Obsah (6)

§ 657§ 659§ 662§ 647§ 550§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-8741 Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2023, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasi X avaldu

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 19.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 20. Ema taotlus ringkonnakohtu poolt tehtava lahendi viivitamata täidetavaks kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 647

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 550

lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

ei näe ette määruse viivitamata täidetavaks kuulutamist vanema hooldusõiguse asjades.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1159-15 p 28).
2. Maakohus ei ole poolte avalduste lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus.
3. Maakohus leidis õigesti, et 24.03.2022 sõlmitud lastega suhtlemise kokkuleppe näol oli tegemist ajutise kokkuleppega. Pooled sõlmisid kokkuleppe lepitusmenetluse käigus perelepitaja vahendusel (dtl 18–20). Tegemist ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud vanemluskokkuleppega riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 12 mõistes, sest pärast kokkuleppe sõlmimist teenusel osalemine jätkus ning lõppes tulemusteta (dtl 24-25). Seega saab järeldada, et 24.03.2022 kokkulepe sõlmiti seniks, kuni pooled jõuavad perelepituse käigus mingi tulemuseni. Kuna vanemad perelepituses lõplikult kokkulepet ei saavutanud, pöördus lapse ema lapse suhtes osalise hooldusõiguse lõpetamise nõudega kohtusse.
4. Põhjendamatu on isa määruskaebuse väide, et lapse ema rikub suhtluskorda ning takistab isa ja lapse suhtlemist. Asjas esitatud tõendite põhjal sellisele seisukohale asuda ei saa. Tõenditest nähtub, et isa on teinud lapsega plaane just selleks ajaks, kui on ema kord lapsega kohtuda. Samuti on isa rikkunud menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda. Näiteks teatas isa, et viib lapse sel päeval ujuma, kui laps pidi ema juurde minema (dtl 32); et ta pani lapsele arsti juurde aja päevaks, kui laps emaga Pärnus oli (dtl 305). Samuti on isa korduvalt keelanud lapsel ema juurde ööseks minna (dtl 38, 58–59); on ilma põhjusteta otsustanud, et laps suhtluskorrajärgsel ajal ema juurde ei lähe (dtl 54). Kui ema on soovinud last vastavalt esialgse õiguskaitse määruse järgi määratud korrale koolivaheajaks enda juurde, on isa vastanud, et see pole võimalik, sest see pole kooskõlas lapse huvide ning nende ühiste ettevõtmistega (dtl 331). Isa on korduvalt jätnud ära lapse ja ema kohtumisi põhjendades seda lapse haigusega (dtl 273–275, 331, 871–873, 875–876, 877–878). 10 Maakohus leidis õigesti, et isa teeb takistusi ema ja lapse kohtumistele. Seda seisukohta toetavad ka eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja. Isa poolt määruskaebuses viidatud juhtum, kus lapsel olid täid ning isa jättis lapse ravikuuri ajaks ema juurde, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Isa ise otsustas, et ta ei soovi last ravikuuri ajaks enda juurde, kuigi ema seda pakkus (kirjavahetus dtl 847–853).
5. Lapse isa suhtumine lapse emasse on halvustav ja üleolev. Tema käitumisest saab järeldada tahet ema lapse elust ja kasvatamisest välja tõrjuda. Näiteks on isa emale öelnud, et emal ei ole mingit õigust otsustada, millal laps tema juurde tuleb (dtl 21 ja 41); suhtluskord annab emale küll õiguse, kuid ei pane isale mingeid kohustusi (dtl 32); isa ei võlgne emale ühtegi päeva (dtl 331); tema kasvatab last, aga ema ainult arvab seda tegevat (dtl 121). Võib nõustuda, et isa tegeleb aktiivselt lapse tervisemurede ja õpiprobleemidele lahenduste leidmisega (nt pöördumine Rajaleidja ja erinevate arstide poole), kuid samas tõrjub ema nende küsimuste lahendamisest kõrvale. Isa on korduvalt emale teatanud, et laps õpib ainult koos temaga ning ema juures õppimist ei toimu (dtl 21, 306-307, 312). Isa on teatanud lapse õpetajatele, et kõiki kirju ei pea lapse emale saatma ning emale pole vaja igast asjast aru anda, sest last kasvatab ja õpetab isa (dtl 879). Isa on ringkonnakohtule kinnitanud, et ta soovib ema nõusoleku puudumisest olenemata lapse XXXX kooli panna. Selline ema rolli lapse kasvatamisel pisendav käitumine on lubamatu.
