1-17-10648/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-10648 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu M.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2018 ja lõpp 22.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.09.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada M.F tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 15.11.2017 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 13.03.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga 6 (kuus) kuud ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada M.F-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata M.F-ile elektroonilise valve tähtajaks 1 (üks) kuu. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. M.F vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.F-ile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. M.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.11.2017 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 5 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga 177 tunni ulatuses. Ü ldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi M.F järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 13.03.2018 määrusega pöörati M.F-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna isik hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning rikkus registreerimiskohustust. M.F-i on kriminaalkorras karistatud 2 korral, mõlemad on kehtivad karistused. Vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Vägivalduse raskusaste on muutunud kergemaks, isiku käitumismuster ei ole välja kujunenud. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne käitumine oli toime pandud kainelt ja hirmutamise eesmärgil. Tulenevalt M.F-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung M.F taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et soovib pärast elektroonilise valve lõppu asuda uuesti tööle xxxx. Ta ei tea, kas teda valvevõruga võetakse tööle, kui ei, siis elab niikaua toimetulekutoetusest, mida tal on õigus saada ja ema aitab ka. Lähedaseks ongi ema, endine naine elab lastega xxxx ja lähisuhted puuduvad. Avaldas, et karistus pöörati täitmisele sellepärast, et tema elukohas 2 ühiselamus avaldas sealne seltskond talle halba mõju, pakkus alkoholi ja tema võttis vastu. Kinnitas, et alkoholivastast ravi ei vaja, loodab probleemiga ise toime tulla ja alkoholi tarvitamise keeld on talle täitmiseks jõukohane. Elektrooniline valve aitab tal kainena püsida. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab M.F-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et M.F-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et M.F-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. M.F-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see eeldus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ühiselamusse, kus talle võimaldatakse elada üksinda toas, mis on eraldi lukustatav, renoveeritud ja vastab elektroonilise valve tingimustele. Ühiselamu juhataja on elektroonilise valve kohaldamiseks kirjaliku nõusoleku andnud, seega on M.F olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Enne vangistust töötas isik xxxx ning loodab pärast vabanemist sinna uuesti tööle saada. Majandusliku kasu saamise eesmrägil ei ole isik kuritegusid toime pannud. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema ja täiskasvanud poeg, kellega on suhted head. Ema on valmis poega moraalselt toetama, kuid poega enda juurde elama võtta ei soovi, kuna ema elukaaslase ja kinnipeetava vahelised suhted ei ole sõbralikud. Isik on mõjutatav, kuid kaasa läheb teistega alkoholi tarvitamise eesmärgil. Isiku enda sõnul ei saa teda mõjutada kuritegude toimepanemise osas. M.F on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid ise ta seda ei tunnista, arvab, et on alkoholi kuritarvitaja. Samas saab kinnipeetav aru, et alkohol on mõjutanud tema elu ja käitumist ning ta tunnistab, et ka väärtegusid toime pannes pidi ta olema joobes, kuna kaine peaga ta ei rikuks avalikku korda ega solvaks võimuesindajaid. Isik on nõus sõltuvusraviga, kui kohus talle selle määrab, seega on kinnipeetav motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Narkootikume isik ei tarvita ja muud probleemkäitumist ei esine ning see on positiivne asjaolu. 3 Vangla hinnangul on M.F hea suhtleja ega ole impulsiivne, pigem ta ei oska probleeme lahendada. Tulevikueesmärkideks on alustada uut elu, leida töö ja elukaaslane, vahetada isegi elukohta, et ei puutuks kokku negatiivset mõju avaldada võiva seltskonnaga. Kuritegelikud hoiakud puuduvad, isik teadvustab kuritegeliku käitumisega seotud riske ja on valmis muutuma. Kinnipeetav on teadlik ka asjaolust, et niikaua kui ta tarvitab alkoholi, ei suuda ta õiguskuulekalt käituda, seega tulevikuplaanide elluviimiseks peab ta alkoholist keelduma. M.F-i sõnul aitab teda siinkohal elektrooniline valve, käitumiskontroll ja alkoholi tarvitamise keeld. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest ja seetõttu leiab kohus, et M.F kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab M.F-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad alkoholi kuritarvitamine ning puudulik majandamisoskus. Ka leiab kohus, et M.F-i tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse M.F lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab M.F suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4