3-21-2677/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

1. juuni 2023, Tartu 3-21-2677 Janek Maadi kaebus Tartu Linnavolikogu
2. oktoobri
3. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrus Janek Maadi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Janek Maat Vastustaja Tartu linn RESOLUTSIOON Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. veebruari
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Janek Maat esitas
9. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tartu Linnavolikogu
10. oktoobri
11. a otsusega nr 373, millega kehtestati Tartu linna üldplaneering ning Rahandusministeeriumi
12. septembri
13. a kirjas nr 14-11/5332-114 „Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta“ tema kohta märgituga.
14. Tartu Halduskohus tagastas
15. detsembri
16. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas Tartu Linnavolikogu
17. oktoobri
18. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu seoses korterelamu Uus 61 ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisusega ning Rahandusministeeriumi
19. septembri
20. a kirja nr 14-11/5332114 menetlusdokumentide hulgast eemaldamiseks või selle kirja muutmiseks kohustamise nõudes. Tegemist on jõustunud määrusega.
21. Tartu Halduskohus võttis
22. veebruari
23. a määrusega menetlusse J. Maadi kaebuse Tartu Linnavolikogu
24. oktoobri
25. a otsuse nr 373, millega kehtestati Tartu linna üldplaneering, tühistamiseks.
26. Kaebaja esitas
27. veebruaril 2023 halduskohtule avalduse, milles märkis, et soovib Rahandusministeeriumi poolt planeerimismenetluses esitatud ettepanekute, millega ei ole arvestatud (nt erinevate sillaühenduste rajamine, erinevate ärihoonete korruselisus, supelranna rajamine, Emajõe äärde mikroelumajade paigaldamine, trammiteede rajamine jne), edasist menetlemist, sest ta pole nende ettepanekute ärakuulamiseks saanud Rahandusministeeriumilt reaalset võimalust. Lisaks märkis kaebaja, et soovib taas esitada kaebuse, mis puudutab kortermaja Uus 61 ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisust.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. veebruari
30. a määrusega rahuldamata J. Maadi taotluse kaebuse muutmiseks. Halduskohus esitas määruses alljärgnevad põhjendused. 5.
31. J. Maat soovis halduskohtule uuesti esitada kaebust, mille halduskohus tagastas
32. detsembri
33. a määrusega, mis jõustus
34. jaanuaril
35. Kaebuse nõue puudutas kaebaja soovi vaidlustada Tartu Linnavolikogu
36. oktoobri
37. a otsust nr 373 ka osas, mis puudutab kortermaja Uus 61 korruselisust ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisust. Halduskohus leidis, et kaebaja esitas
38. veebruaril 2023 seega kaebuse muutmise taotluse. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMSi kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 5.
39. Halduskohus leidis, et esitatud avalduse alusel ei ole kaebuse muutmine võimalik. Halduskohus tagastas
40. detsembril 2021 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus asus seisukohale, et võrreldes varasemaga ei saa ka praegusel juhul anda kaebaja kaebeõigusele teistsugust hinnangut, Kaebajale ei kuulu Tartu linnas ühtegi korteriomandit, sh Uus 61 asuvas kortermajas, mistõttu ei ole tal võimalik vaidlustada Uus 61 korruselisust ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisust viidates vajadusele kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Teiste isikute kaitseks kaebajal kohtusse pöördumise õigust aga tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ei ole. Kaebuses nimetatud kortermajade renoveerimisvõimekuse ning neis liikumisvõimaluste parandamine ei ole käsitatav avalikes huvides kaitstava õigushüvena, vaid konkreetse kortermaja elanike või korteriomanike erahuvina, mille kaitseks kaebajal pole võimalik kohtusse pöörduda. Lifti puudumine korterelamutes võib küll tekitada teatud gruppidele liikumisprobleeme, mida on ühiskonnas teadvustatud ja mis vajaks reguleerimist, kuid halduskohus leidis, et seda probleemi ei saa lahendada üldplaneeringus just konkreetset tüüpi elamute korruselisust reguleerides. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
