1-16-3168/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-16-3168 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Albert Isupovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Albert Isupovi (Isupov; isikukood 38608150302) kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Albert Isupovi kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Albert Isupovit (end Anstal) 15.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3168 KarS § 121 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 114 lg 1 p 1 järgi 15 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mille kandmise algusajaks luges 11.12.
8. Kohtuotsus jõustus 28.03.
10. Viru Vangla esitas 09.06.2023 kinnipeetava iseloomustuse koos materjalidega Viru Maakohtule Albert Isupovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad seda taotlust.
11. Viru Maakohus jättis 21.06.
12. a määrusega Albert Isupovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 1 3.
13. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Albert Isupovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh vastab tema vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja, et sõltuvus- ja agressiivsusprobleemidele suunatud programmide ja vestluste läbimise, kehtivate distsiplinaarja väärteokaristuste puudumise ja keskhariduse omandamise. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht, kutseoskused, lähedaste toetus ning võlgnevused puuduvad. Samuti on tal tulevikueesmärgid (ettevõtlus ja enesearendamine). Lisaks eelnevale planeeritakse süüdimõistetu suunamist avavanglasse edasiseks karistuse kandmiseks ning programmide jätkutegevustes osalemist. 3.
14. Samas leidis maakohus, et kuigi isik soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, tarvitas ta vanglas 16.08.2021 alkoholi, mis näitab, et motivatsioon võib olla ainult sõnaline. Varasemalt on Albert Isupov olnud mitu aastat seadusekuulekas, kuid vaatamata sellele pani toime raske isikuvastase kuriteo – tappis ühise alkoholitarbimise käigus tekkinud tüli tõttu enda naabri piinaval viisil, üritades seejärel varjata kuriteo toimepanemist, mässides surnukeha voodilina sisse, seejärel prügikottidesse ning toimetas surnukeha ohvri eluruumi, mille järel pesi enda toa ehk sündmuskoha kuriteojälgedest puhtaks ning lahkus järgmisel päeval sündmuskohalt. Lisaks olid tal olemas kõik samad elutingimused, mis praegugi vanglast vabanedes. Varasemalt on teda karistatud viiel korral, sellest kaks korda on kandnud vanglakaristust. Ka on ta varasemalt ühel korral vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. 3.
15. Albert Isupovi agressiivsusest tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on reaalne ning maakohtul ei ole veendumust, et vabaduse tingimustes suudab ta hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Sõltuvusprobleemidest tingituna on ta ka varem kuritegusid toime pannud, kuid senised pingutused sellega tegelemiseks ei ole olnud kas piisavad või ei ole olnud motivatsiooni tegelemiseks. Positiivne on küll SÜTIK programmiga liitumine, kuid sellest ei saa teha järeldust, kas ja kuidas see maandaks uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise riski ja milline oleks tulemus konkreetse isiku suhtes. Kuivõrd uute kuritegude toimepanemise tõenäosus ei ole piisavalt madal Albert Isupovi ennetähtaegseks vabastamiseks, on oluline tal osaleda jätkutegevustes. Puudub veendumus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Vabastamise kasuks ei räägi ka elektroonilise valve kohaldamine. Viimase kuriteo pani isik toime enda elukohas ning seetõttu ei maanda see riske. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 21.06.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Albert Isupovi kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et maakohus ei ole arvestanud vabanemisjärgsete tingimustega, mis erinevad varasematest, on tuginenud varasematele karistusandmetele, mille aktuaalsus on ajas vähenenud ning irdunud vangla ja prokuratuuri toetavast seisukohast (sh arvukatest positiivsetest asjaoludest). Kaitsja hinnangul ei ole vägivaldsus Albert Isupovis säilinud (miski ei anna seda mõista) ning vangla on pidanud võimalikuks kinnipeetava suunamist avavanglasse. Kaitsja ei nõustu viitega karistusaja lõpule, kuivõrd karistuse üldpreventiivse eesmärgiga ei saa põhjendada vabastamata jätmist. Albert Isupovil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ning ta on ühenduses programmiga SÜTIK, tema individuaalne täitmiskava on täidetud ja edasiselt oleks abiks kriminaalhooldus. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Albert Isupovi kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab määruskaebuse seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
19. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisava põhjalikkusega ning kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et Albert Isupovi vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. Eelkõige korduv karistamine (üks kehtiv ja viis arhiveeritud karistust, teine vangistus), alkoholi tarvitamise tagajärjel kuritegude toimepanemine (sh mõrv), varasemate sekkumiste vähene mõju (tarvitas programmi läbimise järel vanglas alkoholi; varasemad karistused ei muutnud tema käitumist) ning vägivaldsuse astme suurenemine ajas annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise oht on Albert Isupovi puhul jätkuvalt kõrge. (allkirjastatud digitaalselt) 3