MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Albert Isupov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjatele, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 09.06.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Albert Isupovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Albert Isupov (varem Anstal) tunnistati Harju Maakohtu 15.09.2016 otsusega süüdi
lg 1, § 114 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks
1/8
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ning karistuse algust arvati Albert Isupovi kinnipidamisest, s.o alates 11.12.
lg 2 p 2- mitte tarvitada alkoholi; -
lg 2 p 4- asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; -
lg 2 p 7- mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; -
MS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Albert Isupovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Albert Isupovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Albert Isupov selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Nüüd on ta aru saanud, et kuritegelik käitumine peab olema välistatud. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev toetas kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Isikule on tagatud elukoht, töökoht, individuaalne täitmiskava on täidetud sisuliselt. Isik käitub vanglas eeskujulikult. Kõik tingimused on täidetud. Kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm leidis, et ennetähtaegne vabastamine on isiku puhul põhjendatud. Isik on motiveeritud edaspidi mitte sooritada kueitegusid. 3/8 Mõlemad kaitsjad esitasid kohtule kirjalikud kõned-teesid, millega kohus on tutvunud ja arvestab neid käesoleva kohtumääruse koostamisel. Kohtule on 19.06.2023 esitatud kaitsjate taotlus võtta ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjali juurde lisad: X juhatuse liikme M. K.poolt koostatud iseloomustus, X OÜ poolt koostatud garantiikiri tööle võtmise kohta ja töötasu maksmise kohta vähemalt 1875 eurot bruto; MTÜ X juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnitus, millest nähtub, et Albert Isupov on pöördunud programmi SÜTIK poole ning SÜTIK on valmis talle pakkuma vabaduses psühholoogilist ja sotsiaalset tuge. Kohus arvestab nimetatud dokumentidega isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsjad ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Albert Isupov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Albert Isupov kannab karistust Harju Maakohtu 15.09.2016 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi ja
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 11.12.2015. Seega kannab Albert Isupov karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 2.
lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pool Albert Isupov’ile mõistetud 15 aasta pikkusest vangistusest möödus 11.06.2023, mis on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on esitatud Albert Isupovi 11.04.2023 antud kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning vangla poolt on esitatud kinnipeetava iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt on 03.05.2023 kontrollitud elektroonilise valve kohaldamiseks elukohta aadressil XXX. Kriminaalhooldaja hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning eramu omanik on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, mille kohta andis oma kirjaliku nõusoleku. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi 4/8 tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vanglas käitumise osas on kinnipeetava puhul mitmeid positiivseid aspekte. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavaga täitmiskava raames tegeldud läbi sõltuvus- ja agressiivsusprobleemidele suunatud programmide ja vestluste, mille käigus on kinnipeetav saanud analüüsida muuhulgas alkoholi kuritarvitamise ja vägivaldse käitumise vahelist põhjuslikku seost, mis on kinnipeetava puhul üheks põhiliseks riskiteguriks uue kuriteo toimepanemise ohu hindamisel. Programmide tagasisidest nähtub, et kinnipeetaval on olemas soov alkoholi kuritarvitamisest loobuda ning isik käesolevaks ajaks mõistab, et alkoholi kuritarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Samas tarvitas kinnipeetav kambris alkoholi 16.08.2021, mis näitab, et motivatsioon alkoholist loobumiseks võib jääda vaid sõnaliseks ning vabaduse tingimustes võivad tekkida tagasilöögid. Samuti on isik omandanud oskused lahendada olukordi vihastumise korral, suudab arutleda seaduslikust käitumisest, oskab ära tunda ärritajaid. Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning kehtivad väärteokaristused vangistuses. Samuti loeb kohus positiivseks, et kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse. Individuaalse täitmiskava kohaselt planeeritakse isiku paigutamist avavanglasse täitmiskavast tulenevalt 30.05.2023 Justiitsiministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 täitmise korral. Nimetatud säte näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse tema nõusolekul avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda individuaalse täitmiskava alusel, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, ta on läbinud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ja kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele või kui ärakandmata vangistus ei ületa 24 kuud ja kinnipeetav on kandnud ära karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud osa karistusajast, riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ning kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kuna käesolevalt ei ole kinnipeetav avavanglasse paigutatud, ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Isik selgitas kohtuistungil, et maikuus 2023 tal avanes võimalus avavanglasse paigutamisele ja selle kohta oli vanglas va vestlus. Individuaalses kavas on isikule planeeritud kahes programmis jätkutegevused, milles konkreetsemalt see jätkutegevus seisneb, et ole kirjeldatud. Samas isik selgitas kohtuistungil, et tema arvates on tegemist läbitud materjalide kordamise ja teadmiste ja oskuste kinnitamisega. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Kohtu hinnangul on süüdimõistetu elutingimused vabaduses rahuldavad. Tal on kindel elukoht (sõbrale kuuluv maja), lähedaste materiaalne toetus, kindel töökoht sõbrale kuuluvas ettevõttes. Samuti on kinnipeetaval kutseoskused (sertifitseeritud keevitaja, tõstukijuhi luba), mis annavad talle arvestatavad võimalused enda realiseerimiseks tööturul. Kinnipeetaval puuduvad võlgnevused, kuna ta on vangistuses aktiivselt tegelenud nende kustutamisega, vabanemisfondis on kogutud oluline summa 2175 eurot, mis kindlustab isiku toimetuleku vabanemisele järgneval ajavahemikul. Kohus peab positiivseks, et kinnipeetav on seadnud tulevikueesmärgid- ettevõtlus ja enesearendamine. 5/8 Samas on isiku vabanemisjärgsed tingimused suures plaanis sarnased sellega, mis olid enne vangistust. Süüdimõistetul oli enda kindel eluase, ta töötas keevitajana viimati Soomes, enne seda Rootsis ja Hispaanias, mistõttu oli süüdimõistetul vähemalt enne vangistust välja kujunenud harjumus teenida sissetulekut ja seda legaalsel teel. Viimane kuritegu ei olnud pandud toime kehva majandusliku või sotsiaalse seisu tõttu. Enne viimast, s.o Harju Maakohtu 15.09.2016 süüdimõistvat kohtuotsust oli süüdimõistetu karistatud 01.12.2011 Harju Maakohtu otsusega
järgi, ehk süüdimõistetu elas ka enne viimast kuritegu mitu aastat seaduskuulekalt ega pannud toime uusi kuritegusid. Sellele vaatamata pani ta vahemikus 09.10.2015-10.10.2015 toime raske isikuvastase kuriteo, nimelt tappis ühise alkoholitarbimise käigus tekkinud tüli tõttu enda naabri piinaval viisil, üritades seejärel varjata kuriteo toimepanemist, mässides surnukeha voodilina sisse, seejärel prügikottidesse ning toimetas surnukeha ohvri eluruumi, mille järel pesi enda toa ehk sündmuskoha kuriteojälgedest puhtaks ning lahkus järgmisel päeval sündmuskohalt. Kuriteo asjaolud osutavad ilmsele agressiooni nähtusele ehk vägivalla komponent on isiku käitumises säilinud kindlalt ja seda vaatamata pikemaajalisele vaheajale peale viimast vangistust ja sõltumata sellest, et isikul oli kindel töö, tööoskused, eluase ja piisavad sissetulekud. Vahetult pärast raske kuriteo toimepanemist, s.o vahemikus 11.10.2015 kuni 14.10.2015 alkoholi tarbimise käigus pani viha hoos toime kehalise väärkohtlemise juba järgmise kannatanu suhtes. Kuriteo toimepanemise ajal oli süüdimõistetu varem viiel korral karistatud ning kahel korral vangistust kandnud, seejuures vägivalla komponenti olid sisaldanud ka varasemad kuriteod. Seega ei ole varasem vanglakaristus suutnud suunata süüdimõistetut õiguskuulekale teele, mistõttu on alust kahelda, et praegune vangistus seda suudab. Oluline on siinjuures seegi, et karistusaja lõpp saabub 11.12.
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. 6/8 Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Albert Isupovi puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu kindel elukoht vabaduses, kutseoskused, töökogemus ja kindel töökoht vabaduses, samuti distsiplinaarkaristuste puudumine ja individuaalse täitmiskava täitmine ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning kuriteo toimepanemise asjaoludest, aga ka sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi süüdimõistetu on nüüdseks vanglas süüd toimepandud kuriteos tunnistanud ning väljendanud kahetsust, võttis selleni jõudmine aega läbi kriminaalhoolduslike programmide ja vestluste. Seega on kohtu hinnangul käesoleval ajal alust eeldada, et süüdimõistetu suhtumises on toimunud positiivsed muutused, kuid kohtu hinnangul on käesoleval ajal veel vara teha järeldusi selle kohta, et süüdimõistetust tulenev oht on pärast poole karistusaja kandmist maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, mis omakorda võib viia konfliktolukorrani ja uue kuriteo toimepanemiseni. Sõltuvusainete tarvitamisega oli süüdimõistetul probleem ka enne viimast vangistust, kuid samme selle probleemiga tegelemiseks ta ei teinud või polnud need piisavad. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on alkoholi tarvitamise tagajärjel pannud kuritegusid toime varemgi. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu, et ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemisel on süüdimõistetu teinud arvestatavaid pingutusi näitamaks motivatsiooni loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, pöördudes SÜTIK programmi, ning asuda vanglast vabanedes tööle. Sellegipoolest leiab kohus, et need meetmed ei ole piisavad, et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetu motivatsioon säiliks ka vabaduse tingimustes. Sõltuvusainete tarvitamine on süüdimõistetu puhul oluliseks riskifaktoriks. Kohus märgib, et oluline pole mitte niivõrd isiku motiveeritua pöörduda SÜTIKu programmi poole, vaid see, milline tulemus võiks olla selle programmi läbimisest sellele konkreetsele isikule ja kuidas see üldse saaks maandada uute vägivalla komponendiga kuritegude toimepanemist. Praegu seda prognoosi isiku kasuks teha ei saa. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetuga planeeritud jätkutegevused Eluviisitreeningus ja Agressiivsuse vähendamise treeningus, mille eesmärk on kinnistada varem omandatut. Arvestades Albert Isupovi viimase kuriteo raskust ja selle asjaolusid on oluline, et ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks oleks madal. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda sõltuvusprobleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Albert Isupovi vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on risk vabaduses taas alkoholi või narkootikume tarvitada suur. Vaatamata läbi viidud sotsiaalprogrammile jõi süüdimõistetu alkoholi ka range kontrolliga vangla tingimustes. Alkoholi tarvitanuna väheneb süüdimõistetul enesekriitika oma käitumisaktide üle ning impulsiivsele otsustusele järgneb suure tõenäosusega vägivalla kasutamine. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasema kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu pani viimase kuriteo (mõrva) toime enda elukohas. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet 7/8 süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega tegeleb isik enda elukohas ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Albert Isupovi temale Harju Maakohtu 15.09.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.