Obsah (20)

§ 638§ 77§ 159§ 9§ 635§ 637§ 82§ 76§ 646§ 115§ 641§ 642§ 127§ 647§ 644§ 158§ 100§ 7§ 128§ 113

2-20-16175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2

paragrahv 158). Tellimus ei valminud lepingukohaselt ja ettenähtut kvaliteedis lepingus ettenähtut ajaks – 31.08.2019. a., siis on õigus nõuda vastavalt töövõtulepingu 8.1.3 leppetrahvi 10% kogu lepingu maksumusest. Töövõtulepingu p. 2.1.3 kohustus Töövõtja täitma Töövõtulepingust, õigusaktidest, heast ehitustavast või Tellija vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi.

paragrahv 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. OÜ Ehitusseire eksperthinnangust 23.12.2019. a. nähtub, et katusekivide ladumisel katusele on rikutud tootmistehnoloogiat: katusekivide paigaldamisel liigutakse paremalt vasakule, mitte vasakult paremale. Paigaldatud kivikatuse roovitist ei ole piisavalt rihitud, mistõttu esinevad ebatasasused betoonkividest kattusekattes, eriti katusekülgede vasakpoolsetes osades. Kivid ei ole kohati lukustatud eelneva kivi servade pesadesse, mis viitab hälvetesse roovitise tasapinnas. Tulenevalt tootmistehnoloogiast on betoonkivid täpses mõõdus ja rihitud alusroovitise korral moodustavad lukustatud katusekivid visuaalselt ühtlase katusekatte. Pesadesse lukustamata katusekivid võivad 5 halbade ilmastikutingimuste tõttu katuselt kukkudes põhjustada eluohtliku seisundi kinnistul viibijatele. 16. Hageja palub kohustada OÜ Katusepartnerit teostama tegemata tööd vastavalt OÜ Ehitusseire kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid ja uuesti paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest või alternatiivselt mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad. Kohustada Töövõtjat üle andma valminud tellimustöö üleandmis/vastuvõtuaktiga. Hageja palub välja nõuda OÜ Katusepartnerilt:

1. a)Leppetrahv summas 1607 eurot;
2. b)OÜ Katusepartneri liigselt materjali eest nõutud summa 280 eurot;
3. c)OÜ Ehitusseire arve 400 eurot, ekspertarvamuseta puuduks probleemi lahendamise alus, OÜ Katusepartner keeldus kasutatud materjali ülemõõtmisest 28-29. aug. 2019. a;
4. e)vajadusel katuse valmimiseks vajalikud summad 3303 eurot ja Töö teostaja töötasu, kui OÜ Katusepartner keeldub omastatud raha eest katust viima valmimiseni. Kostja vastus 17. Kohtule 14.04.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. 04.06.2019.a. sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus aadressil XXX. Kostja kohustus saavutama kokkulepitud tulemuse, milleks oli uus kivikatus ning hageja kohustus kostjale selle eest tasuma kokkulepitud tasu. 08.08.2019.a. edastas hageja kostjale vaheakti nr 1, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 4765,54 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190106, summas 4765,54 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019. a. ja 09.08.2019. a. 18. 22.08.2019.a. edastas hageja kostjale vaheakti nr 2, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 9445,31 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190108, summas 9445,31 eurot. Kostja on nimetatud arve tasunud osaliselt summas 9061,73 eurot. Summas 383,58 eurot on kostja jätnud töövõtjale tasumata põhjendades seda erinevate väidetega, kuid peaasjalikult tuginedes sellele, et töövõtja ei ole kasutanud objektil materjali koguses, mis vastaks hinnapakkumisele. 19. 26.08.2019.a. (s.o. neli päeva enne tähtaega) edastas hageja kostjale vaheakti nr 3, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 2023,52 euro. Lisaks edastas hageja kostjale ka kokkuvõtliku lõppakti. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190111, summas 2023,52 eurot, mille kostja on 05.09.2019.a. tasunud. Kokkuvõttes on kostja kokkulepitud töö valmis teinud ning väljastanud hagejale tasumiseks vastavas ulatuses arved, millest hageja on jätnud tasumata 383,58 eurot. 20. Edasi hakkas hageja „pommitama“ kostjat erinevate nõuetega ning 02.09.2019 esitas kostja suhtes avalduse Politsei – ja Piirivalve ametile ning ka Tarbijavaidluste komisjonile (lisad 11 ja 12). Samuti asuti kostjat ähvardama kõikvõimalike telesaadetega alustades „Kuuurijaga“ ja lõpetades „Pealtnägijaga“. Tingituna nimetatust ning jõudmaks selgusele pooltevahelistes õigussuhetes esitas kostja hageja vastu hagi töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 383,58, mis on hetkel Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr. 2-19-16737). 6 21. Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkunud ja on kokkulepitud tööd tähtaegselt valmis teinud. Kostja lepinguliseks kohustuseks oli valmistada hageja eramule uus kivikatus. Kostja on selle töö lepingus kokkulepitud ajaks valmis teinud ja pannud vastuvõtmiseks valmis. Kuigi hageja ei ole allkirjastanud tööde lõppakti, siis tuleb töö lugeda vastuvõetuks

§ 638alusel.

