Obsah (13)

§ 168§ 150§ 174§ 663§ 657§ 651§ 207§ 466§ 654§ 175§ 171§ 178§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. august 2023 Tsiviilasja number 2-22-9027 Tsiviilasi

) § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kamari Hüdro OÜ (hageja) esitas
2. juunil 2022 hagi Indrek Kohvi (kostja I) ja ROOSTIKU OÜ (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid välja andma elektrigeneraatori (HXR 400XL16, no XXXXXXX, 210kw, 400 V, 530 A, 380 r/min) hageja otsesesse valdusesse. Hagi kohaselt palus hageja (juhause liikme isikus) kostjal I osutada abi hagejale kuuluva elektrigeneraatori transportimiseks remonti ning remonditud generaator tagasi transportida hiljemalt
3. jaanuariks
4. Kostja I transportis generaatori remonti
5. septembril 2022, kuid generaatorit tagasi ei toimetanud. Hagi esitamise seisuga oli generaator kostja I valduses ja ta on keeldunud selle asukohta avaldamast. Kostja I tegutseb läbi ROOSTIKU OÜ (kostja II).
6. Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et neil on õiguslik alus generaatori kinnipidamiseks ja tagastamata jätmiseks. Õiguslik alus on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping generaatori remondi korraldamiseks ja paigaldamiseks. Generaatorit ei ole tagastatud seetõttu, et hageja ei ole teinud paigaldamiseks vajalikke eeltöid. Töövõtuleping kehtib, mistõttu on kostjatel kohustus generaator tagasi paigaldada. Vastasel juhul rikuvad kostjad töövõtulepingut.
7. Hageja esitas
8. novembril 2022 hagist loobumise avalduse, milles teatas, et
9. augusti –
10. septembri 2022 ööl transportis kostja II generaatori tagasi Kamari Elektrijaama. Sellega on kostjad hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2520 eurot ning lepingulise esindaja kulud 9300 eurot (38,75 t × 240 eurot). Hageja taotles kulude hüvitamist käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.
11. Kostja I seisukoha järgi ületas hageja esindaja tunnihind 240 eurot keskmist advokaadi tunnihinda (mis ei ole põhjendatud). Samuti on õigusabi osutamise ajakulu ebamõistlikult suur ja ülepaisutatud. Kostja I palus kohtul kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust.
12. Kostja II hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. 2 MAAKOHTU LAHEND
13. Maakohus võttis
14. detsembri 2022 määrusega (määruses ekslikult märgitud selle tegemise kuupäevaks
15. detsember 2022) hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg-te 4 ja 5 alusel solidaarselt kostjate I ja II kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 4460 eurot, millest 1260 eurot on pool hagilt tasutud riigilõivust ja 3200 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja tasu. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivise väljamõistetud menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kuna hagejal on õigus

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust, siis on põhjendatud solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv pooles ulatuses, s.o 1260 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 9300 euro eest. Maakohus leidis, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult eesmärgiga nõuda tagasi generaatori valdus ning kostjad täitsid nõude pärast hagi esitamist. Maakohtu hinnangul ei vastanud hageja esindaja tunnitasu määr õigusabiturul välja kujunenud keskmisele turuhinnale. Kuna käesolev tsiviilasi pole väga keerukas ega mahukas ning kohtuvaidlus ei kestnud kaua, pidas maakohus põhjendatud tunnitasu määraks 160 eurot (käibemaksuta). Õigusabile kulunud ajakulu (38,75 tundi) oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohtu arvates oli hageja esindaja kulutanud liigselt aega kliendiga (hagejaga) nõupidamistele (4,5 tundi), samuti ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks hagi koostamisele kulunud aega (16,5 tundi). Hagi koostamiseks vajalikud toimingud ning nõupidamised kliendiga pidas maakohus seega põhjendatuks osaliselt, kokku 10 tunni ulatuses. Võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu, oli hageja esindaja ajakulu kohtumääruste ja istungiprokollidega tutvumiseks ning analüüsiks ja seisukohtade koostamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, s.o 10 tunni ulatuses. Eelnevast tulenevalt pidas maakohus, et hageja esindaja õigusabiteenusele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks kokku 20 tunni ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Kostja I palub maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni punktid 1–3). Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda, mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 2976 eurot, kohustada hagejat tasuma temalt välja mõistetud menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Alternatiivselt palub kostja I jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda tulenevalt

