MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
- august
- a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1465 Haldusasi X kaebus Tartu Ülikooli magistritöö kaitsmiskomisjoni tööle ning hinde alandamise põhjendamisele RESOLUTSIOON
- Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
- X esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse magistritöö kaitsmiskomisjoni tööle ning hinde alandamise põhjendamisele faktiliselt valede argumentidega. Kaebuse ja 24.07.2023 täienduse kohaselt on kaebaja seisukohad kokkuvõttes järgmised: - Kaebaja kaitses 30.05.2023 magistritöö hindele B. Retsensendi hinnang lõputööle oli A. Kaitsmine läks väga hästi. - Kaebaja taotleb enda magistritöö uuesti hindamiseks kohustamist. - Kaitsekomisjoni poolsete rikkumiste tõttu ei õnnestunud kaebajal ülikooli lõpetada cum laude. Kaebaja jaoks on oluline, et hinde alandamise põhjendus oleks faktiliselt korrektne. Kaebaja soovib esitada töö teadustööde konkursile, kuhu see esitatakse koos hindega. Maksimumist madalam hinne võib siinkohal aga mõjutada koostatud ettepanekute tõsiseltvõetavust, mille tagajärjel kannatavad juba töös uuritud huvigrupid. - Kaitsmiskomisjon ei arvestanud hindamisel juhendaja ega retsensendi arvamusega. Oluline on, et retsensendi ja komisjoni ootused tööle oleksid ühtlustatud. Kuna kaitsmiskomisjon ei nõustunud retsensendiga, oli kaebaja teistest halvemas olukorras. Kaitsmiskomisjoni esimees ja retsensent olid juhendajaks samal kaitsmisel osalevatele töödele ning olukord oli seega ebavõrdne. - Hinde alandamisel toodud põhjendused osutusid faktiliselt valeks. Kaebaja muutis töö pealkirja komisjoni liikme suunise alusel; arendas edasi konkreetset teooriat ning teoreetilise osa lühidus tuleneb töö üldise mahu täitumisest. - Apelleerimiskomisjon on tööd lugedes mitmest olulisest kohast mööda vaadanud või lugenud pisteliselt, samuti toonud välja probleeme, mida juhendaja ega retsensent ei näinud. Apellatsiooni korral ei ole suulise selgitamise võimalust.
- Eeldatav vastustaja, Tartu Ülikool, leidis järgmist: - Magistritöö hinne ei riku kaebaja õigust haridusele ega takista võimalusi edasiõppimisel. - Kaebaja väide, et magistritöö hinne võib mõjutada töös tehtud ettepanekute tõsiseltvõetavust, on oletuslik ning sellest ei saa järeldada kaebaja õiguste rikkumist. - Kaebaja lõputöö hinne oli positiivne (B ehk väga hea) ning ebavõrdset kohtlemist ei olnud. 1
(3)- Kohustamisnõue magistritöö uueks hindamiseks on problemaatiline, kuna magistritööd on juba hinnatud positiivse hindega ja kaebajale on selle tulemusel antud magistrikraad.
- Kohus tagastab kaebuse nii kaebeõiguse ilmselge puudumise kui ka alternatiivselt kaebeõiguse möönmise korral põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 21). Kohus tugineb järgnevates põhjendustes Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2013 otsusele nr 3-11-2797, 02.04.2019 määrusele nr 3-18-1534 ja 08.11.2021 määrusele nr 3-21-2029, ilma neile täiendavalt viitamata.
- Riigikohus on leidnud, et halduskohtus vaidlustatavad on sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12). Pelgalt ühe astme võrra maksimaalsest madalama hinde saamine ei takista isikul haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist ja seega on riive isiku õigustele väheintensiivne. Igaühe subjektiivset õigust kõrgemale hindele, mis eeltoodud õigusi ei mõjuta, põhiseadus ega muud seadused ei sätesta. Käesoleval juhul puudub kaebajal kohtus kaitstav õigus, st ta ei ole jäänud ilma ühestki hüvest ning talle ei ole tekkinud täiendavat kohustust või keeldu. Tema õpiaeg ei ole seetõttu pikenenud ning tal ei teki ka seetõttu täiendavaid kulutusi. Erasektorile tehtud ettepanekute n.ö tõsiseltvõetavus ei ole eraldi halduskohtus kaitstav avalik-õiguslik subjektiivne õigus. Üliõpilaste teadustöö riikliku konkursi hindamiskriteeriumide seas ei ole hinnatava kriteeriumitena juba pandud hinnet ning hindamiskomisjonile annavad töödele eelnevalt oma sõltumatu hinnangu ka vastava valdkonna retsensendid
- Teadustööde konkursil edukas osalemine ei ole seotud ka kaebaja haridustee jätkamise või soovitud erialal tööle asumisega.
