← Eesti

3-23-962/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-962 Xi kaebus Tartu Vallavalitsuse 3. mai 2023

§ 15

lg 1 kohaselt kinnitab lasteasutuse teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu. Tartu Vallavolikogu ei ole teeninduspiirkondi kinnitanud, seega moodustab kogu vald ühe piirkonna ning lapsevanematel on võimalik taotleda lapse jaoks kohta ükskõik millisesse lasteaeda. Vallasiseste piirkondade kehtestamata jätmine on Tartu valla puhul mõistlik, sest valla ja Tartu linna vahel toimub tugev pendelränne. Nimetatud põhjusel on paljudele lapsevanematele mugav jätta lapsed just linna lähedal asuvatesse lasteaedadesse. Tartu vald on siin püüdnud maksimaalselt arvestada elanike huvide ja vajadustega. Nii uusarenduste kui ka valla muude piirkondade elanike tõttu on viimastel aastatel püütud lasteaiakohtade arvu suurendada just linna lähedal. Nii on Raadi alevis rajatud uus lasteaed Ripsik, mis tegutseb kahes majas (kokku 14 rühma) ning tegevust alustas 11-kohaline eralastehoid. Hoonestusõiguse leping on sõlmitud endise Raadi lennuvälja maale eralasteaia rajamiseks ning suurarenduste kavandamisel nähakse ette ka lasteaedade rajamine. Vastustaja on suurendanud laste arvu ka tegutsevates rühmades. Kuna valda tuleb arendada terviklikult, rajatakse lasteaiakohti juurde ka teistesse piirkondadesse, mitte ainult linnaga piirnevatele aladele. Paraku ei ole alati võimalik vanemale pakkuda kohta tema soovitud lasteasutuses ning vald teeb pakkumise teise asutusse. Ka selliste pakkumiste tegemisel arvestatakse lapse elukohaga. Praegusel juhul pakuti kohta kodule lähimas lasteasutuses. 6.5. Vastustaja on täitnud kaebaja ees

§ 10lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse.

Vastustaja hinnangul on Lähte lasteaia kohad samaväärsed Kõrveküla või Raadi lasteaiakohtadega. Vedult Lähtele on 9,5 km, mis on vähem kui Kõrvekülla või Raadile ja Vedu piirkonna lasteaed ja kool on ajalooliselt olnud Lähtel. Vastustaja hinnangul on laste transport Vedult Lähtele võimalik korraldada ka ilma isiklikku autot omamata. Loomulikult ei ole see samaväärne linnades olevate võimalustega, kuid peab arvestama sellega, et kaebaja elukoht on maal ning linnaeluga samasuguseid transporditingimusi luua ei ole võimalik. Piirkonna (kooli)transport on kujundatud selliselt, et lapsed saavad Lähte Ühisgümnaasiumisse. Ka kaebajal on võimalik viia lapsed tasuta ühistranspordiga Lähtele ning tagasisõiduks saab vald võimaldada sotsiaaltranspordina taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga. Ka õiguskantsler on märkinud1, et seadus ei anna perele õigust saada tingimata koht enda soovitud lasteaias, näiteks sellises, mis jääb elukohale kõige lähemale. Omavalitsusel tuleb tagada koht teeninduspiirkonna lasteaias, mis tähendab, et kohta tuleb pakkuda mõnes omavalitsuse 1 Vt https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2022/haridus-ja-too 4

(8)3-23-962 territooriumil asuvas lasteaias. Siiski peab omavalitsus silmas pidama, et lasteaiateenus oleks perele kättesaadav. Vastustaja hinnangul on Vedul elava pere jaoks Lähtel asuvad lasteaiakohad piisavalt hästi kättesaadavad ning mõistlikult oma toimetamisi planeerides on võimalik ka olemasolevate transpordivõimalustega saada lapsed Lähtele lasteaeda ja tagasi. 6.
  1. Kui kaebaja kolmas laps peaks saama Raadile laste hoiurühma, siis peale lasteaiaealiseks saamist on tal võimalik automaatselt saada koht Raadi või Kõrveküla lasteaeda. Paraku saavad vanemad lapsed lasteaiakoha Raadile või Kõrvekülla vaid siis, kui seal on vabu kohti. Vastustajal ei ole õigust lasteaiast välja arvata teiste perede lapsi selleks, et saada kohad lastele, kelle õde või vend juba käib selles lasteaias. 6.
  2. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajale ei olnud juba Tartu valda elama asudes teada, et lasteaiakohtadest on nappus. Üldiselt teada oleva asjaoluna on käsitletav see, et kiire arengusurvega omavalitsustes on lasteaiakohtadest puudus. Tartu vald ei ole enne ega ka pärast pere Tartu valda elama asumist lubanud, et lasteaiakohad Kõrveküla või Raadi lasteaias on olemas. Vald on
  3. novembri
  4. a e-kirjas kaebajale selgitanud, et Tartu vallas on lastehoiukohtade puudus ning seda eriti Raadi piirkonnas. Seega on alusetu süüdistada valda selles, et kaebajale ei antud teada, milline on reaalne olukord lasteaiakohtadega vallas. Vastustaja leiab, et Tartu vald on teinud kõik endast oleneva selleks, et tagada vallas elavatele peredele lasteaiakohad. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kaebaja leiab, et vastustaja on tema kahele lapsele Raadi või Kõrveküla lasteaedades alates
  6. augustist 2023 lasteaiakohtade mittevõimaldamisel toiminud õigusvastaselt. Kaebaja soovib, et kohus teeks Tartu vallale ettekirjutuse, millega kohustaks valda tagama kaebaja lastele munitsipaallasteaia kohad Raadi või Kõrveküla lasteaias. 8.

