KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Haldusasj

) § 88 lg-t 3 ning sellest tulenevalt

§ 88

lg-s 7 ja §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 223 lg 2 p 1 alusel kuulub kohaldamisele viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr; 2) sõlmitud hankelepingu täitmisel on kasutatud maksuvõlaga alltöövõtjat. Rikkumise asjaolusid arvestades ei ole proportsionaalne rakendada viiest protsendist rangemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd rikkumine on tuvastatud ainult ühe alltöövõtja osas.
3. RTK tunnistas
4. septembri
5. a vaideotsuse nr 11.4-5/ 02528-1 resolutsiooni p-ga 1 RTK
6. juuli
7. a otsuse kehtetuks osas, mis käsitles maksuvõlaga alltöövõtja kasutamist hankelepingu täitmisel. RTK jättis resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata Tartu linna vaide osas, mis käsitles hanke tehnilises kirjelduses erinevate standardite ja juhiste loetlemist ilma märketa „või sellega samaväärne“. Kuivõrd vaide osaline rahuldamine ei too kaasa muudatust RTK 22.07.2021 otsuse resolutsioonis, siis jääb see esialgses sõnastuses kehtima.
8. RTK tegi
9. oktoobri
10. a otsuse nr 11.4-5/1287, millega: 1) luges riigihangetega nr 206707 ja nr 223879 seonduvalt projekti (nr 2014-2020.1.04.190184) raames mitteabikõlblikuks 11 822,16 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus oli 8541,51 eurot, riiklik toetus 1507,32 eurot ja omafinantseering 1773,33 eurot; 2) vähendas maksetaotlustes nr 62230 ja nr 68333 hanke nr 206707 raames esitatud kulu 5% ehk 10 797,66 eurot ja maksetaotluses nr 68333 hanke nr 223879 raames esitatud kulu 10% ehk 1024,50 eurot; 3) vähendas projekti eelarvet tegevuses „Väikeklasside rajamine ja muud ehitustegevused“ 7826,83 eurot ja tegevuses „Liftide rajamine“ 3995,33 eurot; 4) muutis SA Innove
11. detsembri
12. a taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/326 punkte 1.1, 1.2 (s.o projekti kogumaksumus on 834 469,84 eurot, toetust antakse kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 709 299,17 eurot, ning omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 125 170,67 eurot). RTK esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) toetuse saaja on riigihanke nr 206707 tehnilises kirjelduses nimetanud riiklikke standardeid, millele ei ole lisanud märget „või sellega samaväärne“. Sellega ta rikkus

§ 3p-te 2 ja 3 ning § 88 lg-d 3 ja 7.

Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Ühendmääruse § 22 lg 12 alusel kuulub kohaldamisele viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr; 2) toetuse saaja on lihthanke nr 223879 tulemusena sõlmitud hankelepingut muutnud, kuid muutmine ei vasta

§ 123lg-le 1.

Lepingu täitmise tähtaja pikendamine 23 päeva ehk 30% võrra algsest lepinguperioodist on ulatuslik tähtaja pikendamine, mistõttu on tegemist lepingu olulise muudatusega. Rikkumise raskust ja võimalikku tekkinud kahju suurust arvestades on proportsionaalne vähendada hankelepingule eraldatavat toetust ühendmääruse § 21 lg 1 alusel 10%.

1. RTK jättis
2. detsembri
3. a vaideotsusega nr 11.4-5/1777 Tartu linna vaide RTK
4. oktoobri
5. a otsuse peale rahuldamata.
6. Tartu linn nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RTK
7. juuli ja
8. oktoobri
9. a otsuste ning
10. septembri ja
11. detsembri
12. a vaideotsuste tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 3

§ 88

lg-t 3, tuleb asuda seisukohale, et „või sellega samaväärne“ tuleb lisada, kui viide