6. Lapse isa kontrolliv käitumine ja kasvatusmeetodid võivad lapsele halvasti mõjuda. Lapse klassijuhataja iseloomustuse kohaselt peaks laps osalema kord nädalas õpiabitundides, kuid isa on leidnud põhjuseid/vabandusi, miks ta seal käia ei saa. Laps puudub tihti koolist. Õpetaja sõnul puudub lapsel iseseisvus, isa kontrollib tema tegemisi, toob teda kooli, viib koolist ning on keelanud klassiõdedega suhtlemise. Isa tahab teada igast tema sammust (dtl 881-882); leiab tihti, et laps on haige ning ei luba tal seetõttu kooli minna. Perearsti epikriisist nähtub, et isa on helistanud perearsti registratuuri ja uurinud, kas laps võib nohuga kooli minna. Isale on vastatud, et kui ägedat viirust ei ole, võib laps kooli minna. Isa selle vastusega rahule ei jäänud ning teatas, et läheb EMO-sse (dtl 921-922). Lapse sagedased puudumised mõjutavad tema õppeedukust. Stuudiumi väljavõtte kohaselt on lapsel tihti kodutööd tegemata (dtl 893-895). Lapse isa on esitanud ringkonnakohtule samuti väljavõtte Stuudiumist, mille kohaselt on laps 05.06.2023 saanud eesti keeles hindeks kolme ning on selgitatud, et seoses puudumistega ei ole laps omandanud
7. trimestri õppetulemusi (dtl 1150). Isa leiab põhjendamatult, et see näitab õpetaja vaenu lapse suhtes. Lapsel pidevalt haiguste kahtlustamine ning tema seetõttu kodus hoidmine on eelduslikult avaldanud lapse õppeedukusele mõju. Ringkonnakohus ei näe esitatud asjaolude ja tõendite alusel põhjust kahtlustada õpetajaid vaenulikkuses või vandenõus. On ebausutav, et õpetajad on koostöös emaga asunud isale halba valgust heitma ning seetõttu lapsele halvemaid hindeid panema. Tõenditest nähtub, et õpetajad on avaldanud muret lapse õppeedukuse ja puudumiste pärast.
8. Isa on menetluses korduvalt väitnud, et laps ei soovi ema juurde minna ning ema ja vennaga koos aega veeta. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et selline meelemuutus on tingitud isa mõjutamisest ja isa suhtumisest emasse. Lapse esindajale avaldatu kohaselt igatseb ta oma ema ja venda, samas meeldib talle ka isaga koos olla (dtl 207-208). Ka eeskosteasutuse esindajale rääkis laps 31.10.2022 kohtumisel lastekaitsetöötajaga, et ta sooviks õppida mõlema vanemaga ning ka emaga koos arsti juures käia. Samuti, et ta sooviks mõlema vanema juures ühepalju olla (dtl 372-374). 11 Maakohus kuulas lapse kahel korral ära. 19.09.2022 ärakuulamisel ütles laps, et ema juures on lõbus olla ning koolivaheajal ema juures oli tore. Elukorralduse ja vanemate tülide teemal rääkides muutus laps kurvaks ja tema silmad läksid märjaks (dtl 294-296). 18.11.2022 ärakuulamisel ütles laps, et ta tahaks isaga elada, sest isaga on toredam; talle meeldib mõlema vanemaga koos olla ning ta tahaks mõlemaga võrdselt suhelda (dtl 411-413). Ringkonnakohtus 11.04.2023 aset leidnud ärakuulamisel ütles laps, et ema kontrollib teda liiga palju ja küsib palju küsimusi (dtl 929-931). Laps esindaja märkas lapsega 11.04.2023 vesteldes, et lapse arvamus on muutunud (dtl 916-920). Kui maakohtu menetluse ajal ütles laps esindajale, et soovib võrdselt aega veeta nii ema kui isaga, siis täna tahab laps, et oleks nii nagu praegu on. Laps muutus ebalevaks, kui esindaja küsis, millest emaga seotud meelemuutus tingitud on. Esindaja arvates võõrandab isa last emast. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et lapse soovimatus emaga suhelda on tingitud isa käitumisest ja hoiakust ema suhtes. PKS § 143 lg 3 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ning lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Praegusel juhul on isa asunud last emast võõrandama ning see kahjustab lapse huve. Sellises olukorras on põhjendatud anda lapse hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel üle emale. Kui ema otsustab lapse viibimiskoha üle, säilib lapse suhe mõlema vanemaga. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et ema asuks tegema takistusi isa ja lapse suhtlemisel. Ema on 28.11.2022 kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus sõlmima kokkuleppeid ning tema sooviks on algusest peale olnud see, et vanemad saaksid võrdselt osaleda lapse kasvatamises (dtl 461-469). Isa läbiv seisukoht menetluses on olnud, et üksnes tema teab, millised on lapse parimad huvid ning tema ainuisikuliselt peab otsustama lapsega seonduvad olulised küsimused.
