Obsah (4)
§ 74§ 75§ 424§ 68KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.september 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-1707 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tall
§ 74
lg 4 alusel määrata Enn Raudnõmmele katseajaks täiendav kohustus.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Enn Raudnõmme andma katseaja lõpuni omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku määratud ajaks esimesel kuuel kuul kord kuus ja alates seitsmendast kuust kord kvartalis (s.o iga kolme kuu tagant). PEth näidud peavad igal korral olema 50 ng/ml või alla selle. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega tunnistati Enn Raudnõmm süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvati Enn Raudnõmme eelvangistuses viibitud aeg 8.-9.09.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning E. Raudnõmmele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74lg 2 alusel määrati, et E.
Raudnõmmel tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti
§ 74lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.
Raudnõmm ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: ei tarvita alkoholi ning osaleb kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi.
§ 75lg 4 alusel kohustati E.
Raudnõmme pöörduma kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse terve õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu, mille kohta tuli esitada tõend kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.04.2022 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 29.04.
- Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus E. Raudnõmme kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmise ajaks. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 8.06.2023 kohtule esimese erakorralise ettekande, milles taotleti E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna E. Raudnõmm 16.05.2023 ja 17.05.2023 rikkus kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest karistus täitmisele pöörata, vaid tegi ettepaneku pikendada süüdimõistetu katseaega kahe kuu võrra. Lisaks ettekandes toodule palus ta arvestada süüdimõistetu täiendava rikkumisena ka registreerimiskohustuse rikkumist 12.06.
- Tartu Maakohtu 27.06.2023 määrusega pikendati E.Raudnõmme katseaega kahe kuu võrra s.o kuni 13.06.
- Kohus tuvastas, et E.Raudnõmm oli talle erakorralises ettekandes etteheidetavad rikkumised toime pannud (rikkus 16.05.2023 ja 17.05.2023 kontrollile allumise kohustust ning 12.06.2023 registreerimiskohustust). Lisaks tuvastas kohus, et süüdimõistetu oli käitumiskontrolli nõudeid rikkunud varasemaltki ( 25.09.2022 alkoholi tarvitamise keeldu ja 21.11.2022 kontrollile allumise kohustust), mille eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut kahel korral hoiatas. Tartu Maakohtu 27.06.2023 määrus jõustus 13.07.
- Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 4.08.2023 kohtule teise erakorralise ettekande E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu 31.07.2023 õhtul kontrollile allumise kohustust ning samal kuupäeval ka alkoholi tarvitamise keeldu. Alternatiivselt on tehtud ettepanek vangistuse täitmisele pööramise asemel kohustada süüdimõistetut tegema alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse. 2
(7)Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil loobus taotlusest vangistus täitmisele pöörata ning palub süüdimõistetule määrata kohustuse teha vereanalüüse. Süüdimõistetu täiendava rikkumisena palub kriminaalhooldusametnik arvestada registreerimiskohustuse rikkumist 11.09.2023 kell 9.00. Süüdimõistetu E. Raudnõmm ei vaidle vastu vereanalüüsi tegemise kohustuse määramisele. Kaitsja leiab, et süüdimõistetule võib määrata vereanalüüsi tegemise kohustuse, kuid kaitsja palub sellisel juhul tühistada alkoholi tarvitamise keelu. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid taotlus süüdimõistetule täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab E. Raudnõmmele kriminaalhooldusametniku kontrollile allumata jätmist. ette 31.07.2023 õhtul Ettekande kohaselt soovisid kriminaalhooldusametnikud süüdimõistetut kontrollida 31.07.2023 kell 17.52 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodus olnud lähedase sõnul oli hooldusalune metsa seenele läinud ja väidetavalt ei kuule telefoni helisemist. Ametnike kõnedele E. Raudnõmm ei vastanud ning enam kui kahe tunni möödudes hooldusalune tagasi ei helistanud. Tulenevalt ametnike viibimisest lähipiirkonnas soovisid ametnikud isikut elukohas siiski kontrollida ja läksid tagasi kõnealusesse elukohta kella 20.06 paiku. Õuealale sõites helistas kriminaalhooldusametnik koheselt ka E. Raudnõmmele (kell 20.06), kuid isik järjekordselt kõnele ei vastanud. Ema lubas, et poeg helistab ametnikele tagasi hiljemalt 30 minuti jooksul. E. Raudnõmm helistas tagasi alles kella 20.53 paiku, mis on ligemale tund hiljem esialgsest kokkuleppest, mistõttu kontrolli teostamine polnud võimalik. E.Raudnõmme poolt 3.08.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuste kohaselt läks ta 31.07.2023 seenele ja telefon jäi koju. Peale seenelt tagasi jõudmist jättis ta kilekoti koos seenesaagiga sauna juurde. Ema küll midagi ütles, kuid E.Raudnõmm läks teise tare juurde, et riided pesumasinast välja võtta ja majapidamises ringi vaadata. Seejärel läks tagasi ema juurde, kes ütles, et teda oli otsitud. Siis ta helistas xxxxxxxx. Ka on süüdimõistetu avaldanud, et tema kõrvakuulmine on nõrk Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta läks 31.07.2023 kella 17 paiku töölt tulles seenele ja telefoni kaasa ei võtnud. Vahepeal kodus käies ta ema nägi, kuid ei tea, kas viimane talle midagi ütles. E.Raudnõmm läks oma majapidamise juurde tagasi. Lõplikult koju tagasi tulles sai emalt teada, et kriminaalhooldusametnikud käisid teda otsimas ja siis ta ametnikule helistas. Mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte tõendab, et ametnik on E. Raudnõmmele ( tel nr xxxxxxxx) kolmel korral (kell 17.52, 17.59 ja 20.06) helistatud ja tema on tagasi helistanud kell 20.53. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on tegemist ametniku 31.07.2023 kõnedega. Et sellised kõned 31.07.2023 õhtul toimusid, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu. 3
(7)Süüdimõistetu on 2.05.2022 allkirjastanud dokumendi „kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa“, milles on ta kinnitanud, et on kättesaadav numbrilt +xxxxxxxxxxx. Kohtu arvates kriminaalhooldusametniku mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et kriminaalhooldusametnik 31.07.2023 õhtupoolikul kolmel korral süüdimõistetule helistas, süüdimõistetu kohe kõnedele ei vastanud ja helistas ise tagasi ligi 50 minutit viimasest kõnest hiljem. Kuna E. Raudnõmmele määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. E. Raudnõmm on 2.05.2022 allkirjastanud dokumendi „kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, milles muu hulgas on süüdimõistetule selgitatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste sisu ja nende rikkumise tagajärgi. Et talle on eraldi selgitatud kohustust olla telefonitsi kättesaadav ja tagasi helistada, nähtub ka juba varem viidatud dokumendist „kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa. Kriminaalhooldusametniku avaldatu, kriminaalhooldusametniku mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte, süüdimõistetu kirjalik seletus ja tema kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et E. Raudnõmm ei olnud kriminaalhooldusametnikule 31.07.2023 õhtul kella 17.52 ja 20.53 vahelisel ajal alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ei isiklikult ega sidevahendi kaudu. E. Raudnõmme avaldatu, et 31.07.2023 seenele minnes tal telefoni kaasas ei olnud, pole asjas millegagi ümber lükatud. Asjaolus, et inimestel pole mobiiltelefoni alati endaga kaasas ja see võib koju ununeda, pole iseenesest midagi tavatut. Kuid E. Raudnõmm ei ole esile toonud mitte ühtegi arvestatavat asjaolu, mis oleks tal takistanud esimest korda koju jõudes koheselt oma telefoni üle vaadata ja kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus süüdimõistetu 31.07.2023
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust.