§ 88

lg-s 2 nimetatud alusele on käsitatav pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumina. Kaebaja ei ole kontrollinud ega nõudnud pakkumuste esitamisel pakkujatelt tõendust standardite või juhiste omamisest või olemasolust. Pakkujad ei olnud kohustatud tõendama hankijale, et nende poolt pakutav tööprotsess on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Pakkujatel puudus vajadus esitada standardit. Tegemist oli lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega. Kaebaja eeldas, et hangitav töö tehakse heaks kiidetud ehitustavaga. Juhiste esitamine, missuguseid töövõtteid tuleb tööde teostamisel kasutada, ei saa tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

§ 114

kohaselt ei või hankija lükata tagasi pakkumust, kui pakkuja tõendab, et tema pakkumine on samaväärne hangitavale asjale, teenusele või ehitustööle olenemata sellest, kas pakkumuses on olemas viide „või sellega samaväärne“. Hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Hankelepingu projekt oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele võrdselt kättesaadav. Oletuslik ja meelevaldne on asuda seisukohale, et potentsiaalsed pakkujad loobusid juba eos miljonitesse ulatuva pakkumuse esitamisest, kuivõrd tehnilises kirjelduses ei olnud igal standardil juures märget „või sellega samaväärne“. Ometigi ei esitanud potentsiaalsed pakkujad hankemenetluse jooksul eeltoodu kohta ühtegi küsimust. Juhul, kui vaidlusaluse

sätte sõnastus ei ole õige ja direktiivi mõttega kooskõlas, siis võimalikku (kahjude)riisikot peaks kandma riik, mitte kohalik omavalitsus. Vastavalt

1. juuli
2. a otsuse resolutsiooni p-le 4 kohustati toetuse saajat tasuma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Otsuse resolutsioonis ei ole täpsustatud haldusakti kehtivuse algust; 2) RTK
3. oktoobri
4. a otsus on õigusvastane. Tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud

§ 88

lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamise kriteeriumid, mille puhul oleks tulnud lisada vastavalt

§ 88lg-le 3 „või sellega samaväärne“.

Hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Kaebajal puudub info, et Eesti Standardikeskus keeldub väljastamast EVS-e rahvusvahelistele pakkujatele. Samuti on põhjendamatu vastustaja väide, et kaebaja piirab konkurentsi, kuna EVS-d ei ole rahvusvahelistele pakkujatele tuttavad. Ka juhul, kui hankija lisab viidatud EVS-ile lause "või sellega samaväärne", peab ju rahvusvaheline pakkuja end kurssi viima EVS-i sisuga. Siseriiklikud standardid on ühetaoliselt kättesaadavad nii siseriiklikul tasandil kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samas osad standardid on lihtsalt leitavad ja tasuta kättesaadavad nt Google’i otsingumootori kaudu. Vaegtööde nimekirjast nähtub, et objektil oli vaja teostada nõuetekohase valmiduse saavutamiseks mitteolulised parandustööd, mis ei takistanud samas objekti kasutuselevõttu. Arvestades töövõtulepingus toodud sõnastust, on selge, et leppetrahvi kohaldamine on kaebaja õigus, mitte kohustus. 6. Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RTK 22. juuli 2021. a otsus on õiguspärane. Igasuguse

§ 88

lg-s 2 toodud viite lisamisel tehnilisse kirjeldusse tuleb lisada samaväärsuse märge ja seda ka juhul, kui hankija seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli.

§ 88

lg 3 reguleerib etappi enne pakkumuste esitamise tähtaega, kus potentsiaalsed pakkujad teevad oma otsuse hankes osalemiseks sõltuvalt hankija kehtestatud tingimustest. Võimalik pole välistada, et mõni pakkuja jättis pakkumuse esitamata.

§ 114

lg 3 reguleerib pakkumuse vastavuse kontrollimist (ei kohaldu ehitustööde hankelepingule). Kaebajale pole ette heidetud

§ 114lg 3 rikkumist. Kaebaja on nõudnud pakkujatelt kinnitust, et nad nõustuvad sõlmima 4

§ 88

lg-le 6, siis ei tulene nendest võimalust kasutada nõutud standardite ja/või juhendite asemel muid samaväärseid standardeid ja/või juhendeid. Kaebajale etteheidetud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise protseduure. Hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud; 2) RTK 14. oktoobri 2021. a otsus on õiguspärane. Nõutud standarditele tuli samaväärsuse märge lisada sõltumata sellest, et pakkumuse vastavustingimused, hindamiskriteeriumid ega kohustuslik hinnatabel ei sisaldanud viidet

§ 88lg-s 2 ja/või lg-s 6 nimetatud alustele.