Hageja on edastanud kostjale 26.08.2020.a. vaheakti 3 ja koostanud täiendavalt ka lõppakti, millega on andnud tööd vastuvõtmiseks kostjale üle (lisa 12). Hageja on ka allkirjastanud kaetud tööde akti (lisa 13).

1. Kostja töös ei esine puudusi ning tööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on asunud väitma, et kostja on töö teinud puudustega. Kostja sellega ei nõustu. Kostja esitab fotod katusest, millest nähtub, et katus on ehitatud korrektselt ja vähemalt keskmise kvaliteediga, katus on sirge ja seal ei esine ebatasasusi (lisa 14.1, 14.2 ja 14.3).
2. Hageja poolt on tuginetud OÜ Ehitusseire arvamusele, mis aga ei tõenda, et kostja ei ole kokkulepitud tööd valmis teinud või ei ole töid teostanud vähemalt keskmise kvaliteediga. OÜ Ehitusseire arvamusest ei tulene seda kuidas ja millise metoodikaga, seadmetega on mõõtmised teostatud ning millistele normidele ja standarditele tuginedes on arvamus antud. Antud arvamuses puuduvad mistahes fotod, mõõtmisprotokollid jms, mille pinnalt saaks kontrollida arvamuses esitatud andmete paikapidavust. Samuti ei tulene arvamusest seda, et tööd ei oleks teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuna pooltel puudub kokkulepe tööde kvaliteedi osas, siis peab töö olema

§ 77lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga, mida see ka on.

24. Hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue. Esiteks on kostja tööd tähtaegselt valmis teinud. Kostja on edastanud hagejale tööde üleandmise akti ja lõppakti elektronpostiga (lisa 18 ja 8.2). Ka esitatud fotodelt nähtub, et töö on valmis, hageja eramule on paigaldatud uus kivikatus (lisad 14.1, 14.2 ja 14.3). Teiseks, isegi, kui kostja oleks viivitanud tööde üleandmisega, siis on hageja minetanud õiguse nõuda leppetrahvi vastavalt

§ 159lg 2 ja töövõtulepingu punkt 8.1.4.

Hageja ei ole enne hagis leppetrahvinõude esitamist nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist.

§ 159

lg 2 sätestatakse, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Töövõtulepingu punktis 8.1.

1. on pooled kokku leppinud, et leppetrahvinõue tuleb esitada 30 päeva jooksul alates rikkumisest teadasaamisest ning juhul, kui leppetrahvist selle aja jooksul ei teatata, kaotab pool õiguse leppetrahvi küsida. Hageja väidete kohaselt on kostja rikkumises alates 31.08.2019, mistõttu oleks tulnud leppetrahvinõue esitada hiljemalt 30.09.
2. Hageja ei ole seda teinud ja on seega minetanud

§ 159lg 2 ja töövõtulepingu punktile 8.1.4.

õiguse leppetrahvi nõuda. Olenemata sellest, kas kostja on rikkunud või ei ole rikkunud töövõtulepingut ei ole hagejal leppetrahvinõuet ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

1. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja valmistama hagejale kokkulepitud töö. Kostja on töö valmis teinud ja on õigustatud saama kokkulepitud tasu, mis on osaliselt s.o. summas 383,58 eurot tasumata (tsiviilasi 2-19-16737). Hageja on keeldunud tasumast töövõtjale 383,58 eurot tasust, põhjendades seda sellega, et kogu hinnapakkumises kajastatud materjali ei ole kostja ehitustegevuseks ära kasutanud. Nüüd nõuab hageja aga tasumata summast osa juba ka tagasi. Hageja ei saa nõuda summade tagastamist, mida ta ei ole kostjale tasunud. Lisaks on ehitustööde teostamisel normaalne teatud materjali kulu, kuna objektile toodud materjal tuleb selle paigaldamisel lõigata õigesse mõõtu, siis tekib 7 paratamatult materjali kadu. Pooltevahelise töövõtusuhte eesmärgiks oli valmis kivikatus, mitte mingis konkreetses koguses materjal ning töövõtja tasunõue ei kuulu ümberarvestamisele lähtuvalt sellest, kas materjali läks vähem või rohkem v.a. kui selles eraldi kokku lepitakse (nagu tehti poolte poolt allkirjastatud akt 1 alusel).
2. OÜ Ehitusseire arve 400 eurot hüvitamine. Nimetatud osas saab kostja aru, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud nõue on hagejal täielikult tõendamata, välja on toomata millist lepingulist kohustust kostja rikkus, kuidas kostja väidetav rikkumine tõi kaasa kahju ning milline on põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel. Tegemist on hetkel täielikult tõendamata ja sisustamata nõudega, mille kostja palub jätta rahuldamata.
3. Hageja on palunud kohustada kostjat „ teostama tegemata tööd vastavalt OÜ Ehitusseire kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid ja uuesti paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest või alternatiivselt mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad. Kohustada Töövõtjat üleandma valminud tellimustöö üleandmis/vastuvõtuaktiga.“ Nimetatud hageja nõue ei ole selge ega ole ka selle rahuldamisel täitemenetluses ilma vaidlusteta täidetav. Kostjale on esmalt arusaamatu millisest kahest OÜ Ehitusseire dokumendile antud nõudes viidatakse. Hagile on lisatud üks OÜ Ehitusseire dokument, mis kannab kuupäeva 23.12.
4. Hageja alternatiivnõue „mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad.“ ei ole samuti esitatud kujul täidetav ja sellist hageja nõuet ei saa ega tohi menetlusse võtta. Oma sisult on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mis tuleb esitada arvuliselt väljendatuna. Samuti tuleb sellist kahjuhüvitise suurust tõendada, mida hetkel ei ole tehtud. Kuna kohustusnõue on esitatud üksnes katusekivide paigaldamiseks, siis eeldab see seda, et katusekivid ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks paigaldanud katusekive eirates tootja poolt ettenähtud tehnoloogiat. Nimetatud hageja seisukoha ümberlükkamiseks on kostja juba eelpool taotlenud ehitusliku ekspertiisi määramist, mis annab riiklikult tunnustatud eksperdi näol loodetavasti ammendava vastuse hagejale tehtud tööde vastavusele. Kohtu põhjendused
5. Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
6. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja allkirjastasid 10.06.
7. a töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus aadressil XXX, vastavalt 16.05.
8. a pakkumuses nr 190066 nimetatud töödele ja materjalidele (I kd tl 126-131). Kokkulepitud tööde maksumus oli lepingu p 1.5.
9. järgi koos käibemaksuga 16 074,77 eurot. Tööde üleandmine pidi lepingu p 5 kohaselt toimuma vaheaktide alusel, millest viimane vaheakt on ka lõppaktiks. Tööd pidid valmima 30.08.
10. a. 08.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 1 ja kaetud tööde akti nr 1, mis on hageja poolt allkirjastatud (I kd tl 132, 141, III kd 197, IV kd tl 5). Vastavalt vaheaktile esitas kostja hagejale arve nr 190106, summas 4765,54 eurot. Arve on hageja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.
11. 22.08.
12. a edastas kostja hagejale vaheakti nr
13. Hageja vaheakti ei allkirjastanud. Vastavalt vaheaktile nr 2 esitas kostja hagejale arve nr 190108, summas 9445,31 eurot. Hageja tasus arve osaliselt summas 9061,73 eurot. 383,58 eurot jättis hageja tasumata. Tsiviilasjas 2-19-16737 mõistis kohus Xlt võlgnevuse summas 383,58 eurot Katusepartner OÜ kasuks välja. 26.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 3 ning kokkuvõtliku lõppakti 8 (I kd tl 135-137). Hageja akti ei allkirjastanud. Lõppakti alusel esitas kostja hagejale arve nr 190111, summas 2023,52 eurot, mille hageja on 05.09.2019 tasunud.
14. Hageja on kohtusse pöördunud seetõttu, et hageja hinnangul on tal leppetrahvi nõue kostja vastu. Nõue tuleneb asjaolust, et valmimata on XXX, xxx linnas asuva eramu ning selle tuulekoja katus, lisaks on kostja jätnud tuulekojale paigaldamata uue laudise. Tööd pidid valmima 30.08.
15. a, kuid ei valminud ning neid ei antud üle üleandmisvastuvõtmisaktiga, mille tõttu peab kostja maksma leppetrahvi 1 607 eurot (III kd tl 67). Tuulekoja ehitamisest loobuti, kuigi töötasu võeti nii materjali kui töö eest, ümberarvestust ei tehtud (II kd tl 174, III kd 16, 67). Kuna objektil kasutatud materjalide kogus ei vasta töövõtulepingu tingimustele, siis tuleb kostjal tagastada hagejale materjalide eest enamtasutud 280 eurot. Katusekive on tellitud 120 m2 jaoks, katuse pindala on 96 m2 (IV kd tl 19). Hageja hinnangul ei ole katusel kvaliteeti, katus ei vasta ehitusnormidele (II kd tl 57). Katus on laineline, katust hakati paigaldama valelt poolt. Rihtimata on roovitis, kivid ei ole pesades ja on ohtlikud möödakäijatele. Kivid tuleb eemaldada, rihtida roovitus ja kivid tagasi panna alustades paremalt vasakule, mitte vasakult paremale (II kd tl 123 pöördel). Katuse alumises osas puudub aluskate, selle paigaldamist nõuab hageja vastavalt pakkumisele (II kd tl 28 pöördel, III kd tl 154). 11.05.
16. a andis hageja viimase võimaluse kostjale tegemata tööde teostamiseks (alustades 17.05.
17. a), tööde teostamata jätmisel nõuab hageja tööde maksumuse hüvitamist (II kd tl 6-7, 12 pöördel). Kostja on keeldunud teostamata tööde tegemisest, seega tuleb tagastada 3 303 eurot ja hageja tellib töö uuelt töövõtjalt (II kd tl 28, tl 123, IV kd tl 47 ajapunkt 01:05:24). Hageja on tasunud Ehitusseire OÜ arve summas 400 eurot, mille väljamõistmist taotleb hageja kostjalt.
18. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal leppetrahvi nõue kostja vastu. Kostja on enda lepingulised kohustused täitnud, ehitanud katuse puudusteta ja vähemalt keskmise kvaliteediga ning selle hagejale tähtaegselt vastuvõtmiseks üle andnud. Kostja hinnangul on hageja oma leppetrahvi nõude kaotanud, kuna ei ole seda esitanud mõistliku aja jooksul ja kooskõlas lepingu punktis 8.1.
19. sätestatuga. Kostja ei jätnud tuulekojaga seonduvat teostamata, vaid hageja ise loobus tuulekoja tellimusest. Hagejal puudub nõue kasutamata materjalide eest, hageja ei saa nõuda tagasi midagi, mida ei ole tasunud. Tsiviilasjas 21916737 on tuvastatud, et kostja on tööd valmis teinud ning tasunõue on sissenõutavaks muunud ja see ei kuulu ümberarvestamisele lähtuvalt sellest, kas materjali läks vähem või rohkem. Hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on paigaldanud katusekivid eirates tootja poolt ettenähtud tehnoloogiat. See, et aluskatte eest hagejalt raha ei võetud, ei tähenda, et see paigaldamata jäeti (I kd tl 123-124, III kd tl 193-194).
20. Hageja on käesolevas menetluses asunud väitma, et tegelikkuses ei ole tema Katusepartner OÜ-ga vaidlusalust kirjalikku lepingut sõlminud (III kd tl 3, 4, 72, 162). Leping on kostjal sõlmitud RRga ning kajastab RR tellimust ja hagejal ei ole mingeid kohustusi seoses lepinguga (III kd tl 3, 4, 38, 40). Lähtuma peab hageja hinnangul joonistest, millelt nähtub eramu ja tuulekoja katuse vahetus ning tuulekoja ümbritsemine laudisega (III kd tl 77, 78, 79). Joonistel (III kd tl 23, 24, 34, 57) on näha, mida peab tegema, piltidelt (III kd tl 33, 35, 56, 58) on näha, et tuulekoja katus pole tehtud.
21. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 ja