9. Põhjendamatud ja tõendamata on määruskaebuse väited, mille kohaselt keeldub ema last ravimast ning talle välja kirjutatud ravimeid manustamast. Laps avaldas ärakuulamisel ringkonnakohtus, et vend kiusab teda vahel ning palju nad koos ei mängi, kuid vahepeal mängivad nad siiski koos arvutimänge. Sellest saab järeldada, et tegemist on n-ö tavapärase õe ja venna suhtega. Lapse poolt ärakuulamisel räägitust ei jäänud kohtule arusaama, et ta oma venda kardaks või temaga koos aega veeta ei sooviks. Eestkosteasutus on oma 14.07.2022 seisukohas välja toonud, et emal on majanduslik võimekus last kasvatada ning lapse jaoks head elamistingimused (dtl 211-214). Laps on lastekaitsetöötajale öelnud, et tal on mõlema vanema juures oma voodi ja riided olemas ning talle meeldib olla mõlemas kohas (dtl 372-374). Tõenditest nähtuvalt ei ole lapsel kummagi vanema juures sobimatud elamistingimused. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust vanemate majandusliku olukorra võrdlus. Põhjendamatu on lapse isa väide, nagu oleks maakohus talle ette heitnud, et isa ei ole lapsele teadvustanud ühisvara jagamisega seonduvat. Lapsevanem ei pea last informeerima vanemate kohtuvaidluste käigust, aga maakohus ei ole seda väitnudki. Maakohus on sedastanud, et isa ei ole teadvustanud lapsele olukorda, et ta ei pruugi jääda koos isaga praegusesse eluruumi elama. Nimetatu kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist asja lahendamisel. Emale hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas andmata jätmisel ei ole aluseks see, et ema käib tööl ning ta ei saa sellel ajal lapsega tegeleda. On tavapärane, et lapsevanemad käivad päeval tööl ning tegelevad lastega õhtul pärast tööd, sh aitavad neil õppida. 12
10. Lapse isa sõnul on ema asunud õigust nõudma kolmandate isikute kaudu ning ema tuttav isik D saadab isale teda halvustavaid sõnumeid sotsiaalmeedias (dtl 957-961 ja 1164-1165). Samuti on nimetatud isik isa sõnul teda lapse juuresolekul rusikaga näkku löönud ning asja menetleb politsei. Kolmanda isiku käitumine ei anna praegusel juhul alust teha asjas maakohtust erinev otsus. Tõenditest ei nähtu, et isik oleks kuidagi lapse emaga seotud või et lapse ema oleks isiku käitumise taga.
11. Põhjendamatu on isa seisukoht, et senise elukorralduse muutmine mõjuks lapse tervisele halvasti ja vajalik olnuks asjatundja kaasamine selle kindlakstegemiseks. Puudub vaidlus, et lapsel ja isal on tugev kiindumussuhe ning lapsele meeldib isa juures elada. Tegemist on lapsele harjumuspärase elukeskkonnaga. Lapse tahe ja tema tegelikud huvid ei ole aga alati samastatavad. Lapse parimates huvides omada emotsionaalset sidet mõlema vanemaga. Kui laps jääb isa mõjusfääri, võib selle tulemusel lapse ja ema side katkeda. See on lapse huvidega vastuolus ning võib pikemas perspektiivis lapse psüühikat kahjustada. Eeskosteasutuse 14.06.2023 seisukoha kohaselt vestles lastekaitsetöötaja 26.05.2023 telefoni teel XXX psühholoog Zga, kes tõi välja, et lapse toimetulek ei parane enne kui on lahendatud kodune olukord ning selline kestev ebasoodne elukeskkond ei ole lapse huvides ja võib talle põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme (dtl 1158-1159). Laps ei ole isaga kahekesi elanud nii pikalt ning lisaks on tema jaoks tuttav ja kodune ka ema elukoht. Lapse ja ema emotsionaalne side ei ole veel sellisel määral kahjustunud, et lapse ema juurde kolimine tema vaimset või füüsilist tervist kahjustaks.
12. Põhjendamatu on isa seisukoht, et maakohus pidanuks esmalt rakendama muid abinõusid (nt perelepitusse suunamist). Asja materjalidest nähtuvalt osalesid pooled kohtueelselt perelepituses. Perelepitaja on pooltele teatanud, et kuna teenus on suunatud laste heaolule ja vanemlikule koostööle läbi mõlema vanema kompromisside, siis antud juhul lepitaja sellel tulemust ei näe ning ta ei pea seetõttu koostöö jätkumist perelepitusteenuse raames võimalikuks (dtl 24-25). Isa ei ole ka kohtumenetluses üles näidanud soovi ega tahet kokkulepeteks. Näiteks on isa välistanud ema ettepaneku vahelduva elukoha määramiseks (28.11.2022 kohtuistungi protokoll, dtl 462). Isa suhtumine on olnud jäik ning tema arvates peaks ainult tema last kasvatama. Praeguse juhtumi asjaoludel ei ole perelepitusse suunamine enam põhjendatud.
13. Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus õigesti, et ema avaldus tuleb rahuldada ning isa vastuavaldus rahuldamata jätta.
14. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 13