Finantskorrektsiooni otsuses välja toodud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise või paigaldamise protseduure. Kaebajale etteheidetud rikkumist ei muuda asjaolu, et finantskorrektsiooni otsuses ei ole eraldi käsitletud hankelepingu p-i 2.17.

1. Kirjeldatud punkt ei anna pakkujatele võimalust vabalt asendada konstruktsioone, materjale jms. Kaebaja põhjendamatult takistas huvitatud isikutel riigihankest osa võtta. Eestikeelsed standardid pole kõigile võrdväärselt kättesaadavad. Lepingujärgsete tööde täitmise tähtaeg on kõige olulisem hanketingimus. Osad tööd jäeti tähtpäevaks täitmata. Tegemist ei olnud vaegtööga. Hankelepingu p 3.3 võimaldas tähtaega pikendada, kuid selle tingimuse sõnastus oli liiga abstraktne ja ei arvestanud riigihanke aluspõhimõtetega. Potentsiaalsed pakkujad ei saanud mõistlikult eeldada, et hankija võimaldab tööde teostamise tähtaega pikendada nii suures mahus. Seega ei ole välistatud, et hankes osalenuks rohkem pakkujaid, kui hanke esialgsete tingimuste järgi olnuks hankelepingu täitmise tähtaeg 30% pikem. Kuivõrd kaebaja ei ole tööde teostamata jätmisel mingeid õiguskaitsevahendeid rakendanud, siis on vastustaja järeldanud õigesti, et tegemist on kokkuleppelise hankelepingu muudatusega.
2. Tallinna Halduskohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub vaidlustatud otsuste ja vaideotsuste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja on hanke nr 196547 tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojektis viidanud erinevatele standarditele (SFS, EVS, DMX) ja juhistele (RT juhendkaart, Soome ehitusnormide kogumik). Ta on hanke nr 20670 ehituse projekt-dokumentatsioonis (põhiprojektide/tööprojektide seletuskirjades) viidanud Eestis kehtivatele ehk riiklikele standarditele (EVS). Kaebaja jättis neile lisamata märke „või sellega samaväärne“; 3)

§ 88lg 3 (kuni 1.

juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”; 4) vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud

§ 88

lg-st 3 ei saa ka koostoimes

§ 114

lg-ga 3 teha ühest järeldust, et kõnealuste hangete dokumentatsioonis kajastatud standardite ja juhiste osas ei rakendunud

§ 88lg-st 3 tulenev kohustus.

Äärmisel juhul saab asuda seisukohale, et normid ei olnud üheselt selged, mis tingis vajaduse analüüsida hankedirektiivi. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kumbki säte reguleerib omaette hankemenetlusetappi.

§ 114lg 3 ei viidanud ehitustööde hankelepingutele, mistõttu ei 5

§ 3

p-d 2 ja 3 ning

§ 88lg 7).

Olukorras, kus hankija on nõudnud konkreetseid standardeid ilma võimaluseta esitada samaväärsetele standarditele vastavaid ehitustöid, pole võimalik välistada võimalust, et mõni hankija loobus seetõttu pakkumuse esitamisest. Hanketingimuste rikkumise korral ei ole nõutav konkreetse finantsmõju tõendamine ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud; 6) kaebaja on rikkunud riigihangete nr 196547 ja nr 206707 läbiviimisel

§ 3p-de 2 ja 3, § 88 lg-d 3 ja 7.