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt 9 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. 34. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimise eelselt on kostja esitanud hagejale 16.05.2019. aastal pakkumuse nr 190066 (I kd tl 130-131). Töövõtulepingu p 1.1.1. kohaselt on lepingu esemeks lepingu lisaks nr 1 olevas pakkumuses nr 190066 nimetatud tööd ja materjalid (I kd tl 126). Kohtu hinnangul on hageja aktsepteerinud pakkumust digiallkirjastades töövõtulepingu 10.06.2019. a (I kd tl 130). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul väita, et leping sisaldab RR tellimust ning hagejal seos lepinguga puudub. 35.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82lg 7 mõttes sissenõutavaks.

Ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; nr 3-2-1-80-08, p 16).

§ 637

lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul olid tellija ja töövõtja vaidlusaluse lepingu punktis 5 kokku leppinud, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale vaheaktid ja arved koheselt peale vaheakti aktsepteerimist (s.h. lepingu p-s 3.4. nimetatud juhul). 36.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või

§ 638teine lause.

37. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus 10 täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19 ja nr 3-2-180-08, p 22).

1. Puudub vaidlus selles, et 26.08.
2. a esitas kostja hagejale tööd vastuvõtmiseks. Kostja edastas hagejale 26.08.
3. a e-kirjaga vaheakti nr 3, mis oli ühtlasi ka lõppakt. Hageja ei allkirjastanud lõppakti ega varasemalt ka vaheakti nr 2, tuues põhjuseks, et kostjal kulus hageja hinnangul tööde teostamiseks vähem materjali kui hinnapakkumises oli kajastatud. Kohtule on käesolevas menetluses esitatud Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-19-16737, kus kohus on tuvastanud, et Katusepartner OÜ on kokkulepitud tööd 26.08.
4. a valmis teinud ja need tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks, töövõtja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ning tellijal ei olnud õigust lepingu hinda alandada sel põhjusel, et töövõtja on kasutanud tellija hinnangul vähem materjale kui hinnapakkumises oli toodud (IV kd tl 38).
5. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11;
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, p 20). Kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal kohus võiks käesolevas menetluses asunda seisukohale, mis erineks tsiviilasjas 2-19-16737 juba kohtu poolt tuvastatust.
10. Hageja on oma nõuet kostja vastu esitades tuginenud sellele, et ebakvaliteetselt teostatud töö tuleb ümber teha (katus), tegemata töö tuleb ära teha (tuulekojale paigaldada kivikatus ja uus laudis) ning juhul kui kostja tööd ära ei tee hageja poolt määratud tähtajaks (alustades 17.05.
11. a), tuleb kahju hagejale hüvitada.
12. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (

