Obsah (6)

§ 361§ 181§ 36§ 18§ 29§ 13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 36¹ lg-s 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused: Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult, vaid ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Xi ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Euroopasse ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Sellest saab järeldada, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas menetlustoimingutel, et soovis jõuda Saksamaale. Arvestades isiku ütlusi ja temaga koos liikunud isikute ütlusi, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus isik Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul annab isiku käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.

1. Tartu Halduskohus tegi 26.06.
2. a määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ning anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 26.06.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Seejärel tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (allkirjastatud 27.06.2023). Määruse põhjendused: 1) Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Isikuandmete ankeedis (p 2) rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgituste kohaselt pole sünniriigis isikul õigust ega võimalusi spordiga tegeleda ning sünniriigis pole tal ohutu elada. Isik läks Venemaale MMA võistlusteks. Plaan oli Saksamaale jõuda, aga kaasas oli haige inimene, kes oli liiga haige, et edasi liikuda. Piiril kinnipidamisel otsustas isik siin kaitset paluda. Seega käesoleval juhul võivad olla välja selgitamist vajavateks asjaoludeks ka Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

2) Kohtule esitatud materjalide kohaselt ületas puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri selleks mitteettenähtud kohas ebaseaduslikult, ronides üle piiriaia. Isik on tunnistanud, et eesmärk ja plaan oli liikuda Venemaalt Saksamaale. Isik peeti piiril 25.06.2023 kell 04:59 kinni koos 10 teise isikuga. Eesti polnud seega sihtriik, kus rahvusvahelist kaitset isik plaanis taotleda. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks ise riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud (vrdl Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika), vaid isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde hiljem pärast tema kinnipidamist. Isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Isiku käitumist kogumis hinnates, nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. 2 3) Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, nt elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva, isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et ta teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult, eesmärgiga jõuda Saksamaale. Isikul puuduvad Eestis mistahes sidemed või suhted. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 19.07.2023 puudutatud isiku riigi õigusabi taotlus. Ringkonnakohus rahuldas 20.07.
4. a määrusega puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
5. Puudutatud isik esitas 26.07.2023 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.
6. a määrus ja teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest; nõuda PPA-lt välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud vestluse protokoll ning vaadata asi läbi kohtuistungil (kaebaja mõistab dari keelt). Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsusest ei selgu, mida kohus käsitleb

§ 361lg 2 p 4 mõistes märkimisväärse ebaselgusena.

Kaebaja taotluse lahendamine võib olla algetapis ning menetluse raames on vajalik läbi viia menetlustoiminguid, samas ei ole kohus ega PPA konkretiseerinud, milles seisnevad märkimisväärsed ebaselgused ning milliseid menetlustoiminguid on veel plaanis läbi viia. 2) Käesoleva määruskaebuse esitamise seisuga on kaebaja viibinud kinnipidamiskeskuses ca kuu aega. Sama kaua on olnud menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotlus.

§ 181

lg 1 kohaselt vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Kaebaja olukord on aga erinev kinnipidamiskeskuses viibimise tõttu, mis riivab tema põhiõigusi kõige intensiivsemal viisil. Tänase päeva seisuga ei saa rääkida enam esmastest menetlustoimingutest. 3) Nii PPA kui kohtu põhjendused ja hinnang väidetavale põgenemisohule on üsna lakoonilised. Igasugune teoreetiline või hüpoteetiline põgenemisoht ei tähenda automaatselt, et esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks. 4) Ebaseaduslik piiriületus ei olnud isiku valik, kuna ta oli sunnitud seda tegema. Määruskaebuse esitaja palub arvestada, et tema tegevus piiriületusel on seotud eelkõige hirmuga päritoluriigi tagakiusu ees. Isiku ainuke tegelik eesmärk oli rahvusvahelise kaitse taotlemine tema jaoks turvalises riigis. Tähtsust ei omanud see, kas selleks riigiks osutub Eesti või mõni muu Euroopa riik. Kuna isiku selgitused edasise liikumise plaani osas olid kohtuistungil ebapiisavad, siis selles küsimuses omab tähtsust isikuga läbi viidud rahvusvahelise kaitse vestlus (kui see on läbi viidud) ja selle raames antud selgitused, mille määruskaebuse esitaja palub PPA-lt välja nõuda. 5) Asjaolu, et isikul oli teoreetiline plaan mingi autoga edasi liikuda, ei tähenda, et on välistatud variant, et isik kasutab autot liikumiseks kohta, kus tal on võimalus turvaliselt kontakteeruda Eesti ametivõimudega. Kinnipidamise asjades tuleb vaadelda isiku juhtumit individuaalselt ja erapooletult. 3 6) Määruskaebuse esitajale heidetakse ette, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde pärast tema kinnipidamist. PPA taotlusest nähtub, et liikumine Eesti Vabariigi sisemaa suunas oli fikseeritud 25.06.