Finantskorrektsiooni määra osas poolte vahel vaidlust ei nähtu ning ka kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda rakendatud viieprotsendilise määra ebaõigeks; 7) esialgse õiguskaitse rakendamise tulemusena ei kohusta RTK

1. juuli
2. a otsuse resolutsiooni p 4 kaebajat tasuma kohtuvaidlusega hõlmatud perioodi eest viiviseid. Seega ei riiva see otsus kaebaja kirjeldatud viisil tema õigusi; 8) nn vaegtööde osas oli tegemist hankelepingu keelatud muutmisega

§ 123lg 2 mõttes.

Lihthanke nr 223879 pakkumuste esitamise tähtaeg oli

1. juuni 2020, hankeleping sõlmiti
2. juulil 2020 ning töövõtja oli kohustatud tellijale töö üle andma
3. oktoobril
4. Seejuures on toimunud enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu (s.o
5. juunil 2020) avalikus riigihangete registris teabevahetus, mille raames on uuritud võimalust muuta materjalide tarneraskuste tõttu lepinguliste tööde lõpptähtaega, pikendades seda 1 kuu, s.o kuni
6. novembrini
7. Hankija on vastas, et ehitustööde valmimise tähtaeg on hankijale organisatoorse tähtsusega, sest nimetatud ruumides toimuvad kooli jaoks oluliselt tähtsad tegevused ning seetõttu peavad ruumid olema kasutusvalmid esimesel võimalusel. Pakkujal tuli arvestada hankelepingu tähtajaga
8. oktoober
9. Seega, vaatamata asjaolule, et hankelepingus sisaldus punkt 3.3, mis nägi ette võimaluse lepingu tähtaja pikendamiseks pooltevahelise kokkuleppega, ei saanud potentsiaalsetele pakkujatel tekkida hankija
10. juuni
11. a selgituste järgselt mõistlikult veendumust, et osad tööd võib lõpetada 23 päeva pärast tööde lõpptähtpäeva ja seejuures ilma, et sellega kaasneks lepingu täitmise tähtaja ületamise tarbeks lepingus ettenähtud leppetrahv. Oma olemuselt vastab selline olukord lepingu täitmise tähtaja pikendamisele ning tegemist on konkreetse hanke asjaolusid arvestades olulise muudatusega

§ 123lg 1 p 7 ja 2 p 1 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) kaebaja ei rikkunud

v.r § 88 lg-t 3.

v.r § 88 lg-st 3 ja § 114 lg-st 3 järeldus, et „või sellega samaväärne“ tuleb lisada, kui hankeeseme tehnilises kirjelduses on viidatud mõnele

v.r § 88 lg 2 alusele ja mida hinnatakse pakkumuse vastavaks tunnistamisel ja enne hankelepingu sõlmimist. Tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud

v.r § 88 lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste vastavuse kriteeriumid; 3) tehnilises kirjelduses viidatud standardite ja nõuete puhul on tegemist lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega, mitte vastavustingimustega; 6

-i, tuli korrektsioon jätta kohaldamata, kuna see puudutas vähetähtsat osa lepingust ja tegemist oli formaalse rikkumisega. Annelinna hankes 5% korrektsiooni määramine pole proportsionaalne. Kui ühendmäärus on vastuolus liidu õigusega, tulnuks see jätta kohaldamata. Finantskorrektsioon ei saa olla kõrgem kui 2%; 7) kaebaja ei rikkunud Forseliuse hankes

v.r § 123 lg-d 1 ja

1. Kaebaja ei piiranud riigihangete registris esitatud vastusega objekti vaegtööde vastuvõtmise võimalust. Kaebaja märkis selgituses, et õppehoone peab olema valmis esimesel võimalusel. Kaebaja ei pikendanud Forseliuse hankelepingut p-i 3.3 alusel, vaid andis lisatähtaja lepingu lõpetamiseks. Tegemist oli töödega, mis ei takistanud objekti kasutusele võtmist. Lepingu täitmise faas on reguleeritud võlaõigusseadusega. Kaebaja esitas kohustuse täitmise nõude, mille ehitaja täitis. Kaebajal oli õigus, mitte kohustus nõuda leppetrahvi. Isegi juhul, kui tegemist oli lepingu muutmisega, oli tegemist väheolulise muudatusega. Ka antud juhul pole finantskorrektsiooni määr (s.o 10%) proportsionaalne. Tegemist oli lihthankega ning piiriülest huvi ei saa jaatada. Kahju liidu eelarvele on ebatõenäoline.
2. Vastustaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendusetel: 1) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) tegemist oli vastavustingimustega. Tegemist oli tingimustega, mis sisaldas nõudeid pakkumuse sisule; 3)