§ 646

), kuid

§ 115

lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt nt Riigikohtu 8.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-173-12, p 15).
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde tegemist või kahju hüvitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kooskõlas lepingu punktiga 3.
3. esitanud kostjale pretensioone tööde kvaliteedi osas. Käesolevas menetluses on hageja asunud väitma, et lisaks enamtasutud materjalile oli tegelikkuses töö
4. a augustis valmimata ning tööl, mis oli teostatud esinesid olulised puudused. Hageja on esitanud väite, et
5. a augustis teatas kostja, et tuulekoja katust ei paigaldata, kuigi kivid olid tellitud ja hageja poolt tasutud (II kd tl 175). 11 Hageja hinnangul oleks pidanud tegema ümberarvestuse, ülearused kivid ära viima ja raha tagastama (II kd tl 175). Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kostja töötajad Y ja A lubasid teha ümberarvestuse (III kd 72). Samuti on hageja hinnangul kostja 15.01.
6. a tunnistanud, et puudujäägid peab kõrvaldama kostja (III kd tl 55).
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja väited enamtasutud materjali osas käesolevas menetluses vastuolulised, tõendamata ja ümberlükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud Ehitusseire OÜ arvamuse. Asjatundja on välja toonud, et kivikatuse pind vastavalt pakkumisele oli 96 m2 ning asjatundja arvamuse kohaselt on ehitatud katuse pind samuti 96 m
8. Eeltoodust tulenevalt väidab hageja kohtu hinnangul paljasõnaliselt, et on tasunud 120 m2 katusekivide eest. Asjatundja on tuvastanud, et pakkumuses on katusekive arvestatud katusele pindalaga 96 m2 ning kasutatud on samuti kive 96 m2 katusele. Asjatundja ei ole arvamuses märkinud, et mingi hulk katusekive oleks üle jäänud. Seega ei sisaldanud pakkumine kohtu hinnangul tuulekoja katuse ehitamist, mis tuleneb hageja enda poolt tellitud arvamusest. Ka hageja ise on käesolevas menetluses avaldanud, et katusekive ei toonud kostja, mille kohta võib väita, et kogus on õige, kuid muud pakkumises märgitud materjalid kohale ei jõudnud (III kd tl 67, 72). Kuivõrd hageja ei ole märkinud, mis täpsemalt muust materjalist kohale ei jõudnud, tuleb kohtu hinnangul asuda siiski seisukohale, et tegemist on paljasõnalise väitega ning materjal jõudis kohale, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks lubanud teha hageja poolt väidetud ümberarvestuse.
9. Hageja poolt tellitud asjatundja on oma arvamuses leidnud, et puitmaterjali kadu võib olla 10-20%. Käesoleval juhul hindab ta materjalikaoks 30%. Kohtu hinnangul ei ole võimalik selle asjatundja poolt esile toodud materjalikao, s.o. üleliigse 10% arvelt renoveerida tuulekoda. Asjatundja arvamusest nähtub, et tuulekoja renoveerimiseks vajalikus koguses materjali üle ei jäänud. Ehitusseire OÜ arvamuses ei ole käsitletud tuulekoda ega selle ehitusega seonduvat. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et asjatundjale jäi märkamata, et tuulekojal uut kivikatust pole ning tuulekojal puudub uus puitvooder. Samas ei ole arvamuses seda töö puuduseks peetud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et nii asjatundja kui ka hageja olid seisukohal, et tuulekojal ei pidanudki arvamuse koostamise ajal uut kivikatust ega uut puitvoodrit olema. Kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale, kus hageja sõnaselgelt loobub tuulekoja tellimusest (IV kd tl 22 pöördel). Tõendeid selle kohta, et hageja oleks tuulekoja ehitamiseks vajaliku materjali eest kostjale midagi tasunud, kohtule esitatud ei ole. Seega ei sisaldanud pakkumine nr 190066 kohtu hinnangul tuulekoja katuse ehitamist ega uue laudisega katmist, mis tuleneb ka hageja enda poolt tellitud Ehitusseire OÜ arvamusest. Kuivõrd hageja ei ole kostjale tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamise eest midagi maksnud, ei saa hageja kostjalt midagi ka tagasi nõuda. Samuti ei saa hageja väita, et tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamata jätmisega on kostja lepingut rikkunud või hagejale kahju tekitanud. Tuulekoja katuse ja uue puitvoodri paigaldamine ei olnud kostja lepinguline kohustus.
10. Hageja on ühe puudusena töös välja toonud ka asjaolu, et kosta on jätnud katuse alumisse ossa paigaldamata aluskatte, mis tuleb paigaldada vastavalt pakkumisele (II kd tl 28 pöördel). Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega. Kohtule on esitatud hageja poolt allkirjastatud kaetud tööde akt nr
11. Akti kohaselt paigaldati sarikatele hingav aluskate ja kinnitati tuulutusliistuga. Hageja on kinnitanud, et üleantavate kaetud tööde osas temal 12 kostjale pretensioone ei ole. Kohtu hinnangul nähtub ka eksperdi arvamusele lisatud fotodelt nr 4 ja nr 5, et aluskate on paigaldatud (III kd tl 108 ja 108 pöördel). 46.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et katus pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hageja väitel pole katusel mingit kvaliteeti, sellest ka nõue katusekivide eemaldamisest, et saaks nende all olevat roovitust rihtida katusekivide kinnitamiseks ning katusekivide tagasipaigaldamist tuleb alustada paremalt vasakule, mitte vastupidi nagu praegu. Hageja väitel on oluliseks puuduseks see, et vintskapi kõrvalt katuse ülaosas on kivide otsad ülespoole. Hageja kinnitusel korstnapitsi ladujatele tal pretensioone pole. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud Ehitusseire OÜ 23.12.2019. a arvamuse (I kd tl 10-11, II kd tl 24, 58-59, 124-125). Arvamuse koostaja on tulnud järeldusele, et pakkumises on valesti hinnatud seina tuulutusroovi kulu 0,5tm, võrreldes näiteks katuse tuulutusrooviga 0,25 tm. Pakkumine sisaldab vähem tuuletõkkeplaate, kui on paigaldatud. Lisaks leiab arvamuse koostaja, et kivikatuse roovitust ei ole piisavalt rihitud, mistõttu esinevad ebatasasused betoonkivist katusekattes, eriti katusekülgede vasakpoolsetes osades (katusekivide paigaldamisel liigutakse paremalt vasakule). Kivid ei ole kohati lukustatud eelneva kiviservade pesadesse, mis viitab hälvetesse roovituse tasapinnas. Tulenevalt tootmistehnoloogist on betoonkivid täpses mõõdus ja rihitud alusroovituse korral moodustavad lukustunud katusekivid visuaalselt ühtlase katusekatte. 47.