§ 10

lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vaidlus puudub selles, et kaebaja mõlemad lapsed on eelnimetatud vanusevahemikus ning Tartu vallas elukoha nõue vähemalt ühe vanema ja laste puhul on samuti täidetud. Mis puudutab lasteasutuse teeninduspiirkonda, siis nähtub vastustaja 26. mai 2023. a vastusest kaebusele, et Tartu Vallavolikogu ei ole lasteasutuste teeninduspiirkondi kinnitanud.

§ 15

lg 1 ei välista võimalust, et teeninduspiirkond võib hõlmata kogu omavalitsusüksuse territooriumi (vt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-21-336, p 16 ja Riigikogu XII koosseisu 641 SE seletuskiri, lk 5). Seega moodustab kogu Tartu vald ühe teeninduspiirkonna ja vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti (

§ 15lg 2).

  1. Vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse
  2. mai
  3. a vastuskirjas nr 10-2/1019-2 selgitati kaebajale, et tema eelistatud Raadi lasteaed Ripsik ning Kõrveküla lasteaed Päikeseratas on komplekteeritud järjekorra alusel ning kaebaja lapsed sinna kohta ei saa, sest vabu kohti seal hetkel ei ole. Kaebajale tehti pakkumine lasteaiakohtadele Lähte lasteaias Kiisupere (või ka Maarja-Magdaleena lasteaias Muumimaja). Vastuses märgiti, et kilometraažilt on tegemist võrdsete pakkumistega, arvestades kaebaja soovitud lasteaedasid, ning Lähte on kaebaja kodule kilometraažilt ka lähemal kui Kõrveküla või Raadi lasteaiad. Kirjas toodi välja, et Vedu piirkonna lasteaed ja kool on ajalooliselt olnud Lähtel ning piirkonna (kooli-)transport on kujundatud ka selliselt, et lapsed saavad Lähte Ühisgümnaasiumisse. Kaebajale pakuti 5

(8)3-23-962 võimalust kasutada hommikuti tasuta transporti Vedult Lähtele jõudmiseks ning tagasi tulekuks oleks võimalik kasutada taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga, sest Tartu Vallavalitsus on võtnud hinnapakkumised taksofirmadelt, mida saaks pakkuda ka kaebajale. 10. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei seisne vaidlus seega selles, et vastustaja ei oleks üldse kaebaja lastele valla munitsipaallasteaias kohti pakkunud. Vaidlus seisneb selles, kas vanemal on õigus nõuda lasteaiakohti konkreetses lasteaias ning kas vastustaja pakutud lasteaed Lähtel on kaebajale mõistlikul viisil kättesaadav, võimaldades pere- ja tööelu ühildamist.