Kohtu arvates on E. Raudnõmm rikkumise toime pannud tahtlikult. Tartu Maakohtu 27.06.2023 määruses tuvastatu kohaselt on E.Raudnõmm teinud oma sarnase käitumisega ( ei ole telefonitsi kättesaadav ega helista tagasi) alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise kontrolli võimatuks korduvalt varemgi. Seega pole tegemist esmakordse ja juhuslikku laadi käitumisega, vaid süüdimõistetule omase käitumismustriga, mis muudab eluliselt usutavaks, et süüdimõistetu hoidus kontrollist kõrvale tahtlikult. Nagu kohus edaspidi tuvastab, oli E.Raudnõmm 31.07.2023 alkoholi tarvitanud. See asjaolu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu sooviski alkoholi tarvitamise kontrolliga võimalikult kaua venitada lootuses, et alkoholi tarvitamise tunnused kaovad. Kriminaalhooldusametnik heidab keelu rikkumist. E.Raudnõmmele ette 31.07.2023 alkoholi tarvitamise 4
(7)Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 31.07.2023 kell 21.00 kriminaalhooldusaluse elukohas E.Raudnõmme joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,129 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn suust, häiritud reaktsioon, ärritunud ja omamehelik käitumine. Protokolli on kantud süüdimõistetu avaldatu, et võttis 100 grammi viina. Süüdimõistetu on küll protokolli allkirjastanud, kuid mitte nõustunud tulemusega. Samas on protokolli kantud, et süüdimõistetu keeldus haiglas verd andmast. Süüdimõistetu kohtuistungi antud ütluste kohaselt tarvitas ta 31.07.2023 õhtul pitsi viina murest oma maja pärast. Alkomeetri näiduga 31.07.2023 õhtul ei nõustunud, kuid ei vaidlusta seda praegu. Kriminaalhooldusametnik selgitas joobe tuvastamise korda, kuid süüdimõistetu seda ei soovinud. KrHS §-s 26-1 lg 1 on sätestatud, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. KrHS § 26-1 lg 2 kohaselt kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega. KrHS § 26-1 lg 3 kohaselt indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks õigusaktiks on justiitsministri 31.12.2012 määrusega nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 67). Käesoleval juhul on süüdimõistetu alkoholi tarvitamine 31.07.2023 kindlaks tehtud indikaatorvahendiga, mille kasutamine on ka vormistatud määruses nr 67 kehtestatud korras. Kuigi süüdimõistetu sellisel viisil alkoholi tarvitamise tuvastamisega ei nõustunud, ei nõudnud ta ka alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus. Seega võis KrHS §-st 26-1 lg 2 tulenevalt piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Seda enam asjaolu valguses, et süüdimõistetu ka ise alkoholi tarvitamist tunnistas. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu kohtuistungil avaldatuga tõendab, et E.Raudnõmm tarvitas 31.07.2023 alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest süüdimõistetu oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Murede olemasolu ei õigusta kohtuotsusega määratud kohustuste täitmata jätmist. Tarvitades 31.07.2023 alkoholi, rikkus E.Raudnõmm
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kriminaalhooldusametnik heidab registreerimisele mitteilmumist. E.Raudnõmmele ette 11.09.2023 kell 9.00 Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, pidi süüdimõistetu ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 11.09.2023 kell 9.00, 5
(7)kuid ta registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetu ütluste kohaselt oli ta registreerimisajast teadlik, kuid stressi tõttu unustas selle. Seega on süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et ta jättis 11.09.2023 kell 9.00 registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta. Kohus ei loe unustamist mõjuvaks põhjuseks. Seda enam asjaolu valguses, et süüdimõistetule oli antud ka sedel registreerimisajaga. Süüdimõistetu peab oma elu korraldama selliselt, et kohtuotsusega määratud kohustused saaks täidetud. Jättes 11.09.2023 kell 9.00 mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, rikkus süüdimõistetu tahtlikult
§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.
Registreerimisleht tõendab, et E. Raudnõmm on registreerimiskohustust valdavalt täitnud korrektselt. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel töötamise registri 4.08.2023 andmetel töötab E. Raudnõmm xxxxxxxx xxxxxx xx-s xxxxxxxxxxxx, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Nagu kohus 27.06.2023 määruses tuvastas, on süüdimõistetu täitnud sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse ning vaimse tervise õe vastuvõtule pöördumise kohustuse. Eelnev iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ettekande kohaselt on kriminaalhooldusametnikud kontrollinud süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keelu täitmist 19.korral ning rikkumine on tuvastatud üksnes 31.07.
- Lisaks on alkoholi tarvitamise tuvastanud politsei 25.09.
