Obsah (6)

§ 207§ 119§ 121§ 46§ 201§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.04.
2. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškini esitas 06.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning vanglalt hüvitise väljamõistmist summas 2370 eurot ja lisaks summas, mida kohus peab mõistlikuks omal äranägemisel. Kaebaja viitas sündmustele, mis leidsid vanglas aset aastatel 2013 kuni 2017 ning käsitles kaebuses viidatud juhtumeid enda piinamisena. Kaebusest nähtuvalt on N. Lilitškin kaebuses viidatud juhtumeid aastaid tagasi ka mõningatel juhtudel vanglasiseselt (nt vaidemenetluses või kahjunõude menetluse raames) vaidlustanud, kuid konkreetsed andmed selle kohta kaebuses puuduvad. Kaebaja soovis ka tasuta advokaati ning palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on esitati 80 lisadokumenti (kokku 114 lehel).
2. Tartu Halduskohus tagastas 25.04.
3. a määrusega N. Lilitškini kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121

lg 2 p 22 alusel, jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.1.

§ 121

lg 2 p 22 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus leiab, et kaebaja on käesolevat kaebust esitades oma kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstavate õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks. Kaebusest on mõistetav, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse ning eraldiseisva tuvastamiskaebuse, samas ei selgu täpselt, millised kaebuses viidatud sündmused on tuvastamiskaebuse aluseks ning millised hüvitamiskaebuse aluseks. Kaebuses on esitatud abstraktsed ja ebaselged viited mitmekümnetele vanglaga seotud erinevat laadi sündmustele, mis toimusid aastatel 2013 kuni 2017. Seega on tegemist üle viie aasta taguste juhtumitega. Kaebaja viitab lisaks ka ühele vangla kirjale käesolevast aastast (kaebuse lisa nr 80), kuid ühtegi arusaadavat nõuet selle konkreetse vangla vastusega seoses kaebaja ei esita, mistõttu käsitleb kohus lisa nr 80 näitliku materjalina. Esitatud kaebus on mahukas, kuid jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud lühike konstateering õiguse rikkumise kohta koos viitega dokumendi numbrile ning lisadena esitatud dokumentidele ning kohus peaks asuma paljuski kaebust lisade alusel ise sisustama. KIS-ist nähtub, et N. Lilitškin on käesoleval aastal esitanud Tartu Halduskohtule 23 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil. Need kaebused on mahukad, abstraktsete viidetega piinamisele ja õiguste rikkumisele Tartu Vanglas ning väidetavad rikkumised ulatuvad mitme aasta tagusesse aega. Kaebustes sisalduvad viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, sidumata kaebust ühtseks tervikuks. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Seejuures ei ole kaebaja mitmes haldusasjas hoolimata kohtu poolsest tähelepanu juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud. Sellisteks kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga, haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga. Kohus on nimetatud kaebused neis esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastanud. Ka haldusasjas nr 3-23-880 on kaebaja esitanud eelkirjeldatud tunnustele vastava kaebuse 100 lisaga. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvestades sündmuste toimumise aega on tuvastamis- ja hüvitamisnõuded nendes asjades esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades. Seega on kaebaja nelja kuu jooksul esitanud kohtule mitmeid sarnasel viisil ebakohaselt vormistatud tuvastamis- ja kahjunõudeid, milles viitab aastaid tagasi toimunud paljudele juhtumitele, käsitledes neid abstraktselt piinamisena. Kaebaja selline käitumine viitab sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohtuid mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele. Selline tegutsemisviis on käsitletav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena. Kaebuse abstraktne sõnastus ning kaebuses kirjeldatud tagajärjed ei kinnita kaebaja õiguste intensiivset riivet. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning seega on ta väga hästi teadlik kaebuse lubatavuse tingimustest. Ilmselgelt pidi kaebaja vangla väidetavast õigusvastasest tegevusest ja kahjust teada saama ning seda mõistma haldusaktide andmise või toimingute tegemisest arvates ehk hüvitamis-ja tuvastamisnõude esitamisele kehtis kolmeaastane tähtaeg (vt

§ 46lg-d 4 ja 5, riigivastutuse seaduse § 17 lg 3).

Olukorras, kus isik pöördub kohtu poole viis või enam aastat pärast väidetava õigusvastase tegevuse toimumist ja ületab seejuures ilmselgelt tuvastamis- ja hüvitamisekaebuse esitamise kaebetähtaega, ei ole põhjust käsitleda tema õiguste 2 riivet intensiivsena. Kui isik ei pea vajalikuks enda õigusi kohases menetluses kaebetähtaja jooksul kaitsta ning esitab tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse, milles heidab vanglale abstraktselt ette mitmekümneid erinevaid tegevusi mitme aasta tagusest ajast, samas ühtegi vanglale etteheidetavat konkreetset rikkumist täpsemalt avamata, siis viitab see kaudselt ka sellele, et isik ei tunneta ka ise oma õiguste riivet kuigi intensiivsena. Kaebaja on enda õiguste efektiivse kaitsmise asemel eelistanud sisuliselt lihtsalt koguda aastate jooksul vanglale etteheidetavad rikkumised n-ö kokku ja esitada seejärel need kaebetähtaega eirates kohtule viidates abstraktselt enda piinamisele. Kaebusest nähtuvat ajaraami ja kaebaja senist tegevust arvestades ei ole põhjust pidada tema õiguste riivet seetõttu intensiivseks. 2.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 2.
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotlust tuleb mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le
3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja suutnud alates aastast 2006 kuni praeguseni esitada Tartu Halduskohtule üle 550 kaebuse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi. Eelnevat arvestades jätab kohus N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub 07.05.
5. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.04.
6. a määruse tervikuna tühistamist ja asja halduskohtule arutamiseks tagasi saatmist. Kokkuvõtvalt on halduskohus määruskaebuse kohaselt olnud erapoolik ja esitatud kaebuse alusetult tagastanud, kuigi kaebus oli põhjendatud ja tõenditega tõendatud ning kohus oleks pidanud neid hindama. Õiguse esitada kohtutele mistahes kaebusi annavad kaebajale PS § 15 ja EIÕK art
7. Kaebaja kordab, et teda piinatakse ja diskrimineeritakse vanglas ning kordab ka kaebuse põhjendusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning määruskaebus kuulub halduskohtu 25.04.
9. a määruse resolutsiooni p 1 osas tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 25.04.2023. a määruse kohaselt esitatud tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 22 alusel Halduskohus põhjendas oma vastavaid seisukohtu piisavalt ja põhjendatult vaidlusaluse määruse põhjendava osa p-des 4-7 ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja

§ 201

lg 4 alusel koostoimes

§ 203lg-ga 2 põhjendusi ei korda.

Halduskohus selgitas arusaadavalt ja jälgitavalt, miks ta kaebaja tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse tagastas. 3 Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul aluseks Tartu Halduskohtu 25.04.

1. a määruse tühistamiseks nimetatud osas (resolutsiooni p 1).
2. N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.04.
3. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale (riigi õigusabi mitteandmine ja kaebuse tagastamise tõttu menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine) kuulub tagastamisele

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 4