2-23-9837/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-9837 Tsiviilasi E. A. hagi R. A. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: R. A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON Jätta E. A. hagiavaldus R. A. vastu abielu lahutamise nõudes menetlusse võtmata ja tagastada see E. A. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva maja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. E. A. (edaspidi ka hageja) esitas 08.07.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse R. A. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
3. Kuna hageja hagiavalduses esinesid puudused, siis määras Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.08.2023 kohtunõudega hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõikele 2 saab abielu kohtus lahutada üksnes siis, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Juhul, kui eelnimetatud asjaolusid ei esine, tuleb neil abielu lahutada kas perekonnaseisuasutuses (PKS § 64) või notari juures (PKS § 641). Kohus viitas, et kuivõrd hageja on esitanud kohtule tõendina e-kirja, millest nähtub kostja nõusolek abielu lahutamiseks ja ettepanek teha seda notari vahendusel, siis kohustub hageja selgitama, kas ja kuidas pooled vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle. Kohus määras hagejale tähtaja, mille jooksul on hagejal võimalik lahutada kostjaga sõlmitud abielu perekonnaseisuametis või notari juures. Juhul, kui pooltel ei õnnestu abielu kohtuväliselt lahutada (nt kostja tõttu), tuleb hagejal sellest kohut teavitada ja selgitada täpsemalt selle põhjusi. Kohus hoiatas, et kui hageja jätab puudused kõrvaldamata, siis jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.
4. Hageja esitas 04.08.2023 kohtule hagiavalduse täienduse, milles teatas, et soovib abielu lahutamist kohtu kaudu, sest pooled vaidlevad ühisvara jagamise, ühise lapse hooldusõiguse ja talle elatise maksmise üle.
5. Kohus selgitas 07.08.2023 kohtunõudes hagejale, et sellised asjaolud annaksid aluse kohtus abielu lahutamise hagiavalduse menetlemiseks vaid juhul, kui sellised vaidlused on esitatud kohtusse lahendamiseks enne abielu lahutamise hagiavalduse esitamist või sellega samaaegselt (st koos abielu lahutamise hagiavaldusega). Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist ja tuvastas, et poolte vahel ei ole hetkel ühtegi teist pooleliolevat kohtuvaidlust, sh ühisvara jagamise, lapse hooldusõiguse või elatise üle. Samuti ei ole hageja esitanud kohtusse eelnimetatud nõuetes kohtusse eraldisseisvat avaldust koos 08.07.2023 abielu lahutamise hagiavaldusega, vaid on oma hagiavalduses üksnes viidanud, et soovib tulevikus seda teha. Sellest lähtuvalt määras kohus hagejale 21-päevase tähtaja, mille jooksul on hagejal soovi korral võimalik täiendada oma abielu lahutamise hagiavaldust ja esitada selle koosseisus mõni enda poolt viidatud täiendavatest nõuetest (ühisvara jagamine, lapse hooldusõigus, elatis vms). Kohus hoiatas, et kui hageja ei täienda talle määratud tähtaja jooksul oma abielu lahutamise hagiavaldust mõne täiendava nõudega või ei esita täiendavaid põhistusi selle kohta, et nad vaidlevad kostjaga abielu lahutamise üle, siis ei pea kohus võimalikuks abielu lahutamise hagiavaldust menetlusse võtta ja jätab selle menetlusse võtmata.
6. Hageja esitas 14.08.2023 ja 22.08.2023 kohtule sisult identsed menetlusdokumendid, milles teatas, et soovib kohtult abielu lahutamist. Hageja ei täiendanud oma haginõudeid ega esitanud ka ühtegi selgitust selle kohta, et nad vaidleksid kostjaga abielu lahutamise üle.
7. Kohus kohustas 30.08.2023 kohtunõudes kostjat teatama kohtule, kas nad vaidlevad hagejaga abielu lahutamise üle. Kostja vastas 31.08.2023 kohtule, et nad ei vaidle lahutamise üle ja et ta on nõus abielu lahutamisega kohtuväliselt.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi
9. lõige näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
10. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esinevaid puuduseid talle määratud tähtaegade jooksul kõrvaldanud, siis tuleb ta hagiavaldus jätta menetlusse võtmata ja tagastada. Hageja ei selgitanud ega põhistanud, et nad vaidleksid kostjaga abielu lahutamise või sellega seotud asjaolude üle. Hagile lisatud tõendist nähtub, et kostja on avaldanud nõusolekut abielu lahutamiseks ja tegi hagejale ettepaneku minna abielu lahutamiseks notarisse. Ka kostja ise kinnitas 31.08.2023 kohtule, et ta on nõus abielu kohtuvälise lahutamisega. Ühtlasi ei täiendanud hageja oma haginõudeid täiendavate (lahutamisega seotud) nõuetega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole poolte vahel määruse tegemise seisuga menetluses ka ühtegi teist kohtuvaidlust. Kuivõrd PKS § 65 lõikest 2 tulenevalt on kohus pädev abielu lahutama üksnes juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, siis ei ole kohus käesoleval juhul 2 pädev abielu lahutama. Seetõttu tuleb hageja hagiavaldus jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata..
11. Kohus selgitab, et pooled saavad oma abielu lahutada perekonnaseisuametis või notari juures ning juhul, kui pooled vaidlevad lahutusega seotud asjaolude üle, saab hageja esitada tulevikus kohtusse kostja vastu ühisvara jagamise hagi, elatise hagi või avalduse seoses lapse hooldusõigusega.
12. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus nõuda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, esitades vastavasisulise avalduse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3