§ 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Vaidlusaluse töövõtulepingu p 3.

1. kohaselt tellija on kohustatud kahe tööpäeva jooksul kooskõlastama töövõtja poolt vaheaktid või esitama sama aja jooksul oma kirjalikult motiveeritud vastuväited. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale pretensioone tööde kvaliteedi osas esitanud kooskõlas töövõtulepingu punktiga 3.
2. Hageja on 22.08.
3. a saatnud kostja ekirja seoses sellega, et hageja hinnangul ei vasta katuse mõõdud tegelikkusele ning materjali juurdekirjutused tuleb maha arvestada (IV kd tl 22). Konkreetsetele puudustele töös hageja ei viidanud, pretensioone katuse kvaliteedi osas hageja kostjale ei esitanud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et puuduseid töös ka ei esinenud, mistõttu ei olnud kostjal põhjust asuda ka töid ümber tegema. Kostja on esile toonud, et hagejal tekkisid pretensioonid pärast seda kui kostja hakkas nõudma hagejalt arve nr 190108 tasumist ka 383,58 euro osas, mille hageja oli jätnud tasumata. Kohus peab selgitust veenvaks.
4. Hageja on käesolevas menetluses esitanud kostjapoolse lepingurikkumise tõendamiseks Ehitusseire OÜ arvamuse. Kohus on seisukohal, et Ehitusseire OÜ arvamus ei tõenda kostjapoolset lepingurikkumist. Arvamus on üldsõnaline ja sellest ei selgu, millistele nõuetele ja ehitusnormidele vastavust on arvamuse koostaja hinnanud või millistele nõuetele ja ehitusnormidele valminud töö ei vasta. Arvamusest ei ole võimalik aru saada, kus täpselt 13 katusel ja mis ulatuses ei ole arvamuse andja hinnangul kivid lukustunud või esinevad ebatasasused. Arvamuse koostaja on nentinud, et kive paigaldatakse paremalt vasakule. Isegi kui asuda seisukohale, et arvamuse andjal on selles osas õigus, siis kohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja oleks teisiti toiminud. Arvamuse arvandemeteni on jõutud vaatluse tulemusel, mis kohtu hinnangul ei saa olla usaldusväärne viis võrreldavate arvandmete esitamiseks. Arvamusest ei selgu, millise mõõtmismetoodikaga on jõutud numbriteni, mis arvamuses on kajastatud. Puitmaterjali kogust on hinnatud kaudselt, kuid sealjuures on jõutud etteheiteni, et materjali ülekulu on 10% tavapärasest suurem. Miks arvamuse avaldaja hinnangul tavapärane on just 20%, arvamusest ei selgu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ehitusseire OÜ arvamus ei tõenda puudusi töös ning kostjapoolset lepingurikkumist.
5. Hageja poolt väidetud töös esinevate puuduste kindlakstegemiseks määras kohus käesolevas tsiviilasjas ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud katusetööde teostamisel ehitusmaterjalide tootjate paigaldusjuhiseid, tööd on teostatud kvaliteediga, mis vastab keskmise ehituskvaliteedi kriteeriumitele ning tööd on lõpetatud (III kd tl 99 pöördel, tl 100 pöördel). Eksperdi arvamusest nähtub, et algse katuse pindala suurenes, sest pikendati sarikaid. Samuti nähti ette vintskapi seinte soojustamine, mille võrra suurenes ka vintskapi katuse füüsiline maht (III kd tl 95-96). Kohtu hinnangul nähtub eksperdiarvamusest, et hageja nõue juba teostatud tööde ümbertegemiseks on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole hagejal kostja tegevuse tõttu tekkinud ka kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt saaks nõuda.
6. Hageja on kostja vastu esitanud leppetrahvi nõude summas 1 607 eurot.

