Obsah (16)

§ 430§ 657§ 428§ 423§ 5§ 656§ 363§ 394§ 4§ 392§ 230§ 235§ 168§ 174§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13963 Koht

§ 430

lg 8 puhul on tegemist erinormiga TMS § 221 lg 2 suhtes.

§ 430

lg 8 puhul ei vaidlusta võlgnik mitte kohtulahendit, s.o kompromissi kinnitavat määrust kui sellist, vaid kompromissi kui lepingut. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hageja I hagi osas

§ 657

lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata hageja I hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja II hagis tehtud maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 4 järgi tühistada ja hageja II hagi jätta läbi vaatamata.

Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse kohta.

1. Vastustaja esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palub tsiviilasja menetluse lõpetada või jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal II puudub menetluses kaitstav hüve ja hageja I suhtes ei ole kompromissi täitmiseks täitemenetlust alustatud ning tsiviilasjas nr 2-20-7443 tehtud jõustunud kohtulahend on samade poolte vahel, samadel alustel ja sama eseme suhtes.
2. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas esinevad alused, et hagi menetlus lõpetada.

§ 428

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. 22.05.2020 esitasid hagejad maakohtule kostja vastu hagi täiteasjades nr 022/2020/357 ja nr 022/2020/358 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks seadusjärgset viivise määra ületava viivise osas (tsiviilasi nr 2-20-7443). Kohtumenetlus lõppes tsiviilasjas nr 2-20-7443 maakohtu 04.08.2020 määrusega, millega kohus kinnitas pooltevahelise kompromissi, milles pooled leppisid kokku tasumisele kuuluva võla ja viivise suuruses, ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohtu kompromissi kinnitav määrus on jõustunud. Käesolevas asjas paluvad hagejad sundtäitmise tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 022/2020/357 kogu täitmisele kuuluva nõude osas põhjusel, et sundtäidetav nõue on ümber kujundatud tsiviilasjas nr 2-20-7443 kinnitatud kompromissiga, mistõttu täitmisele esitatud täitedokumendi osas pole võimalik täitemenetlust läbi viia ja sundtäitmine on lubamatu. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva hagi aluseks on tsiviilasjas nr 2-20-7443 aluseks olnud asjaoludest erinevad asjaolud ning osaliselt on erinev ka ese, siis pole tegemist samadel alustel ja sama eseme suhtes esitatud hagiga ja

§ 428lg 2 p 2 alusel tsiviilasja menetlust lõpetada pole alust.

49. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja II hagi tuleb jätta läbi vaatamata, nagu taotles kostja.

§ 423

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejad esitasid kostja vastu hagi täiteasjas nr 022/2020/357 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on hagis esile toonud, et hageja I suhtes toimub sundtäitmine täitemenetluses nr 8 2-20-13963 022/2020/357 ja hageja II suhtes täitemenetluses nr 022/2020/358. TMS § 221 lg 1 järgi võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada võlgnik. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esiletoodud asjaolude õigsust eeldades ei ole hageja II täiteasjas nr 022/2020/357 võlgnik ja tema suhtes ei toimu eelviidatud täiteasjas kostja nõude sundtäitmist. Seega ei riku täitemenetluse nr 022/2020/357 läbiviimine hageja II õigusi. Eeltoodut arvestades tuleb hageja II hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357 jätta

§ 423

lg 2 p 1 järgi läbi vaatamata ja maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hageja II hagi rahuldamata ja jaotas hageja II menetluskulud, tühistada. 50. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt hageja I hagi lahendamist.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo nr 3-2-1-131-14 p 17). Ringkonnakohus leiab, et hageja I hagi osas tehtud maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna maakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on põhjustanud olulises osas otsuse põhjendamata jätmise, ja ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada ilma, et see riivaks olulises määras poolte kaebeõigust. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ja rikkunud sellega otsuse põhjendamiskohustust. Samuti on rikkunud maakohus menetluse läbiviimisel selgitamiskohustust. 51. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel, kuid seda saab teha üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 52.

§ 363

lg 1 p-de 1-3 järgi tuleb hagiavalduses esitada hagejal selge nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis konkreetseid faktilisi asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada.

§ 394

lg 2 p 3 kohaselt tuleb kostjal vastuses hagile esitada kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Kohus saab

§ 392lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi (RKTKo 17.06.2020, 2-187948, p 16).

1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks tuleb hagejal hagiavalduses määratleda, millise täitedokumendi täitmiseks täitemenetlus läbi viiakse. Hageja väitel toimub sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/
2. Pooled ei ole täpselt esile toonud, millist täitedokumenti nimetatud täiteasjas täidetakse. Hagejad on kirjeldanud hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-20-7443 esitatud nõudeid ja selles menetluses 04.08.2020 kinnitatud 9 2-20-13963 kompromissi, väites, et täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse kompromissi. Kostja on vastuses hagile loetlenud mitmeid poolte vahel sõlmitud laenulepinguid ja erinevatele kinnisasjadele nõuete tagamiseks seatud hüpoteeke, kuid poolte esitatust ei ole täpselt arusaadav, millist täitedokumenti täidetakse täiteasjas nr 022/2020/
3. Kostja väitel ei ole kohtutäiturile avaldust tsiviilasjas nr 2-20-7443 04.08.2020 tehtud kompromissi täitmiseks esitatud ega täitemenetlust kompromissi täitmiseks alustatud (II kd, tl 21). Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri Elin Vilippuse poolt hagejale I 11.09.2020 saadetud täitetoimingust teatamise dokumendist nähtuvalt võiks täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2020/357 olla 26.11.2018 notariaalne dokument nr 2461 ja täidetavaks nõudeks hüpoteegiga tagatud nõue 107 874,44 eurot (I kd, tl 20). Kuid pooled ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud ja kohus ei saa asjaolusid, mida pole pooled kohtu ette toonud, esitatud tõendite põhjal ise tuvastada.
4. Kolleegium leiab, et eelmises lõigus kirjeldatud viisil esitatud hagi ja vastuväidete järgi asja menetlemist alustades ei täitnud maakohus kohaselt eelmenetluse ülesandeid