§ 15

lg 4 sätestab, et laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Riigikohus on selgitanud, et lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra all tuleb mõista menetlust ehk seda, kuidas toimub pöördumine lasteaiakoha saamiseks, kuidas pöördumisi menetletakse jm tehnilisi küsimusi, mis puudutavad lasteaiakoha eraldamist või lasteaiast väljaarvamist (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus nr 34-1- 66-13, p 32). Tartu Vallavalitsuse määruse nr 4 §-st 6 ja § 7 lg-st 1 tuleneb, et lapsele lasteasutuses koha taotlemiseks esitab lapsevanem või lapse muu seaduslik esindaja taotluse e-keskkonnas ARNO. Taotlused reastatakse koha kasutamise alustamise õppeaasta põhiselt, arvestades taotluse esitamise aega, lapse vanust
  3. septembri seisuga ning määruses sätestatud juhtudel õe-venna lasteasutust (määruse nr 4 § 9). Kui lapsele ei ole võimalik pakkuda sobivas vanuses vaba kohta eelistatud lasteasutuses, pakutakse vaba kohta eelistatud lasteasutuse lähedases lasteasutuses või lapse elukohale lähimas vaba kohta omavas lasteasutuses (määruse nr 4 § 11 lg 4).
  4. Kaebaja esitas taotlused kahele lapsele lasteaiakoha saamiseks vastavalt
  5. novembril 2022 ja
  6. jaanuaril 2023 ning soovis lasteaiakohti Raadi või Kõrveküla lasteaedades alates
  7. augustist
  8. Kaebaja taotluse esitamise ajaks ei olnud uueks õppeaastaks kohtade täitmist veel alustatud ning pärast kahes etapis kohtade täitmist (vt määruse nr 4 § 11) selgus lõplikult, et kaebaja lastele ei ole Raadi ja Kõrveküla lasteaedades kohti pakkuda, sest rühmad on järjekorra alusel komplekteeritud. Kohus märgib, et lapsevanem saab küll lasteaiakohta taotledes panna kirja oma eelistused lasteaedade suhtes (vt määruse nr 4 § 6 p 4), kuid eelnev ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda lasteaiakohta konkreetses eelistatud lasteasutuses. Kohus ei kahtle vastustaja väites, et kaebaja eelistatud lasteaedades koha saamiseks on järjekord ning kaebajale ei olnud võimalik Raadi ja Kõrvaküla lasteaias kohti alates
  9. augustist 2023 pakkuda. Kohus märgib, et vallal tuleb arvestada lapsevanema soovidega ja leida lasteaiakohta puudutavates küsimustes parim lahendus, kuid vald ei saa juba lasteaiakohta kasutavat last kaebaja lastele koha võimaldamiseks lasteaiast n-ö „välja tõsta“ ega pakkuda kaebaja lastele lasteaiakohti eelistatud lasteaias järjekorraväliselt. Eeltoodu riivaks intensiivselt kolmandate isikute (juba lasteaiakohta kasutava või kaebaja lastest lasteaiakoha järjekorras eespool oleva lapse ja tema vanemate) õigusi. Kohtu hinnangul nähtub vastustaja seisukohtadest, et vastustaja tegeleb pidevalt ka sellega, et tekitada linnalähedasse piirkonda lasteaiakohti juurde. Seega ei ole vastustaja olnud lasteaiakohtade tagamise kohustuse täitmisel tegevusetu ning on õiguspärane, kui lapsevanema eelistatud lasteaia täituvuse korral toimib vald määruse nr 4 § 11 lg 4 kohaselt ning pakub lapsevanemale vaba kohta eelistatud lasteasutuse lähedases lasteasutuses või lapse elukohale lähimas vaba kohta omavas lasteasutuses. 12.

§ 10lg 1 ei sätesta pelgalt kohustust pakkuda lapsele kohta (teeninduspiirkonna) lasteasutuses, vaid kohustab valla- või linnavalitsust looma võimaluse käia 6

