KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-13639 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. mai 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest Tsiv
§ 162lg 1 alusel põhjendamatult vähe.
Kostja hinnangul tuleks viivist käesolevas asjas vähendada seadusjärgse viivisemäärani. VÕS §
§ 162
lg 1 alusel saab kohus võlgniku (kostja) taotlusel tasumisele kuuluvat viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et viivise vähendamine viidatud sätete alusel on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Seda on menetluses märkinud ka kostja ise (tl 70 pöördel). Ringkonnakohtul kui kõrgema astme kohtul on võimalik viivise vähendamise seaduslikkust kontrollides hinnata üksnes vähendamise põhjenduste aktsepteeritavust ja summa osas diskretsiooni piiridest kinni pidamist (vt Riigikohtu 14. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 20; 30. aprilli 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 49). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Maakohus on viivise vähendamise otsustamisel kõiki VÕS §
§ 162
lg 1 kohaldamise seisukohalt olulisi asjaolusid, sh apellatsioonkaebuses märgituid, kaalunud. Kostja arvamus, et maakohus oleks pidanud jõudma diskretsiooni teostamisel teistsugustele järeldustele ning viivist suuremas ulatuses vähendama, ei anna iseenesest alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus märgib, et VÕS §
§ 162
lg 1 alusel saab kohus vähendada tasumisele kuuluva viivise summat, mitte lepingus kokku lepitud viivise määra. Maakohtu otsuse p-s 7 esitatud põhjendustest võib selles osas jääda ekslik mulje, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegu menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 163 lg 2 rakendamine on samuti kohtu diskretsiooniotsus, mida kõrgema astme kohus saab kontrollida üksnes piiratud ulatuses. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 10 piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole alust TsMS § 163 lõiget 2 menetluskulude jaotamisel kohaldada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tuleks kõnealust sätet tema arvates siiski kohaldada. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
- Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. lähtudes kindlaks ka 10.
- Hageja
- aprillil 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 787 eurot 50 senti (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja vandeadvokaat J. Reitsakas teinud menetluses toiminguid järgmiselt: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs (kokku 0,9 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (4,35 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 10.
- Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 10.
- TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). 10
(11)Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse esitamisega apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumine) kokku on 4 tundi. Tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Apellatsioonimenetluse esemeks on hageja nõuded osaliselt ning nii apellatsioonkaebuses kui ka sellele esitatud vastuses kordavad pooled suures osas menetluses varem esitatud seisukohti. Hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 10.
- Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 600 eurot (4 × 150) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 10.
- Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 11
(11)