§ 392

lg 1 p-de 1-3 mõttes, kui jättis välja selgitamata, millist täitedokumenti täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse. Esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtul võimalik teha pooltele ettepanek oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. Juhul, kui poolte vahel oli täiteasja nr 022/2020/357 täitedokumendi osas vaidlus, siis sai kohus pooltele teha ettepaneku esitada tõendeid, millest nähtuks, millist täitedokumenti täidetakse. Maakohus poolte esitatu ebaselgusele tähelepanu ei pööranud ega selgitanud pooltele vajadust hagi ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.

1. Eeltoodu tõttu on tsiviilasja alates eelmenetluse läbiviimisest menetletud viisil, mis on tinginud ebapiisavalt ja kohati vastuoluliselt põhjendatud otsuse, milles on otsuse tegemiseks olulised asjaolud jäänud tuvastamata.
2. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Täitemenetluses ei ole võimalik ilma sissenõudja avalduseta asendada sama täiteasja käigus täitmisel olevat täitedokumenti teisega. Nii kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kui hüpoteegi seadmise leping on TMS § 1 lg 1 p-de 1 ja 19 järgi täitedokumentideks, kuid selleks, et kohtutäitur saaks läbi viia täitemenetlust, peab olema võlausaldaja esitanud täitedokumendi täitmiseks täitmisavalduse. Täitemenetluse alustamise kohta toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate (TMS § 24). Eeltoodut arvestades, kui hageja väidab, et täitedokumenti on täitemenetluses muudetud, siis tuleb tal selle kohta esile tuua täpsed asjaolud, s.t, et kostja on esitanud kompromissi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur on alustanud täitemenetlust. Ringkonnakohus selgitab, et formaliseerituse printsiibi järgi saab kohtutäitur sundtäita üksnes talle võlausaldaja poolt täitmiseks esitatud seaduse nõuetele vastavat täitedokumenti ja täitur ei saa viia läbi täitemenetlust dokumendi osas, mille osas pole sissenõudja talle täitmisavaldust esitanud. Seega saaks kohtulikku kompromissi täita ainult juhul, kui selle täitmiseks oleks esitatud kostja poolt kohtutäiturile täitmisavaldus.
3. Eeltoodut arvestades on maakohus vastuoluliselt tuvastanud, et täiteasjas nr 022/2020/357 jätkatakse 26.11.2018 notariaalakti täitmist, kuid täidetakse 04.08.2020 kinnitatud kompromissi, jättes tuvastamata, kas kompromissi täitmiseks on alustatud täitemenetlust.
4. Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohus on puuduliku eelmenetluse läbiviimise tõttu ebaõigesti määranud tõendamiskoormuse. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, millises osas on kostja nõue, sh viivise nõue, täitemenetluses täidetud. Riigikohus on selgitanud, et lepingu alusel tekkinud nõude sundtäitmise puhul saab

§ 230

lg 1 esimese 10 2-20-13963 lause järgi panna hagejale tõendamiskoormuse üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on hagejal piiratud. Seetõttu piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks

§ 235

mõttes), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKo 24.03.2015, 3-2-1-177-14, p 11). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal tõendada, et tal on hageja vastu sundtäidetav nõue. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada pooltele vajadust esitada sundtäidetava nõude suuruse kohta selged asjaolud ja neid tõendada.

1. Kuivõrd pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et täitedokumendiks on 04.08.2020 kinnitatud kompromiss, siis on maakohus ennatlikult asunud kohtuotsuses hindama kompromissi kehtivust. Samuti ei ole pooled esile toonud, et täiteasjas nr 022/2020/357 toimub sundtäitmine hageja I poolt hageja II kohustuse täitmise tagamiseks antud käenduslepingu alusel. Vaatamata sellele on maakohus asunud hindama käenduslepingu kehtivust, tuvastades sealjuures ebaõigesti, et hageja I antud käendus ei ole tarbijakäendus. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, ja seda olenemata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte.
2. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi hageja I hagi osas saata uueks menetlemiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb teha pooltele ettepanek tuua esile ja tõendada, millist täitedokumenti täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse ja milline on täitmata nõue, sh eraldi põhivõlg ja kõrvalnõuded. Selgitada tuleb pooltele ka tõendamiskoormust. Alles seejärel saab kohus otsustada, kas sundtäitmine on lubatav või mitte.
3. Seoses hageja I hagi osas maakohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmisega tuleb maakohtu otsus hagi tagamise tühistamise kohta samuti tühistada, kuna hagi tagamiseks oli peatatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/357, milles on võlgnikuks hageja I ja mille menetlus maakohtus jätkub. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohtu otsus menetluskulude jaotamise kohta kuulub tühistamisele.
5. Hageja II hagi läbivaatamise kulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb

§ 168lg 2 järgi jätta hageja II kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 174lg 4 ja § 177 lg 2 järgi pärast hageja II hagi osas tehtud otsustuse jõustumist.

64. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hageja I hagi kohta ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 173lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.

65.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11