41. J. Maat esitas
42. märtsil 2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
43. veebruari
44. a määruse peale. Kaebaja tõi välja, et ta pole Rahandusministeeriumilt saanud ettepanekute ärakuulamiseks reaalset võimalust. Majade korruselisus on ühiskondlikult väga aktuaalne probleem elanikkonna vananemise tõttu ja seetõttu, et liftide paigaldamine koos trepikoja ümberehitusega on väga kallis ning selleks on vaja leida täiendavaid ressursse. Näiteks saab majale välja ehitada kuuenda korruse ja seeläbi katta liftide paigaldamisega seotud kulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
46. Käesolevas haldusasjas on halduskohtu menetluses kaebaja nõue tühistada Tartu Linnavolikogu
47. oktoobri
48. a otsus nr 373, millega kehtestati Tartu linna üldplaneering. Kaebaja oli halduskohtule esialgselt esitatud kaebuses vaidlustanud ka otsusega kehtestatud Tartu Linna üldplaneeringu seoses korterelamu Uus 61 ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisusega. Mainitud nõude halduskohus aga tagastas
49. detsembri
50. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 2
51. Vaatamata kaebuse tagastamisele pöördus kaebaja uuesti halduskohtusse nõudega tühistada detailplaneeringu kehtestamise otsus ka osas, mis puudutab Uus tn 61 kortermaja ja sellega analoogse projekti alusel ehitatud kortermajade korruselisust. Halduskohus käsitles esitatut kaebuse muutmise taotlusena HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
52. Kuigi halduskohtu menetluses on juba kaebaja kaebus detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, on kohtulikust läbivaatamisest välja arvatud see, mis puudutab ülal mainitud kortermajade korruselisusega seonduvat. Halduskohus on tuvastanud, et vastavas osas puudub kaebajal kaebeõigus. Üldplaneeringu vaidlustamiseks peab isikul planeerimisseaduse § 94 kohaselt esinema vastuolu avaliku huviga või peab otsus rikkuma isiku õigusi või piirama tema vabadusi. Siinkohal toob ringkonnakohus veelkord välja asjaolud, millele tuginedes on kaebajal kaebeõiguse puudumine tuvastatud. Kaebaja omandis ei ole ühtegi korterit aadressil Uus 61, samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oleks mingi muu õigussuhe, näiteks võlaõiguslik üürileping, mis seoks teda nimetatud kortermajaga. Kohtule esitatud avaldustest nähtub kaebaja kontaktandmetes hoopiski Tallinna linnas asuva korteri aadress. Asjaolu, et kaebaja emale kuulub korter (dtl 111) aadressil Uus 61, ei tekita veel kaebajale kaebeõigust. Kaebaja ei ole kaebust esitanud ema nimel ega ka KÜ Uus 61 juhatuse nimel, kuhu ta väidetavalt kuulub selleks, et osaleda maja rekonstrueerimisprojekti koostamisprotsessis (dtl 111). Kõikides kohtule esitatud dokumentidest, sh määruskaebusest (dtl 1087) nähtub, et kaebaja on kaebuse esitanud enda kui füüsilise isiku nimel. Ühtlasi ei ole kaebaja jätkuvalt suutnud põhjendada seda, milles seisneb avalik huvi, et viiekorruseline kortermaja peaks üldplaneeringu kohaselt olema kuuekorruseline. Halduskohus selgitas
53. detsembri
54. a määruses kaebajale, et korteriühistu(te) rekonstrueerimisvõimekuse kasv ei ole käsitatav avaliku huvina. Halduskohus tõi hoopiski välja, et ülekaalukam avalik huvi on kortermajade piirkonnas vältida liiklus- ja parkimiskoormuse kasvu ning sellega kaasnevat müra, õhusaastet ja turvalisuse vähenemist, mille võib kaasa tuua kortermajale täiendava korruse väljaehitamine ja asustamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse esitamine muudetud kujul lubatud, sest kaebajal puudub jätkuvalt kaebeõigus ning seetõttu ei vasta kaebus sellisel kujul menetlusseadustikus sätestatud nõudmistele. Kaebeõiguse puudumine on selge ka praegusel ajahetkel, sest kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et eelnevalt nimetatud asjaolud oleks kuidagi muutunud.
55. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
56. veebruari
57. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3