1. a kell 04:03, piiri ületanud isikud peeti kinni kell 04:
2. Määruskaebuse esitaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse samal kuupäeval kell 11:
3. Liikumise tuvastamise ja kinnipidamise vahele jääb äärmiselt väike ajavahemik, mistõttu tuleb järeldada, et määruskaebuse esitaja ei oleks füüsiliselt jõudnud kontakteeruda Eesti võimudega ja anda oma varjupaiga taotlemise soovist teada. Arvestades, kui palju isikuid peeti korraga kinni, tervisekontrollide, isikute tuvastamiste jms toimingute teostamisele kuluvat aega, ei ole määruskaebuse esitaja esmase kinnipidamise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele jäänud ebamõistlikult pikka ajavahemikku. 7) Kohus on jätnud põhjendamata, miks konkreetne käitumine on piisav põgenemisohu jaatamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole kuidagi sihipäraselt takistanud menetluse ja menetlustoimingute läbiviimist. Isik on olnud koostöövalmis, andnud ütlusi ka kriminaalmenetluse raames. Kohus ega PPA ei ole suutnud välja tuua ühtegi riiki, kuhu määruskaebuse esitaja tahaks või saaks objektiivselt põgeneda. Ka ei ole tehtud nõuetekohast põgenemisohu prognoosi, mistõttu on kohtu käsitlus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas ebapiisav. Kohus ei ole täitnud oma põhjendamiskohustust põhiõiguste riive proportsionaalsuse põhjendamisel.
4. PPA palub 02.08.
5. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1)

§ 361lg 2 p 4 alusel isiku kinnipidamine on jätkuvalt ajakohane ja vajalik.

Isik on välja toonud, et tema esindajal puudub ligipääs varjupaiga menetluse materjalidele, kuid esindajat ei ole määratud esindama rahvusvahelise kaitse menetluses ning vastav protokoll ei ole asjas määrava tähtsusega, seega puudub alus selle väljastamiseks. 2) Arusaamatuks jääb väide ebaseadusliku riigipiiri ületamise sunduse kohta. Rahvusvahelist kaitset on võimalik taotleda ka seaduslikul viisil riiki sisenedes, kuid isik ei ole proovinudki seaduslikul viisil saabudes taotlust esitada. Seega oli ebaseaduslik riigipiiri ületus isiku enda teadlik valik. 3) Kui isikul ei olnud Vene Föderatsioonis turvaline, ei olnud isik kohustatud sinna riiki edasi jääma ning tal oli võimalik lahkuda Venemaalt kodumaale või liikuda mõnda teise riiki, kus tal on viibimiseks seaduslik alus. 4) On väheusutav, et kui osa seltskonnast, kellega koos isik Eestisse saabus, soovib minna edasi Saksamaale, jääks isik üksinda Eestisse, kus tal puuduvad sugulased, tuttavad ning kogukond. Seda enam, et isiku enda sihtriik oli Saksamaa ning Eestis palus ta rahvusvahelist kaitset vaid siin kinnipidamise tõttu. Samuti on vastustaja jaoks väheusutav, et isik oleks öösel/varahommikul piirilähedaselt alalt rendisõiduki võtnud, et seda kasutada Eesti ametivõimudega kontakteerumiseks, kui sama eesmärgi oleks saanud saavutada oluliselt lihtsamalt telefonikõnega, mida isikul oli võimalik teha alates piiriületusest kuni kinnipidamiseni. 5) Kuna isik soovis minna Saksamaale, ei ole proovinud seaduslikult Eestisse saabuda, pole enda jaoks plaaninud edasist hakkamasaamist Eestis peale ebaseaduslikku piiriületust, ei pöördunud ise Eestisse saabudes ametivõimude poole ning viivitas enda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, on PPA hinnangul adekvaatselt usutav, et isik oleks koos ülejäänud seltskonnaga liikunud edasi Saksamaale ning seega on olemas piisavalt suur põgenemise oht, mida saab maandada vaid isiku kinnipidamisekeskusesse paigutamisega. 6) Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud koheselt ega esimesel võimalusel. Isikute Eesti Vabariigi sisemaa suunas liikumise fikseerimise ja kinnipidamise vahele jäi 56 minutit, mis on piisav aeg isikute poolt kontakti loomiseks ametivõimudega. Isikul oli seltskonnas inglise keelt oskav kaaslane, kelle käest oleks isik vajadusel saanud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks abi paluda. PPA jaoks on väheusutav, et isik, kes saabus Eestisse eesmärgiga siin 4 rahvusvahelist kaitset taotleda, ootab taotluse esitamisega kuus ja pool tundi. PPA on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 8. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 lause 2 järgi ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitajal oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal tõlgi vahendusel oma seisukohti suuliselt. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul. 9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 26.06.2023. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud

