1-20-8981 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Narva Kohtuasja number 1-20-8981 Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Prokurö

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Andre Sammal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks Andre Samblale Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 86,40 eurot (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti), sh käibemaks 14,40 eurot. Mõista Andre Samblalt Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700056539 ning selgitus „Andre Sammal, 1-20-8981, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-20-8981 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Andre Sammal tunnistati süüdi kokkuleppemenetluse korras Pärnu Maakohtu 15.12.2020 otsusega

§ 184

lg 2 p 2, 348 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 64lg 1, § 68 lg 1 alusel 4 aastat 3 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algusajaks loeti 30.06.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 31.12.
3. 28.07.2023 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Andre Sammal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Andre Sammal karistusaeg algas 30.06.2020, see lõppeb 30.09.2024 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 28.07.2023.

Andre Sammal isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Andre Sammal ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Andre Sammal, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et soovib elada kainelt, tegelda sõltuvusprobleemiga ja minna Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Võimalus asuda ametlikult tööle K OÜs. Soovib luua perekonda.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues välja, et Andre Samblal distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab, on läbinud sotsiaalprogrammid, vabaduses garanteeritud töökoht olemas. Arvesse peab võtma kinnipeetava soovi minna sõltuvusravile. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Andre Sammal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Andre Sammal on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Andre Sammal puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 1-20-8981

