1-16-8412/168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-8412 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Moonika Valdrele mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Moonika Valdre (ik 47111296010) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Moonika Valdre süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Valdrele 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Valdre ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid- ja kohustusi, sh keeldu mitte tarvitada narkootikume.
9. Kriminaalhooldusametnik esitas
10. juulil 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata M. Valdrele tingimisi mõistetud karistus täitmisele, sest viimane hoiab kõrvale kriminaalhooldusnõuete täitmisest. Ettekande kohaselt on M. Valdre toime pannud erinevaid rikkumisi alates märtsist 2017 kuni maini
12. Maakohus korraldas oktoobrist 2019 kuni juunini 2023 asjas arvukaid kohtuistungeid, kuhu M. Valdre ei ilmunud. Mitte ilmumist põhjendas ta haigestumisega. Lõpuks arutati erakorralises ettekandes märgitud taotluse M. Valdre karistuse täitmisele pööramiseks KrMS § 269 lg 2 p 6 alusel ilma tema osavõtuta.
13. Tartu Maakohtu
14. juuni
15. a määrusega pöörati M. Valdre kandmata karistus täitmisele.
16. M. Valdre viibis kriminaalhooldusel novembrist 2016 kuni oktoobrini 2019, mille vältel rikkus ta korduvalt, s.o vähemalt kaheksal korral registreerimiskohustust ja tõendit mitte ilmumise mõjuvate põhjuste kohta ei esitatud. Samuti rikkus M. Valdre kohustust mitte tarvitada narkootikume, sest tal tuvastati ühel korral tarvitamise tunnused. Kuna M. Valdre väitis, et ta tarvitas retseptiravimeid, toimetati ta ekspertiisi, mille tulemusena leiti, et ta oli tarvitanud tsüklopropüülfenta-nüüli/krotonüülfentanüüli ja THC-COOH. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik M. Valdret kirjalikult hoiatanud.
17. Maakohus leidis, et M. Valdre on tahtlikult kõrvale hoidnud kriminaalhooldusnõuete täitmisest. Temast tingituna oli järelevalve teostamine tema üle takistatud ja rikkumisteks puuduvad mõjuvad põhjused. Pärast katseaja lõppu lahkus M. Valdre Eesti Vabariigist, mistõttu ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik teostada elukoha kontrolli ja ametnikul puudus teave tema tegeliku elu- ja asukoha kohta veel enne katseaja lõppu.
18. Kaitsja on esitanud kohtule kirjalikke tõendeid M. Valdre ravil viibimise kohta erinevates asutustes nii Lätis kui ka Ukrainas. Juunis 2023 esitatud ravidokumendi kohaselt raviti M. Valdre rasket vaimset alaarengut alates maist 2023 Harkivi Piirkonna psühhiaatriahaiglas. Maakohtu hinnangul ei ole nende tõendite pinnalt võimalik teha lõplikku järeldust isiku parandamatult raske haigestumise või raske psüühikahäire kohta (KrMS § 425). Seega käesoleval hetkel puuduvad alused, mis välistaksid süüdimõistetule Eesti Vabariigis mõistetud vangistuse täitmisele pööramise või tingiksid karistuse kandmisest vabastamise. Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Valdre kaitsja vandeadvokaat M. Sikut, kes taotleb selle tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
20. Määruskaebuses ei vaidlustata M. Valdre poolt toime pandud käitumiskontrolli tingimuste rikkumisi. Küll aga leiab kaitsja, et maakohus on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust. Tuvastamist ei ole leidnud, kas narkootikumide väidetav tarvitamine on toime pandud tahtlikult või tarvitas ta retseptiravimeid. M. Valdre tervislik seisund on kehv ja tal on lisaks diagnoositud psüühikahäire, millest tingituna võiski ta toime panna viidatud rikkumised. Maakohus ei ole aga tuvastanud, kas M. Valdre pani need rikkumised toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine võib kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) ei ole mõjunud. Teadaolevalt ei ole M. Valdre suhtes kohaldatud täiendavaid kohustusi ega ka katseaega pikendatud, millised asjaolud anduks selge aluse kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. 2 Ringkonnakohtu järeldused
21. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Valdre karistuse täitmisele.
22. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
23. M. Valdre mõisteti praeguses asjas süüdi selles, et käitles suures koguses alfa-PHP-d ja kokaiini. Selle eest karistati teda 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusnõudeid.
24. M. Valdre kriminaalhooldus algas novembris
25. Esimesed rikkumised pani ta toime märtsis 2017, mil ta rikkus järjepanu registreerimiskohustust. Kokku tervelt kaheksal korral. Erakorralisest ettekandest nähtub, et oma käitumise parandamise asemel lootis M. Valdre hoopiski, et ametnik lõpetab tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli varem, s.o enne kohtu poolt määratud tähtaega, sest kriminaalhooldusel käimine on „ebameeldiv“. Talle selgitati, et sedavõrd paljude rikkumiste valguses ei ole käitumiskontrolli varasem lõpetamine võimalik. Muu hulgas rikkus M. Valdre
26. aastal ka keeldu tarvitada narkootikume. Kuna selle kohta tehti asjas ekspertiis, millega narkootikumide tarvitamine tuvastati, siis sellekohased määruskaebuses märgitud väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta. M. Valdre kriminaalhooldus pidi lõppema oktoobris
27. Viimane kontakt oli kriminaalhooldusametnikul M. Valdrega märtsis
28. Pärast seda M. Valdre enam kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud ja suure tõenäosusega lahkus ta ka ilma ametniku loata Eesti Vabariigist.
29. On ilmselge, et M. Valdre kriminaalhooldus on tervikuna ebaõnnestunud. Tema avaldused kriminaalhooldusperioodil sellest, et nõudeid täita on ebameeldiv ja ta soovib käitumiskontrolli varasemat lõpetamist, näitavad üheselt, et M. Valdre oli algusest peale kriminaalhoolduse suhtes negatiivselt meelestatud ja tal polnudki plaanis mõistetud karistusse n-ö tõsiselt suhtuda. Samuti puuduvad asjas andmed sellest, et M. Valdre oleks käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ettevaatamatusest, s.o ei ole tõendamist leidnud, et sel perioodil oleks tal vaimse tervisega mingisuguseid probleeme olnud. Vastupidi, kriminaalkolleegiumi hinnangul rikkus M. Valdre registreerimiskohustust teadlikult, sest ta lihtsalt ei soovinud osakonnas registreerimas käia, mida ta ka muu hulgas ise kinnitas.
30. M. Valdre käitumine kohtumenetluse ajal, mil tuli arutamisele tema suhtes esitatud erakorraline ettekanne, on identne tema käitumisega käitumiskontrolli ajal. Lõppkokkuvõttes ta ei ilmunudki kohtuistungile, sest oli väidetavalt haigestunud ja asja arutati ilma tema osavõtuta. Seegi näitab, et M. Valdre ei suhtu määratud kohustustesse täie tõsidusega ja otsib võimalusi neist kõrvale hoidmiseks. Ei ole usutav, et aastatel 2019 kuni 2023 ei olnud Eestisse kohtuistungile ilmumine ühelgi juhul võimalik.
31. M. Valdrele anti võimalus kanda mõistetud vangistust tingimisi vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele. Sellesse võimalusse ta aga vajaliku hoolsusega ei suhtunud, sest M. Valdre rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine KarS § 76 lg 7 alusel enam võimalik ei ole, sest M. Valdre 3 katseaeg lõppes juba oktoobris
32. M. Valdre tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
33. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
34. juuni
35. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4