§ 168

lg-st 4, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, eeldades, et kostjad on täitnud hageja nõude. Samas valdasid kostjad generaatorit õiguslikul alusel ning asjaolu, et pooltevaheline leping (millest tulenes kostjatele 3 õiguslik alus generaatori valdamiseks) lõppes hagimenetluse kestel, ei tähenda, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Oluline on eristada kostja lepinguliste kohustuste täitmist hagi rahuldamisest. Kostja I ei nõustu kohtu poolt määratud hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusega, sest hageja kulud on oluliselt ülepaisutatud. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 on kohtul kohustus sisuliselt hinnata kulude suurust, vajalikkust ja põhjendatust. Kuna maakohus leidis, et asi ei olnud väga keerukas ega mahukas ning kestis umbes pool aastat, tuleks määruskaebuse esitaja hinnangul oluliselt vähendada hageja menetluskulusid. Näiteks ei saa hageja menetluskuluna arvestada pool aastat enne hagi esitamist tellitud hagi projekti koostamise kulusid. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul kohtumääruste ja istungiprotokollidega tutvumise, analüüside ning seisukohtade koostamise kulu 10 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik, sest asjas toimus vaid üks kohtuistung ning kohus esitas pooltele ühe kirja (1 lk). HAGEJA VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

1. Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu, palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Hageja ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et generaatori tagastamisega ei täitnud kostjad hageja nõuet. Hageja on soovinud hagimenetluse korras talle kuuluva vallasasja tagastamist ja menetluse kestel see tagastati. Maakohus jättis menetluskulud õigesti kostjate kanda, sest käesoleva menetluse on tinginud kostjate käitumine ning kostjad on rahuldanud hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Hageja seisukoha järgi oli poolte vahel sõlmitud leping generaatori transpordiks, mitte paigaldamiseks. Vaidlust ei ole, et generaatori omand kuulub hagejale. Asjaõigusseaduse §-st 68 tulenevalt peab kostjatel olema seadusest tulenev õigustus asja valdamiseks ja omanikule tagastamata jätmiseks. Kuna kostjad ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud, oli kostjate generaatori valdamine ebaseaduslik. Mistahes pooltevahelisest generaatorit puudutavast lepingust on hageja taganenud hiljemalt
2. aprillil 2022, kui hageja esitas kostjale I pretensiooni, milles märkis, et kui generaatorit koheselt ei tagastata, on hageja sunnitud esitama kostja I vastu kuriteoteate ning vindikatsiooninõude generaatori tagastamiseks. Kostjad tagastasid generaatori hagejale alles kaks kuud pärast hagiavalduse esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja kostja väitega, et generaatori tagastamine ei ole käsitletav hagi rahuldamisena kostjate poolt. Kuna hageja proovis esmalt olukorda lahendada kohtuvälisel teel, kuid kostjad keeldusid generaatori tagastamisest, siis ei jäänud hagejal muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Menetluse jooksul ei ole kostjad selgitanud, missugusel õiguslikul alusel hoidsid nad generaatorit enda valduses. Kostjad rahuldasid hageja nõude enne kohtuotsuse tegemist. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti

§ 168lõikeid 4 ja 5 ning jätnud menetluskulud kostjate kanda.

9. Maakohus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja juhindudes

§ 663lg-st 5 edastas selle menetlemiseks ringkonnakohtule.

4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning kostja I määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 11. Lähtudes

§ 651

lg-st 1 ja §-st 659, kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise ning lõpetas asja menetluse. Määrust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulu kostjatelt 2976 eurot ületavas osas välja mõistmata. Kostja I on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda, samuti osas, milles kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 4460 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3). Ringkonnakohus märgib, et

§ 207

lg 2 järgi osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt ning hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale üldjuhul õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei saa kostja I ringkonnakohtu hinnangul vaidlustada maakohtu määrust osas, milles hageja menetluskulud jäeti kostja II kanda (solidaarselt kostjaga I) ning mõisteti need kostjalt II hageja kasuks välja. Asja materjalidest nähtuvalt on ka kostja II vaidlustanud maakohtu 16. detsembri 2022. a määruse menetluskulude jaotuse osas ning palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II määruskaebuse menetlusse võtmisest on maakohus 10. jaanuari 2023. a määrusega keeldunud. Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus on vaidlustamata osas jõustunud (

§ 466lg 3 esimene lause).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel eksinud. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu väiksemas ulatuses kui 4460 eurot. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning ei pea

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 12.1.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, mh kui menetlus lõpetatakse määrusega ja lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Kostja I on määruskaebuses seisukohal, et menetluskulud oleks pidanud jätma hageja kanda seetõttu, et hageja loobus hagist (

§ 168lg 4).