- Kohus leiab ka, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, sh kui kohustamisnõude asemel käsitleda kaebust tuvastamisnõudena rehabiliteerival eesmärgil. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on magistritöö edukalt sooritanud ning ülikooli edukalt lõpetanud. Riive, mis võib seisneda lõputöö hindamises hindega „väga hea“ hinde „suurepärane“ asemel, on ilmselgelt väheintensiivne. Ka ei mõjuta ülikooli lõpetamine cum laude ehk kiitusega või ilma kaebaja edasisi hariduslikke või tööalaseid valikuid, v.a hüpoteetilistel või harva esinevatel väga tiheda konkurentsi tingimustes. Magistritöö kasutamisel eraettevõtluses, selles toodud ettepanekute täitmisel, leiab kohus, et hinnangu kõikumine ühe hindepalli osas saab omada üksnes minimaalset, kui üldse mingit mõju. Eelduslikult omab ettepanekute rakendamisel suuremat tähtsust selle rakendatavus erasektoris ning sellest tulenev rahaline ja maineline kasu(m), mitte aga ettepanekute vormi range vastavus Tartu Ülikooli lõputööde nõuetele. Lisaks väheintensiivsele riivele on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtul pole üldjuhul piisavat pädevust kontrollida erialaspetsialisti (õpetaja/õppejõu) poolt üliõpilase teadmiste õigsusele antud hinnangut. Õige (teaduslik) teadmine ei ole õiguslikult tuvastatav asjaolu. Vaid üliõpilase soov kõrgema hinde saamiseks ei saa kaasa tuua hindamisotsustuste sisuliste vigade lauskontrolli ekspertide kaasabil. Selline kontroll teadus- ja õppetegevuse üle, sh lauskontroll oleks ka vastuolus põhiseaduse §-s 38 tooduga ehk teaduse kunsti vabadusega ning ülikooli autonoomiaga
- Seetõttu puuduks kohtul võimalus sekkuda magistritöö hindamisse sisuliselt, st teadusliku teadmise hinda- 1 2 https://etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss/preemiad/ Vt täiendavalt https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38 2
(3)misruumi. Lõputöö hindamine on ulatusliku diskretsiooniruumiga otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud, mistõttu kohus üldreeglina ettekirjutust ühe või teise hinde panemiseks teha ei saa. Kohus möönab, et kontrollitav on haldusmenetluslik osa lõputöö hindamisest, kuid siinkohal ei nähtu kohtule minetusi, mis saaks tuua kaasa kaebuse rahuldamist. Kohtule teadaolevalt ei ole magistritööde hindele „väga hea“ või „suurepärane“ arvuliselt piiratud, mistõttu ei saanud teiste isikute väidetav paremini kohtlemine tuua kaasa kaebaja halvemat kohtlemist ega ka seetõttu kohtumenetluses kaebuse rahuldamist. Kaitsmiskomisjoni sidumine retsensendi hinnanguga muudaks kaitsmiskomisjoni tegevuse sisutuks ja asendaks kollegiaalse hindamise üksikisiku (retsensendi) hinnanguga. Hindepallide erinevus ei ole ka sedavõrd suur (1 aste), et kahtluse alla oleks võimalik seada retsensendi sisuline pädevus ja selle kaudu ülikooli eksitav käitumine kaebaja suunamisel. Apellatsiooni lahendamisel ei ole piiratud läbivaatamise ulatus, sh ei olda seotud algse komisjoni hinnanguga (vt otsus nr 3-11-2797). Ka ei saaks apellatsiooni võimalik ekslik lahendamine mõjutada kaitsekomisjoni algse otsuse õiguspärasust. 6. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vaidlus on tingitud Tartu Ülikooli poolt avaliku võimu ülesande täitmisest, on ülikool samas staatuses mistahes haldusorganiga, kelle põhitegevusest tekkinud vaidlustega seotud menetluskulud jäävad reeglina haldusorgani enda kanda. Seetõttu jäävad Tartu Ülikooli võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
(3)