- Seega on katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi olnud küllaltki vähe. Küll on süüdimõistetule olnud omane rikkuda alkoholikeelust kinnipidamise kontrollile allumise kohustust. Tartu Maakohtu 27.06.2023 määruses tuvastatu kohaselt on E.Raudnõmm teinud oma sarnase käitumisega ( ei ole telefonitsi kättesaadav ega helista tagasi) alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise kontrolli võimatuks kahel korral s.o 16.05.2023 ja 17.05.
- Nagu kohus eespool tuvastas, käitus süüdimõistetu sarnaselt ka 31.07.2023 õhtul. Lisaks on E.Raudnõmm ühel kohal ( 21.11.2022) keeldunud indikaatorvahendisse puhumast, mis on samuti vaadeldav kontrollile allumise kohustuse rikkumisena. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu avaldanud pahameelt, et teda kiusatakse ning on kriminaalhooldusametnike suhtes korduvalt negatiivselt meelestatud (soovitades neil selja taha vaadata). Ühelaadiliste rikkumiste toimepanemine ja negatiivne meelestatus kriminaalhoolduse suhtes iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt ning muudab kaheldavaks edasise katseaja edukuse. E. Raudnõmmele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kohustused. E. Raudnõmm neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on E. Raudnõmmele antud korduvalt veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui 25.09.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest ja 21.11.2022 kontrollile allumise kohustuse rikkumise eest kriminaalhooldusametnik E. Raudnõmme kahel korral hoiatas ning 16.05.2023 ja 17.05.2023 kriminaalhooldaja kontrollile allumata jätmise ja 12.06.2023 ettenähtud ajal registreerimisele ilmumata jäämise eest kohus pikendas katseaega. Asjaolu, et E. Raudnõmme rikkumised on korduvad, annaks iseenesest alust ka kaaluda Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistuse
§ 74lg 4 alusel täitmisele pööramist.
Samas on katseaja lõpuni on veel pikk aeg. Kuna esineb ka palju süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (täidab valdavalt korrektselt registreerimiskohustust ja valdavalt ka alkoholi tarvitamise keeldu, on tööga hõivatud), nõustub kohus kriminaalhooldusametniku kohtuistungil avaldatud seisukohaga ning peab vangistuse täitmisele pööramist samuti veel põhjendamatuks. Seda enam asjaolu valguses, et peamine 6
(7)karistuse eesmärk – süüdimõistetu hoidumine uute süütegude toimepanemisest on seni täidetud. Kuna süüdimõistetu on siiski käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, peab kohus vajalikuks
§ 74lg 4 alusel määrata talle täiendava kohustuse.
Süüdimõistetu on 3.08.2023 andnud kirjaliku nõusoleku teha alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse. Sama nõusolekut kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ka kinnitas süüdimõistetu, et mingeid lisatingimusi sellise kohustuse võtmiseks ta ei sea. Tegemist oleks süüdimõistetule
§ 75lg 4 alusel määratava kohustusega.
Sellise kohustuse määramise teeb problemaatiliseks asjaolu, et
§ 74
lg 4 ei tee viidet
§-le 75 lg 4. Kohus leiab, et olukorras, kus taolist kohustust on süüdistatavale võimalik määrata kohtuotsuse tegemisel, pole mõistlikult seletatav, miks sellist kohustust ei tohiks süüdimõistetule määrata kohtuotsuse täitmise käigus. See ei riku kuidagi süüdimõistetu huve, vaid pigem vastupidi.
§ 75
lg 4 alusel vabatahtlikult mõne täiendava kohustuse võtmisega on süüdimõistetul veel võimalik vältida vangistuse täitmisele pööramist. Kuna süüdimõistetut on karistatud mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest, ta on ka katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud, ei pea kohus süüdimõistetu isikust tulenevate riskide maandamiseks võimalikuks vabastada teda alkoholi tarvitamise keelust. Vereanalüüsi tegemise kohustus hõlbustab kriminaalhooldusametnikul jälgida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Seda enam asjaolu valguses, et senise katseajal jooksul on süüdimõistetu korduvalt kontrollile allumise kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Mõne uue rikkumise toimepanemisel on kriminaalhooldusametniku taotlusel kohtul võimalik karistuse täitmisele pööramist kaaluda edaspidi. Kohus juhib veelkord süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et seniste rikkumiste arvukust arvestades võib karistuse täitmisele pööramise tingida ka mõni ühekordne ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)