Kostjad ei rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist, vaid tulenevalt pooltevahelisest lepingust, mis lõppes. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus menetluskulud õiguspäraselt

§ 168lõike 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi 4.

lõikega kostjate kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust määruskaebuse esitaja väide, et kostjad ei rahuldanud hageja nõuet. 5 Hageja eesmärgiks oli generaatori (otsese) valduse tagasi saamine. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt üritas hageja lahendada vaidlust generaatori valduse üle kohtuväliselt ning kostjatel oli võimalus tagastada generaatori valdus enne hagi kohtusse esitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjatel olnuks hagi esitamise hetkel õiguslik alus hagejale kuuluva generaatori kinnipidamiseks (selle valduse tagastamata jätmiseks). Selleks ei andnud alust kostjate väidetud sisuga töövõtuleping (generaatori hooldamiseks). Töövõtjal iseenesest on pandiõigus tellija vallasasjale, kui see on töövõtu eesmärgil töövõtja valduses (VÕS § 654 lg 1). Samas ei ole kostjad sellise õiguse tekkimisele tuginenud ega vastavaid eeldusi oma vastuväidetes välja toonud. Seega ei ole põhjendatud väide, et hagi olnuks esitatud põhjendamatult või ennatlikult. Eelkõige kostjad ise on põhjustasid oma käitumisega olukorra, kus hagejal tuli oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole, mille tõttu tekkisid hagejal menetluskulud. Isegi kui kostjad said alles hagi esitamisel aru, et hageja soovib väidetavast töövõtulepingu üles öelda või sellest taganeda, olnuks neil võimalik generaator hagi esitamisest teada saades kohe tagastada ning sellega edasisi menetluskulusid vältida. 12.2. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostja I määruskaebuses esitatud alternatiivne taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 12.3.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel, samuti arvestatakse menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohust erinevalt. 12.
7. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid pigem tuleb asja hinnata tervikuna. Seda on maakohus ka teinud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid ning maakohtu seisukoht on vastavuses tsiviilasja olemuse, keerukuse ja mahuga. Maakohus on vähendanud nii hageja esindaja tunnitasu määra kui ka õigusabiteenuse osutamise ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 160 eurot ilma käibemaksuta (vähendatud tasu määra 80 eurot võrra) ja tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi (vähendades ajakulu 18 tunni ja 45 minuti võrra). Samuti on põhjendatud jätta kostjate kanda pool nõudelt tasutud riigilõivust, sest hageja pöördus kohtusse, kui kostjad ei tagastanud generaatorit.
8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja I (määruskaebuse esitaja) kanda.

14. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg-st 3 lähtudes kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus märgib, et

§ 178

lg 4 6 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, kuid kostja I ei ole määruskaebuses vaidlustanud üksnes menetluskulude rahalist suurust, vaid ka menetluskulude jaotust. 14.

1. Hageja
2. augustil 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 1620 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja vandeadvokaat A. Kasak teinud menetluses toiminguid järgmiselt: määruskaebusega tutvumine, õiguslik analüüs ja menetlusliku positsiooni kujundamine (kokku 1 tund), määruskaebusele vastuse koostamine (4,75 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Hageja esindaja tunnitasu on 240 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning hageja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud nii esindaja tunnitasu kui ka toimingute ajakulu osas. 14.2.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse esitamisega määruskaebusele (sh kaebusega tutvumine, selle analüüs ja positsiooni kujundamine) on asja keerukust ning kaebuse ja vastuse sisu arvestades 4 tundi. Määruskaebuse ese on vähemahukas ja vaidluse all on suuresti menetluses varem esitatud asjaolud. Samuti tuleb toimingute ajakulu osas arvestada, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei oleks eraldi võetuna hüvitatavad (

§ 178lg 4).

Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul 20 minutit (0,33 tundi). Hageja esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ületab ringkonnakohtu arvates oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Praeguse vaidluse keerukust ja mahtu arvestades peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu suuruseks (

§ 175lg 1) 160 eurot (käibemaksuta).

14.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 692 eurot 80 senti (4,33 × 160) ning mõistab nimetatud summa kostjalt I hageja kasuks välja. 14.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.5. Kostjal II ei ole kostja I määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 7