§ 36

¹ lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 10. PPA selgitas taotluses halduskohtule, et ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga. Lisaks isiku poolt kinnipidamisel räägitule tuleb see üle kontrollida ja hinnata selle vastavust päritoluriigi informatsiooniga.

§ 18

lg 2 järgi kontrollib PPA esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid.

§ 181

lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole kaebaja puhul ületatud.

1. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus nõuetekohaselt tuvastanud, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et piirata tema vabadust. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang.
2. Riigikohus on selgitanud ka seda, et põgenemisohu hindamisel võib omada tähtsust see, kui isik pöördub kohe pärast Eestisse sisenemist ise lähimasse piirivalvepunkti ja esitab samal kuupäeval rahvusvahelise kaitse taotluse – see võib kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine (RKHK 15.04.
3. a 5 määrus asjas nr 3-20-2119, p 18). Xi on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud vastuseks küsimusele, kas Eesti oli tema sihtriik seda, et ta soovis esmalt minna kaugemale, Saksamaale, aga kuna ta on nüüd Eestis, siis ta palus siin rahvusvahelist kaitset. Isik selgitas, et tema plaan oli ületada piir jalgsi ja võtta siis rendiauto või takso ja sellega edasi liikuda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et isik sisenes Eestisse ebaseaduslikult ega pöördunud ise kohe lähimasse piirivalvepunkti ega võtnud Eesti ametivõimudega omal algatusel kontakti rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. See kinnitab PPA järeldusi selle kohta, et isik ei plaaninud Eestis varjupaika taotleda ja esitas taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja Eestist väljasaatmise vältimiseks.
4. Veenev ei ole ka väide, nagu olnuks Xi ebaseaduslikuks piiriületuseks sunnitud seoses hirmuga päritoluriigi tagakiusu ees. Vaidlust ei ole selle üle, et isik saabus Eestisse Venemaa Föderatsioonist, mitte vahetult päritoluriigist, kust teda korduval tabamisel päritoluriiki tagasi ei saadetud, vaid selle asemel trahviti. Ka oli ta enda sõnul Venemaa Föderatsioonis viibinud 5-6 kuud ning seal tal vahetu tagakiusamise oht puudus. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga ka selles, et veenvaks ei saa pidada, et isik plaanis rentida sõiduki selleks, et PPA-ga kontakteeruda. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud selgitustest järeldub pigem, et rendiautot plaaniti kasutada Saksamaale edasiliikumiseks. Ka nõustub ringkonnakohus PPA-ga selles, et on väheusutav, et isik, kes saabus Eestisse eesmärgiga siin rahvusvahelist kaitset taotleda, ei esita seda esimesel võimalusel, vaid ootab taotluse esitamisega kuus ja pool tundi. Eeltoodud asjaolusid arvestades on PPA ja halduskohus Xi puhul põgenemise ohu õigesti kindlaks teinud. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata.
5. Halduskohus on ka asjakohaselt selgitanud, miks ei ole antud juhul leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik (otsuse põhjenduste p 11). Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede

§ 36¹ mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu

§ 36¹ mõttes.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.
2. a määruse muutmata.
3. Lähtudes

§ 13

lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6