(8)3-23-962 (teeninduspiirkonna) lasteasutuses. Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes (teeninduspiirkonna) lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav (st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks) (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-21-336, p 15). Seega peab lasteaiakoha kasutamine olema perele mõistlikul viisil kättesaadav ja küsimus taandub sellele, kas Lähtel pakutud lasteaiakohad on perele kättesaadavad.
  3. Kaebaja eelistatud lasteaedades kohtade puudumise tõttu pakkus vastustaja kaebaja lastele kohti Lähte lasteaias, mis on kaebaja kodule kõige lähemal olev lasteaed (Vedult on Lähtele 9,5 km). Kaebaja viitab sellele, et tal on vaja marsruudil kodu-lasteaed-töökoht kasutada ühistransporti ning ta ei saa lapsi Lähte lasteaeda panna, sest ta ei jõua siis Tartu kesklinna õigeks ajaks tööle. Samuti on laste äratoomine lasteaiast raskendatud. Vastustaja on selgitanud, et hommikuti on võimalik Vedult Lähtele saada tasuta ühistranspordiga/koolibussiga ning õhtuti on võimalik kasutada sotsiaaltranspordina taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga. Seega saab kohtu hinnangul väita, et Vedult Lähtele lasteaeda ja sealt koju käimine on võimalik ka isiklikku sõiduvahendit omamata. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja on hetkel kolmanda lapsega kodune ning kaebusest jääb ebaselgeks, millal kaebaja plaanib tööle naasta ja mis kell tema tööpäevad algaksid. Samas saab www.peatus.ee veebilehel hetkel kehtivate maakonnaliinide bussigraafikute pinnalt teha järelduse, et bussiliiklus Lähte ja Tartu linna vahel toimib ka selliselt, et hommikuti on võimalik jõuda Tartu linna tööle ja õhtuti Lähtele tagasi. Näiteks väljub Lähtelt kell 8.00 liin nr 604, mis jõuab Tartusse kell 8.21 (Atlantise peatus) ja kell 8.11 liin nr 611, mis jõuab Tartusse kell 8.32 (Atlantise peatus). Tavapärase tööpäeva lõppemise paiku (s.o kl 17.00) väljuvad Tartu bussijaamast kell 16.30 (liin nr 612), kell 17.30 (liin nr 330) ja kell 17.35 (liin nr 605) bussid, mis jõuavad Lähtele vastavalt kell 16.58, kell 17.46 ja kell 18.
  4. Kohtu hinnangul on seega mõistlikult planeerides võimalik ka ühistransporti kasutades viia lapsi Lähte lasteaeda ja tuua neid sealt koju, olles vahepeal ise tööl Tartu linnas. Nagu eelnevalt viidatud, saab kaebaja Lähtelt koju sõitmiseks kasutada ka sotsiaaltranspordina taksoteenust. Kuigi kaebaja on viidanud sellele, et pere kolmas laps on järjekorras Raadi ja Kõrveküla lasteaedades ja pere ei soovi, et lapsed käiksid erinevates lasteaedades, ei takista miski kaebajal oma lasteaia eelistus muuta ning panna ka kolmas laps Lähte lasteaeda, kui seal on vastav koht olemas.
  5. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on rõhutanud vajadust liikuda ühistranspordiga, siis nähtub kaebaja seisukohtadest, et ta oleks nõustunud ka sellise võimalusega, et lapsed jätkavad kuni
  6. a sügiseni Tõrvandi lasteaias, kui vald kompenseerib sõidukulud. Järelikult möönab kaebaja, et laste lasteaeda viimine on võimalik ka isiklikku sõiduvahendit kasutades. Kohus märgib, et Lähte lasteaeda laste viimine isiklikku sõiduvahendit kasutades on oluliselt kiirem ja odavam, kui nende viimine Tõrvandi lasteaeda. Samuti on võimalik kombineerida omavahel isikliku sõiduvahendi kasutamist ja ühistransporti.
  7. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad asjaolu, et kuna vald ei andnud kaebajale taotluste esitamisest kahe kuu jooksul teada lasteaiakohtade mittesaamisest, siis mõjutas eelnev kaebaja pere otsuseid elukoha valikul. Kaebaja märgib, et kui ta oleks teadnud lasteaiakohtade mittesaamisest varem, oleksid nad abikaasaga kaalunud, kas nad soovivad oma kodu Tartu valda rajada või mitte. Kaebaja on
  8. juuni
  9. a seisukohtades välja toonud, et Tartu valda maja ehitamist alustati
  10. a sügisel ja kevadeks oli juba nii palju ehitatud, et ei olnud enam võimalik elukoha osas ümber mõelda. Kohus märgib, et kaebaja esitas vallale taotlused lasteaiakohtade saamiseks
  11. novembril 2022 ja
  12. jaanuaril
  13. Lisaks on kaebaja kaebuses välja toonud, et enne laste järjekorda panekut võttis ta vallaga lasteaiakohtade teemal ühendust telefoni teel ning sai teada, 7
(8)3-23-962 et lasteaiakohta põhimõtteliselt pakkuda ei ole ja seda ka mitte järgmisel aastal. Asja materjalidest nähtub, et
  1. novembri e-kirjas on Tartu valla haridusspetsialist kaebajale tunnistanud, et Tartu vallas on lastehoiukohtade puudus ning seda eriti Raadi piirkonnas. Seega oli kaebaja juba
  2. a novembrikuus teadlik sellest, et lasteaiakohtade saamine eelistatud lasteaedadesse on problemaatiline ning see tuleb välja ka vallaga järgnevalt peetud kirjavahetusest. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja
  3. novembri
  4. a ja
  5. jaanuari
  6. a taotluste osas kahe kuu jooksul otsuse mittetegemine oleks mõjutanud kaebaja pere otsust kolida Tartu valda.
  7. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud praegusel juhul eeldada, et ta saab kindlasti lasteaiakohad endale logistiliselt kõige sobivamas lasteaias. Kohtu hinnangul ei saa, arvestades ülaltoodud selgitusi, Lähte lasteaias pakutavaid lasteaiakohti. pidada Vedul elava pere jaoks mittekättesaadavaks.
  8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tartu Vallavalitsuse
  9. mai
  10. a vastuskirja nr 10-2/1019-2 ei saa pidada õigusvastaseks ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohus ei ole tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasust, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6). Seega jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
  11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
  12. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.