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja vastuväite kohaselt on hageja leppetrahvi nõue esitatud hilinemisega, mistõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks.

§ 159

lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 51. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

1. Vaidlusaluse lepingu punktis 8.1.
2. on pooled kokku leppinud, et tellija peab teatama töövõtjale leppetrahvi nõude esitamisest hiljemalt 30 päeva jooksul arvates päevast, mil tellija sai leppetrahvi nõude õiguse aluseks olevatest asjaoludest teada. Juhul kui tellija nimetatud teatist ei esita on tellija nimetatud õiguse minetanud. Kohtu hinnangul pidi hagejale tuulekoja kivikatuse ja uue laudise puudumine olema nähtav 26.08.
3. a, mil kostja esitas tööd hagejale vastuvõtmiseks. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude ka põhjusel, et katus ei olnud valminud tähtaegselt ning sellel esinesid olulised puudused. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest ja eksperdi arvamusest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et kostja poolt teostatud töö on kvaliteetne, valminud tähtaegselt ning töö vastab tavapäraselt sarnastele ehitistele esitatavatele nõuetele ja tingimustele. Hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest kohtueelselt ei 14 teatanud ning tegi seda tsiviilasja 2-19-16737 menetluse käigus 29.10.
4. a vastuhagi esitades. Hageja on seega teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest rohkem kui aasta pärast väidetava rikkumise tuvastamist.

§ 7

lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul on hageja viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult kaua ning hageja on kaotanud leppetrahvi esitamise õiguse.

1. Hageja väitel on kostja jätnud ka garantiitööd tegemata. Kohtu hinnangul on hageja väide paljasõnaline ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud teostatud tööde akt, millelt nähtub, et kostja on teostanud garantiitööd vastavalt hageja 17.09.
2. a e-kirjale. Samuti on hageja kinnitanud, et üleantavate tööde osas pretensioonid puuduvad (II kd tl 14). Hageja selgituse kohaselt kõrvaldati takistused, mille tõttu vihmavesi vihmavee torudesse ei sattunud ja ohtlikus seisus äärekividele lisati 4 betoonkivi, kuid tulemus pole just tasemel (II kd tl 12). 27.03.
3. a e-kirjas on hageja kinnitanud, et üks viga likvideeriti, kuna vihmavesi ei sattunud vihmavee torusse, vaid jooksis mööda maja seinu. Samuti lisati 4 kivi (II kd tl 104). Hageja kinnitab veelkord, et
4. a septembris teostas kostja garantiitööd (III kd tl 3). Kuivõrd mingite muude kui 17.09.
5. a e-kirjas märgitud ning akti kohaselt teostatud garantiitööde teostamist hageja kostjalt nõudnud ei ole, ei saa kohtu hinnangul ka väita, et kostja on jätnud garantiitööd tegemata.
6. 29.09.
7. a. määrusega on kohus määranud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi (II kd tl 52, 68). 25.04.
8. a määras kohus viia ekspertiis läbi dokumendimenetluses (II kd tl 149). Hageja on väljendanud pahameelt eksperdi isiku osas, kuna hageja hinnangul ei ole eksperdil vastavat tegevusluba ega tervislikku seisundit ekspertiisi teostamiseks. Eksperdi tasu peab hageja ebamõistlikult kalliks (IV kd tl 27).
9. Kohus hageja etteheidetega ei nõustu. TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ning kohus saab keelduda tõendi kogumisest üksnes TsMS §-s 238 sätestatud alusel. TsMS § 294 lg 1 esimese lause kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) KES § 10 kohaselt on riiklikult tunnustatud ekspert isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.
10. Üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Kohus on määranud käesolevas menetluses eksperdiks isiku, kes vastab kõigile seaduse nõuetele, kahetsusväärselt on aga hageja asunud halvustama ja verbaalselt ründama kohtu poolt määratud eksperdi isikut. Hageja kinnitusel viibis ekspert 31.03.
11. a kell 12.45 hageja kinnistu aia taga. Hageja väitel esitas ekspert ID kaardi ja mingi väljatrüki, kuid ei esitanud hageja nõudmise peale kehtivat tööalast tegevusluba ega kehtivat kutsetunnistust, mistõttu ekspert lahkus (II kd tl 110, 112). Hageja on esile toonud, et KSl puudus tegevusluba ja turvavarustus, näomaski tõttu ei olnud võimalik isikut tuvastada (II kd tl 162). Hageja hinnangul ei saa eksperti adekvaatseks pidada, hageja hinnangul on ekspert valetaja ning ilma kehtiva 15 kutsetunnistuseta (II kd tl 112). Hageja on ka rõhutanud, et KSl puudus tegevusluba ja turvavarustus antud töö teostamiseks ning KS pole tegev ehitusekspert (II kd tl 114, 167).
12. Käesoleval juhul määras kohus ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja peab ekspertiisiasutus ja riikliku tunnustuse saamist ning kaotamist reguleerib kohtuekspertiisiseadus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja selleks isikuks, kes saaks vaidlustada riiklikult tunnustatud eksperdi kuulumist riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja või nõuda eksperdilt täiendavaid tõendeid riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kuulumise kohta.
13. Hageja hinnangul peaks kostja hüvitama hagejale ka Ehitusseire OÜ-lt tellitud arvamuse eest tasutud arve summas 400 eurot.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu. Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 tähenduses (vt ka Riigikohtu 2-18-13432 12

