) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja on sõnaselgelt välja toonud, et ta loobub hagist 40-eurose nõude (avaldaja nimetab seda kõrvalnõudeks) osas. Samas on avaldaja taotlenud menetluse lõpetamist täies ulatuses (so 70 euro ulatuses) põhjendusel, et võlgnik on avaldajale tasunud põhinõude (täpsemalt leppetrahvi nõude) summas 30 eurot. Kohus leiab, et kuna avaldaja on soovinud menetluse lõpetamist täies ulatuses ja ei ole soovinud hagi esitada, siis tuleb avaldaja esitatud menetluse lõpetamise taotlust käsitleda täies ulatuses (so summas 70 eurot) loobumisena avaldusest. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuigi võlgnik ei ole käesoleval juhul avaldaja 70-eurost nõuet pärast avalduse esitamist täies ulatuses rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda, kuna mõlemad menetlusosalised on leidnud, et võlgnikul tuleb avaldajale menetluskulud täies ulatuses hüvitada (võlgnik on 28.04.2023 vabatahtlikult rahuldanud avaldaja menetluskulude nõude täies ulatuses). Menetlusosalistel on õigus oma menetlusõigusi käsutada ning seega tuleb kohtul lähtuda menetluskulude jaotamisel menetlusosaliste avaldatud tahtest. Kuna aga menetluskulud on avaldajale juba täies ulatuses hüvitatud, siis kohus täiendavalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.