Obsah (5)

§ 55§ 68§ 51§ 50§ 54

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappe

) § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

§ 55

lg 2 lause 1 kohaselt kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

1. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 03.05.
2. a määruse kätte 08.05.
3. Kaebajale anti eelnimetatud määrusega 2-päevane tähtaeg määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Seega pidi kaebaja puuduse kõrvaldama hiljemalt 10.05.
4. Kaebaja on avaldusel märkinud kuupäevana 09.05.2023.

§ 68

lg 4 kohaselt vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamatult. Eelnimetatud avaldust sisaldanud ümbrikul on vangla poolselt märgitud kuupäevana 14.05.2023. Eeltoodust nähtuvalt esitas kaebaja puuduse kõrvaldamise avalduse vanglale kohtule edastamiseks alles 14.05.2023, seega hilinenult.

§ 51

lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi kaebaja esitas 14.05.2023. a avalduse ringkonnakohtule hilinenult, arvestab ringkonnakohus sellega, kuna avalduse hilinemisega esitamine ei põhjusta käesoleval juhul menetluse viibimist. 7. Nõuded määruskaebusele on sätestatud

§-des 205, 50, 52 ja 54.

§ 50

lg 1 lause 2 kohaselt kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes kohaldatakse avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.

§ 54

p 7 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Õiguslikult siduva allkirja andmise (näiteks määruskaebuse esitamisel kohtule) eesmärk on võimaldada teistel isikutel veenduda ja vajadusel ka kontrollida, kas dokumendile on allkirja andnud isik, kelle nimel on dokument esitatud või mitte.

1. Käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebuse lõpus on märgitud allkirjana (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis määruskaebusest) ) „ “.. Samas märkis kaebaja haldusasjas nr 3-23-151 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse (saabus ringkonnakohtusse 03.04.2023) lõpus, et tema allkiri (vene keeles „Моя подпись“) on (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis määruskaebusest) „ “. Eeltoodut arvestades leidis ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas ringkonnakohtule esitatud määruskaebusel puudub kaebaja allkiri. Ringkonnakohus nõudis kaebajalt 03.05.
2. a määruses määruskaebuse allkirjastamist. Kaebaja küll esitas ringkonnakohtule 14.05.2023 puuduse kõrvaldamise avalduse, kuid märkis sellel allkirjana (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis avaldusest) „ “, kirjutades seejuures, et (vene keeles „подписии иыбирай любую“) valida allkirjadest ükskõik milline. Ringkonnakohus taunib kaebaja taolist käitumist, kus kaebaja menetlusosalisena enda kohustust ei täida, vaid ilmselgelt kasutab enda menetlusõigusi pahauskselt. Kaebaja käitumist saab hinnata lausa menetlusõiguse 2 kuritarvitamiseks. Nimelt on menetlusõiguste kuritarvitamiseks peetud olukorda, kus menetlusosaline on teadlik kaebuses esinevatest puudustest, kuid ei kõrvalda neid tähtaegselt. Sellisel juhul ei ole peetud vajalikuks anda menetlusosalisele uut tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Pahausklikuks käitumiseks on loetud ka samade puudustega sama kaebuse uuesti esitamist olukorras, kus kohus on juhtinud kaebaja tähelepanu kaebuse puudustele ja andnud talle võimaluse puudused kõrvaldada, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud (

-i kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 128 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole määruskaebust allkirjastanud, nagu ringkonnakohus 03.05.

1. a määruses kaebajat kohustas. Seega ei kõrvaldanud kaebaja määruskaebuses esinevat eelmärgitud puudust. Määruses, millega kaebaja määruskaebus käiguta jäeti, sisaldus hoiatus, et kui kaebaja ei kõrvalda määruskaebuses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, tagastab kohus määruskaebuse määrusega kaebajale.
2. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinevat eelmainitud puudust, siis jätab ringkonnakohus

§ 55lg 2 alusel kaebaja määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3