§ 115lg 1) eeldused (vt Riigikohtu 5.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Kuivõrd käesoleval juhul puudub kostjapoolne lepingurikkumine ning kostja ei ole lepingurikkumisega hagejale kahju tekitanud ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud ka Ehitusseire OÜ-lt arvamuse saamise kulu hüvitamine hagejale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 4 344 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud sisaldavad lepingulise esindaja tasu 18,5 töötunni eest ning ekspertiisi kulude katteks tasutud deposiiti summas 1 939 eurot (IV kd tl 55-56). Hageja 16 vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud, piisavaks tuleks lugeda 7,5 tundi (IV kd tl 67-68).
5. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja poolt on esitatud käesolevas menetluses suures mahus e-kirju ja menetlusdokumente, mis kõik vajasid kostja esindaja tähelepanu. Tsiviilasjas on toimunud kirjalik eelmenetlus, lisaks toimunud nii eelistung kui kohtuistung. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja ajakulu eeltoodust tulenevalt ülepaisutatud.
6. Harju Maakohtu 30.06.
7. a määruse alusel on kostja tasunud ekspertiisi kulude katteks Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 1 500 eurot (II kd tl 44, 47). Harju Maakohtu 29.09.
8. a määruse alusel on kostja tasunud ekspertiisi kulude katteks 439 eurot (II kd tl 68, 77). Hageja hinnangul on ekspertiisitasu ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ekspertiisiakt on sisult loengumaterjal. Tervislikult seisundist tulenevalt ei saanud ekspert teostada asjakohast kohtvaatlust, seega ei saa ekspert järeldada, mis mahus on töö teostatud ja kas tööd on lõpetatud (IV kd tl 68).
9. Kohus hageja hinnangutega ei nõustu. Tulenevalt eksperdi kohustusest anda sõltumatult oma eriteadmistele tuginedes talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamus, ei sõltu eksperdikulude suurus sellest, millisele tulemusele ekspert jõuab. Eksperdil on õigus saada oma ülesannete täitmise eest eksperditasu (TsMS § 153), hüvitist eksperdiarvamusega seotud kulutuste eest (TsMS § 155) ning sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude ning muude kohtumenetlusest tingitud vajalike kulude eest (TsMS §-d 156 ja 157). Eksperditasu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, arvestades eksperdi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis teha (TsMS § 153 lg 2).
10. Käesoleval juhul tuli eksperdil anda arvamus tavapärasemalt raskemas olukorras, hageja poolt halvustati korduvalt eksperdi isikut. Ekspert soovis juurdepääsu ekspertiisi esemele eesmärgiga üle vaadata ja fikseerida selle ehitustehniline kvaliteet ning palus omanikul kindlustada asjakohane ja vajalik juurdepääs ekspertiisi esemele. Eksperdi soovile vastu ei tuldud (II kd tl 113). Hageja hoiatas, et kaasab ekspertiisi teostamise juurde ka ajakirjanduse ning OÜ-st Ehitusseire KKi (II kd tl 71). Hageja hoiatas ka, et muidugi eksperdi tegevust kohapeal filmitakse ja hagejal on õigus kaasata telesaade (II kd tl 74, 84, 108 pöördel).
11. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-13627 asunud seisukohale, et juhul, kui riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta kohtule fikseeritud tasuga hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud ekspertiisi, siis saab eeldada selles suuruses eksperdikulude tekkimist. Käesoleval juhul küsis kohus eksperdilt hinnapakkumist ning muude soodsamate võimaluste puudumisel, küsis ekspertiisi taotluse 17 esitajalt eksperditasu katteks ettemaksu. Kohtul ei ole kohustust korraldada eksperdi valikuks vähempakkumist. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja abstraktselt väita, et tasu on liiga suur. Ekspertiisi maht ei vähenenud käesoleva menetluse käigus, vaid kohtu hinnangul pigem suurenes ja arvamuse andmine muutus keerulisemaks.
12. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on
13. aprilli
14. a määruses tsiviilasjas nr 219-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ekspertiisitasu suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.
15. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 4 344 eurot.
16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 344 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hageja oli Harju Maakohtu 26.03.
2. a määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (I kd tl 86). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt riigilõiv summas 425 eurot väljamõistmisele riigituludesse.
3. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest 18 alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 19