KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-16825 Menetl

(täitemenetluse seadustik) § 2231 lg 1 kohaselt nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei sõltu võlgniku maksevõimest, vaid üksnes sellest, kas nõue on aegunud või mitte. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 475 lg 1 p 153 kohaselt vaatab kohus nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 2231

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitemenetluse registrist nähtuvalt täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx. TsÜS § 157 lg 1 enne

1. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
2. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
3. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
4. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
5. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
6. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-13, p 22). Täiteasjas nr xxx oleks Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsusest tsiviilasjas nr xxx tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni
7. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud pärast
8. märtsi 2011, seega ei olnud sellest täitedokumendist tulenevad nõuded
9. 2 märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates
10. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, täiteasjas nr xxx esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.
11. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 11.07.
12. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 11.07.
13. Avaldaja ega sissenõudja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud. Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 11.07.
14. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas xxx tuleb

§ 2231

lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.

§ 48

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku

§ 2231lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud ning puudutatud isikul ei olnud menetluses lepingulist esindajat (s.t lepingulise esindaja kulusid ei ole tekkinud), puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.

§ 2231

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 3