1. Saab nõustuda, et Andre Sammal käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Andre Sammal vangistuse viibides täitnud erinevaid töökohustusi, töötades käesoleval ajal ehitusmaalrina. Andre Sammal on motiveeritud töötama karistuse kandmise ajal ja ennetähtaegse vabanemise korral. Vangistuse jooksul on ta osalenud kaplanite programmis „Igapäevane valik (12 sammu)“ ning tagasilanguse ennetamise programmis, osaleb AN tugigrupis. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on S K vabanemisel tagatud elukoht ühiselamus. Vabanemisel soovib läbida sõltuvusravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaihete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Vabanemise fondis on rahalisi vahendeid, mis võimaldavad esialgse toimetuleku vabanemise korral. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Andre Sammal ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Hinnates Andre Samblaga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Andre Sambla käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Andre Sammal on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 31-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andre Sammal käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Andre Sammal suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Andre Sambla karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohtu veendumusel räägib Andre Sammal vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Vangistuse kandmise aluseks olev narkokuritegu oli toime pandud korduvana. Käideldud narkootilise aine kogus oli suur. Andre Sammal on pidanud võimalikuks korduvalt käituda viisil, kus tema objektiivselt avaldunud käitumine annab põhjuse uue süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks ning kohus on korduvalt isikut karistanud isikuõigusi enam piirava meetmena vangistusega. Seejuures on teda karistatud korduvalt narkosüüteo toimepanemise eest, samuti röövimise, varguste, kelmuste, narkojoobes sõiduki juhtimise, kinnipidamisasutusest põgenemiske katse ja dokumendi võltsimisega seotud kuritegude eest. Eeltoodu iseloomustab, et Andre Sammal ei ole oma varasematest õigusrikkumistest järeldusi teinud ning on pidanud kohaseks käituda taas ja taas viisil, mis viisid uue süüdimõsitva kohtuotsuse tegemiseni. Andre Samblale ei ole meenutanud varasem kinnipidamiskohas viibimine karistuse kandmise raskust. Järeldusi sellest senine elukäik ei näita. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Andre Sammal naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Seoses varasema karistatusega toob kohus välja sellegi, et kuritegude toimepanemise spekter Andre Sammal puhuselt ei piirdu vaid narkosüütegudega. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Andre Sammal ei ole käitumisega näidanud, et kohtul tekib usaldus tema seaduskuulekale teele 3 1-20-8981 suundumisel. Andre Sammal on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, ei ole temast lähtuvat retsidiivsusriski jaatamist ennetähtaegse vabastamisel võimalik välistada. Kohus praegusel juhul sellist tõenäosust, et isik uusi kuritegusi toime panema ei hakka, ei näe.
2. Iseloomustusest nähtuvalt on Andre Samblale omaseks süütegude ette planeerimine. Tutvudes süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalidega, järeldub, et toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Teo toimepanemise asjaolusid iseloomustab läbi planeerimine. Kohtupraktika pinnalt sedastab kohus sedagi, et narkosüütegude puhul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ka süüdimõistetu ise narkootikume ning tegeles narkootiliste ainete käitlemisega, et saadud kasumi arvelt osta endale narkootikume. Samuti omandas ta tahtlikult võltsitud juhiloa ning kasutas seda mootorsõiduki juhtimisel. On oht, et Andre Sammal võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Kuna tegu on narkosõltlasega ja iseloomustuse kohaselt on ta olnud uimastivaba vaid kinnipidamise ajal, alustades narkootikumide tarvitamist kohe pärast vanglast vabanemist, on kohtul alus kahtlustada, et ma seekord võib isik vabanedes asuda uuesti narkootikume tarvitama ja uusi kuritegusid toime panema. Isik on küll enda sõnul motiveeritud tegema oma sõltuvusprobleemiga ja pannud ennast ka Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse järjekorda, ei tagata talle koheselt vabanemisel kohta antud asutuses. Osales eelmise vangistuse ajal mitmetes uimastisõltuvust käsitlevates tegevustes, nt sõltuvusteemalised loengud, 12 sammu tugigrupp, eluviisitreening ja Tagasilanguse ennetamise tugigrupp. Kõikide tegevuse osas on läbiviijate tagasiside positiivne - kinnipeetav ise tundus väga motiveeritud olevat ja osales tegevustes aktiivselt. Samas hakkas kohe peale vabanemist uuesti narkootikume tarvitama. Lisaks tekkis tal pärast viimasest vangistusest vabanemist hasartmängude sültuvus. Ta käis kasiinodes mängimas ja tuttavatega kohtumas. Isik peab kasiinos käimist uimastisõltuvusega kaasuvaks probleemiks. Varasemalt on olnud tal probleeme ka alkoholi tarvitamisega, mis muutis teda agressiivseks. Aja jooksul asendas alkoholi narkootikumidega, mis muutsid teda rahulikumaks.
3. Andre Sammal karistuse kandmiselt vabanemise vastu räägib lisaks tema suhtumine. Iseloomustuses toodu kohaselt ei ole Andre Sammal kunagi mõelnud enda tegude tagajärgedele. Samuti tunnistas, et ta teadis viimasel korral narkootikume käitlema asudes, et teda jälgitakse. Sellegipoolest ei soovinud kuriteo toimepanemisest loobuda, mis näitab, et ka reaalne vangistusse sattumise kartus ei olnud tema jaoks motivatsiooniallikaks teistsuguste otsuste tegemiseks. Arvestades tema pikaaegset uimastisõltuvust, kriminaalset karjääri ja väljakujunenud negatiivseid hoiakuid, võib loobumine kuritegelikust käitumisest olla problemaatiline. Hetkel väljendab enda soovi elada õiguskuulekalt sõnades ning loodab saada selleks abi nii kiriku poolt kui rehabilitatsioonikeskuses rehabilitatsiooni läbimisel.
4. Andre Sambla kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on uimastisõltuvus, rahalise kasu teenimine, kuritegelikud hoiakud ja kriminaalne suhtlusringkond. Kui isik on varasemalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, on risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele kõrge. Kuna aga võlakohustuste suurus on ligilähedaselt 19000 eurot ning vabanemisfondis olevad rahalised vahendid võimaldavad vaid esmast toimetulekut, on risk frustatsiooni tekkeks ning majanduslik surutis saab osutuda uueks rsikifaktoriks uute kurtegude toimepanemisel. Isikule on küll garanteeritud vabanemisel töökoht, kuid isiku tööleasumine ja saadava tasu suurus pole teada. Kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ei saa anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist.
5. Seoses elukoha ja lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et elukoht oli Andre Samblale tagatud ka ajal, kui ta pani toime süüdimõistmise aluseks olevad kuriteod. Nimetatud aga ei mõjutanud tema motivatsiooni leidmist käituda seaduskuulekalt. Kohus 4 1-20-8981 arvestab sedagi, et süüdimistmise aluseks olevad kuriteod pani Andre Sammal toime oma elukohas. Isikul puudub toetav lähivõlgustik, kuna vanemad on surnud ja õde ei soovi temaga suhelda. Andre Sammal soovib taastada suhtlust õega pärast sõltusest vabanemist.
6. Iseloomustusest nähtuvalt ei piirdu Andre Sambla probleemkäitumine üksnes narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemises. Riski ja ohtlikkust on Andre Sammal puhul täheldatud enamikus hinnatavates kategooriates. Sealhulgas lisaks majanduslikule toimetulekule, suhetele ja elustiilile, mõtlemisele ja käitumisele ning hoiakutel, ka alkoholi ja narkootikumide tarbimises. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Sergey Kovtuni mõtlemises ja hoiakutes on jooni, mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Andre Sambla vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Andre Sambla ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem kuritegelik aktiivsus viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Andre Sambla avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud.
7. Vastuseks kaitsja esitatud väidetele, Andre Sambla ennetähtaegse vabastamise toetuseks lisaks ülaltoodule, märgib kohus järgnevat. Kohus nõustub, et Andre Sammal on vangistuses käitunud korralikult ja ühtegi etteheidet temale ei ole. Kohtu ette ei ole toodud selliseid argumente, mille pinnalt kohus järeldaks tõsikindlalt, et prognoosotsustusena Andre Sammal enam uusi kuritegusi toime panema ei hakka. Samuti usub kohus, et isik soovib hoiduda narkootikumide tarvitamisest ning minna ravile Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, kuid lähtudes iseloomustuse anmetest ning tema varasemast käitumisest puudub kohtul usk, et isik suudaks vabaduses viibides hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Seda enam, et igal rehebilitatsioonis viibiv isik võib omal soovil loobuda rehabilitatsioonist igal hetkel ja lahkuda keskusest. Kohus on seisukohal, et Andre Sambla kantud karistuse osa ei ole veel selline, et kinnipeetava võiks ennetähtaegelt vabastada.
8. Andre Sammal iseloomustuses on välja toodud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse arvmääratlused. Kohus väljendab ühemõtteliselt ja selgelt, et nimetatuid arvandmeid kohus seisukoha kujundamisel ei arvetanud. Viitega kõrgema astme kohtu lahenditele, selgitab kohus, et pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. (vt täpsemalt RKKKm
9. märts 2019 nr 1-09-14104 p 27).
10. Kohtule esitatud iseloomustus sisaldab viiteid mitmetele ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse Andre Sammalt just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus selgitab, et arvestadas Riigikohtu uut praktikat kohtuasjas 1-15-1446, on kohus seisukoha kujundamisel arvesse võtnud ka arhiveeritud kriminaalkaristusi isiku iseloomustatava materjalina ja teinud oma järeldused ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ka nimetatu pinnalt.
11. Andre Sambla kaitsja Merike Allikmäe esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute 5 1-20-8981 tegemise ajal kehtinud justiitsministri
12. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Andre Samblalt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus leiab, et Andre Samblale tuleb nõude tasumiseks anda tähtaeg 12 kuud, kuna tal on väga palju tasumata nõudeid ning kinnipidamisasutuses töötades ei suuda ta neid kiiresti tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6