← Eesti

2-23-104962/7

Obsah (12)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-104962 Tsiviilasi OK I. OÜ hagi I. P. vast

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas
  2. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1938,93 eurot, intressid 226,21 eurot, sissenõudekulud 40,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 220,56 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele. 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 2426,60 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB D. OÜ-ga (registrikood 11306564) 07.07.2022 laenulepingu nr. 2102214494, mille personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1540,00 eurot (dtl 40-45). Kostja ja BB D. OÜ (registrikood 11306564) sõlmisid 28.07.2022 lisalaenu lepingu nr. 2102222534, refinantseerides eelnevat laenu. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1949,34 eurot (laenusumma koosneb refinantseeritava lepingu põhiosa jäägist 1540,00 eurot, laenu väljamaksest 299,00 eurot ja lepingutasust 110,34 eurot). Krediidiandja saatis 10.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 82). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB D. OÜ lepingu üles 25.12.2022.a (dtl 82). Kostja on krediidiandjale tasunud kokku 80,68 eurot (dtl 80-81). BB D. OÜ loovutas nõude hagejale 27.12.2022 (dtl 83).
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 32). kohus leiab ,et see ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttest lähtuvalt piisav. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja 2

(4)tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  1. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
  2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,97 % aastas, lisalaenulepingu kohaselt 40,48% aastas (vt dtl 42 ja 64). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  3. Hageja on võimaldanud kostjale laenu summas 1839 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja muudest kuludest koosnevaid makseid 59x76,58 eurot ja 1x76,47 eurot.
  4. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 80,68 eurot (dtl 80-81). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1758,32 eurot (1839-80,68), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
  5. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
  6. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 26.12.2022 – 16.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 86,78 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 14. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 350 * 76% = 266 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (266 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

(4)19.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.