulude nimekirja koostamises (15min). Teenuse tunnihind 120 eurot.
2. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise aeg ei ole vastavuses toimingute keerukuse ja neile kuluda võiva ajaga. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu eelpool nimetatud toimingutele ja nende toimingutega seonduvale suhtlusele kliendiga on kokku 1h 15min. Ülejäänud menetlustoimingud ja nendele kulud aeg on põhjendatud ja mõistlik (kokku 45min). Juristist lepingulise esindaja teenuse tunnihind on vastavuses keskmise teenuse hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse tunnihinnaks saab lugeda 120 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 288 eurot (2 x 120 + 20%).
3. Avaldaja on esitanud

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5