§ 88

lg 3 on piisavalt selge ja täpne; 4) halduskohus pole rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ta nõustus vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Asendamised olid välistatud; 5) pakkuja pidi järgima ehitusprojektis nõutud standardeid ja juhiseid sõltumata sellest, kas hankija nõudis seda pakkumuse vastavuse kontrollimisel; 6) kaebaja leidis üksnes seda, et finantskorrektsiooni tegemine polnud põhjendatud. Ta ei vaidlustanud finantskorrektsiooni määra; 7) tegemist ei olnud formaalse rikkumisega; 8) vastustaja kohaldas ühendmääruse kõige madalamat määra ja ta ei saanud sellest kõrvale kalduda; 9) komisjoni juhise kohaselt käsitatakse lause „või samaväärne“ tingimustest väljajätmist finantsmõju omava rikkumisena. Komisjoni juhend ei näe sellise rikkumise korral ette väiksema kui 5% määra kohaldamist; 7

§ 3p-e 2 ja 3 ning § 88 lg-t 3.

Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusaluste tingimuste näol polnud tegemist pakkumuse vastavuse kriteeriumiga, tuginedes seejuures

§ 114lg-le 3.

Kaebaja toob välja, et tegemist oli lepingu täitmise kvaliteeti puudutava küsimusega. 12.1.

v.r § 88 lg 1 sätestas, et kui vastavas valdkonnas puudus tehniline norm, koostas hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võis sisaldada ka keskkonnakaitsenõudeid ja mis pidi olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks ja hankelepingu sõlmimiseks, või

§ 88lg-s 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides.

Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne” (

v.r § 88 lg 3). Kui hankija viitas hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses

§ 88

lg-s 2 nimetatud tingimusele, ei lükanud ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendas oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas (

§ 114lg 3).

12.2. Ehitusprojektiga määrati kindlaks ehitustöö tulemuse minimaalselt nõutavad omadused, s.o see, millele koolihoone ja spordihoone pidid vastama. Seetõttu on võimalik ehitusprojektis märgitud tingimusi käsitada ühe osana tehnilisest kirjeldusest

§ 88lg 1 mõttes.

Praegusel juhul pole määrav, kas ehitusprojektis sisalduva tingimuse mittevastavuse korral oleks saanud pakkumuse vastavaks tunnistada. Kui hankija on lisanud riigihanke dokumentide hulka ehitusprojekti, ei hakka pakkuja eelduslikult ise uut ehitusprojekti koostama ja selle alusel pakkumust esitama. Pakkumuse esitamise ja koostamise aluseks võetakse hankija esitatud ehitusprojekt. Eeldada ei saa seda, et pakkuja koostab ja esitabki igas olukorras teadlikult pakkumuse vastuolus ehitusprojektiga, lootes sellele, et hiljem lepingu täitmise käigus on hankija nõus ka teistsuguse lahendusega. Praeguses vaidluses taandub küsimus sellele, kas vaidlusalused tingimused võisid välistada mõne ettevõtjate võimaluse võrdsetel tingimustel oma pakkumust esitada ja kas need tingimused võisid takistada põhjendamatult konkurentsi (vt

v.r § 88 lg 7). Ehitusprojektis on üksikasjalikult kirjeldatud, millistele tingimustele ehitatav hoone peab vastama. Sellest sõltub eelduslikult nii pakkumuse maksumus kui ka selle esitamine. Ehitusprojektis kajastatud tingimustele lauseosa lisamine „või samaväärne“ võib seega mõjutada mitte üksnes pakkumuse maksumust, vaid ka selle esitamist. Tingimustest tingitud kõrge pakkumuse maksumus võib suunata isikut pakkumust mitte esitama.

1. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et viimane jättis analüüsimata kaebaja väite, mille kohaselt Variku ja Annelinna koolide puhul olid võimalikud samaväärsed asendused sätestatud hankelepingu p-des 2.17.3 ja 2.17.
2. Kaebaja toob esile, et hankelepingu projektid olid potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavad. Kaebaja lisab, et ta ei saanud pakkumuste vastavuse kontrollimisel hinnata, kas pakkumuses on arvestatud ehitusprojektis märgitud juhistega. 13.
3. Vastustaja toob
4. septembri
5. a vaideotsuse p-s 3.2.2 esile, et ehitusprojektis pole tegemist mitte üksnes tootestandarditega, vaid need kirjeldavad ka protseduure (nt 9

§ 88lg 7).

Pakkumuste esitamise võimalikkust ja konkurentsi tagamist kinnitab asjaolu, et esitati kaheksa pakkumist. Sellises olukorras mõju olemasolu liidu eelarvele ei saa pidada tõenäoliseks (vt Euroopa Kohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas C-743/18, p 51). 13.
3. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et hankija rikkus Annelinna kooli hanke korraldamisel

§ 3p-de 2 ja 3 ning v.r § 88 lg-d 3 ja 7.

Variku kooli hanget puudutavas osas tuleb kaebus seega rahuldada.

1. Vastustaja heidab
2. oktoobri
3. a otsuses kaebajale ette, et ta rikkus lihthankes (s.o Forseliuse kooli remonditööde tellimisel)

§ 123lg-t 1, kuna ta muutis sõlmitud hankelepingut.

Vastustaja toob välja, et lepingu p 3.2 kohaselt oli tööde üleandmise kuupäev

1. oktoober 2020, kuid tööde üleandmise- ja vastuvõtmise lõppakti p 4 kohaselt oli tööde lõppkuupäev
2. oktoober 2020 (s.t, et hankelepingu täitmise tähtaega pikendati 30% ulatuses). 14.
3. Forseliuse kooli hankelepingu p-s 3.2 oli kirjas, et töövõtja annab töö tellijale üle
4. oktoobril
5. Hankelepingu p-s 3.3 oli kirjas järgmist: „Lepingu tähtaega võib pikendada pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega.“ (dtl 3185). 14.
6. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja ei võtnud töid vastu mitte lepingu p-s 3.2 nimetatud tähtpäeval, vaid tegi seda hiljem. Seega on lepingu p-s 3.2 nimetatud tähtaega muudetud. 14.
7. Hankelepingu üldise olemuse muutmist tuleb eristada tingimuse olulisest muutmisest. Mistahes (hinna)tingimuse muutmine lepingus ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla oluline

§ 123lg 2 p-de 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.

mai

1. a otsus asjas nr 3-20-1150, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlusaluse hankelepingu olemusliku muutmisena käsitada seda, et
2. oktoobriks
3. a 11

§ 123lg 1 p-d 2 ja 7).

14.

1. Viimati märgitut ei väära ka asjaolu, et riigihanke menetluses märkis kaebaja
2. juuni
3. a selgituses järgmist: „Ehitustööde valmimise tähtaeg on hankijale organisatoorse tähtsusega, sest nimetatud ruumides toimuvad kooli jaoks oluliselt tähtsad tegevused ning seetõttu peavad ruumid olema kasutusvalmid esimesel võimalusel. Pakkujal arvestada hankelepingu tähtajaga 01.10.20“. Selgitust on võimalik mõista kui hankija eeldust, et tööd lõpetataks tähtpäevaks. Nimetatud selgitus ei välistanud lepingu p 3.3 kohaldamist ega kehtivust. 14.
4. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja käsitlusega, et hankelepingu p 3.4 määras tingimused, millal hankijal oli õigus tähtaega pikendada. Viimati nimetatud punkti kohaselt pikeneb lepingu tähtaeg asjaolude tõttu, mille eest töövõtja ei vastuta ning mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud töövõtjalt oodata. Kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb asjaolude esinemise aja võrra. Viimati viidatud punkt on mõeldud reguleerima olukorda, kus järgneb automaatne tähtaja pikendamine põhjusel, et tegemist on töövõtjast mitte tingitud tööde teostamise pikenemisega, mida töövõtja ei saanud ise mõjutada. Pooltevaheline kokkuleppeline tähtaja pikendamine oli reguleeritud seevastu lepingu p-s 3.
5. 14.
6. Eeltoodust tuleneval ei olnud vaidlustatud otsuses alust heita kaebajale ette, et ta lubas tööd lõpetada algse tähtpäeva asemel
7. oktoobriks
8. Forseliuse kooli osas tuleb kaebus seega rahuldada.
9. Vastustaja kohaldas Annelinna kooli hankenõuete rikkumise eest ühendmääruse 22 lg 11 p 7 ja § 22 lg 12 (redaktsioon, mis kehtis kuni
10. oktoobrini 2020) (vt ka ühendmäärus § 223 lg 1 p 5 ja lg 2 p 1 (redaktsioon, mis kehtib alates
11. oktoobrist 2020)) alusel 5%-list finantskorrektsiooni määra. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et finantskorrektsiooni maksimaalne suurus on 0, kuna tegemist oli vähetähtsa rikkumisega põhjusel, et pakkujate osalemist hankes ei piiratud. Samuti on kaebaja seisukohal, et ühendmäärus, mis näeb ette kindla protsendimäära, arvestamata juhtumi üksikasjaolusid, on liidu õigusega vastuolus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
12. detsembri
13. a määrus nr 1303/2013 (määrus nr 1303/2013) art 143 lg 2) ja tuleb jätta kohaldamata. 15.
14. Määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse nr 1303/2013 art 2 p 36). Selleks, et finantskorrektsiooni 12

§ 88lg-t 3.

Fondi eelarvele mõju puudumist ei saanud praegusel juhul välistada, kuna sellega võidi põhjendamatult piirata teiste võimalike pakkujate pakkumuste esitamist (vt käesolev otsus, p 12.2). Vastustaja toob välja, et rikkumise ulatust ei saa rahaliselt konkreetselt välja selgitada, kuna teada pole see, milliseks oleks pakkujate ring kujunenud, kui

-i oleks järgitud. Seetõttu on mõju rikkumise ulatuse kindlakstegemine hinnanguline. Vastustaja arvestas ka seda, et pakkumused esitasid viis pakkujat. Lisaks võttis vastustaja arvesse, et edukaks tunnistatud ja teiseks jäänud pakkuja hinnavahe oli suur (s.o 550 309,33 eurot). Eespool nimetatud asjaolude alusel ei pidanud vastustaja väga tõenäoliseks, et võimalik pakkuja oleks teinud märgatavalt odavama hinnaga pakkumuse, kuid need asjaolud ei olnud piisavad, välistamaks üldse igasuguse mõju puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist aktsepteeritavate kaalutlustega, pidamaks kohaldatavat 5% finantskorrektsioonimäära proportsionaalseks sõltumata sellest, kas kohaldada tuli ühendmääruse asemel vahetult liidu õigust (s.o määrust nr 1303/2013 art 143 lg-t 2). 15.

1. Praegusel juhul pole asjakohane tugineda Riigikohtu
2. mai
3. a määruse asjas nr 320-2402 p-des 23 ja 24 väljendatud seisukohtadele, et finantskorrektsiooni otsuse aluseks pole Euroopa Komisjoni suunis. Vaidlustatud otsus ei tugine vahetult viidatud suunisele.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja nõudis finantskorrektsiooni otsuste ja vaideotsuste tühistamist Variku kooli ja Forseliuse kooli riigihankeid puudutavas osas. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt. Tühistada tuleb vastustaja
5. juuli
6. a otsuse nr 11.4-5/0926 ja
7. septembri
8. a vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 resolutsiooni p
9. Samuti tuleb tühistada vastustaja
10. oktoobri
11. a otsuse nr 11.4-5/1287 ja
12. detsembri
13. a vaideotsus nr 11.4-5/1777 Forseliuse kooli riigihanget puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
14. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse 13