← Eesti

1-23-3338/21

Obsah (16)§ 424§ 73§ 263§ 121§ 63§ 65§ 69§ 75§ 15§ 16§ 28§ 19§ 18§ 56§ 64§ 180

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023 Kohtunik Triin Harak Istungisekretär Reelika Käis Tõlk Kadri Jõgi Kriminaalas ja number 1-23-3338 Krim

) § 263 lg 1 p 1 järgi Süüdistatav Tauno Koitla, isikukood 39810052742; elukoht xxx; xxx kodanik; emakeel xxx; xxx, xxx X OÜ, X OÜ, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.08.2022 otsusega nr 1-22-3980

§ 424

lg 1 järgi karistatud 6 kuu pikkuse tingimis vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga

§ 73lg 1 järgi.

Prokurör abiprokurör Laura Jõgisoo Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määratud korras RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Tauno Koitla süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 5 kuu pikkuse vangistusega (xxx episood).

2. Tunnistada Tauno Koitla süüdi

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega (xxx episood).

3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 29.08.2022.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 28 päeva vangistust. 5.

§ 69

alusel asendada vangistus 1 aasta ja 28 päeva 388 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 14 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Tauno Koitlat üldkasuliku töö perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järe l 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. Rahuldada M. F. Y. A.’i mittevaralise kahju nõue osaliselt ning välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Tauno Koitlalt M. F. Y. A.’i kasuks 1000 eurot, mis kanda M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx (Swedbank).
  2. Arvata menetluskulude hulka: • • • • vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Tauno Koitlale osutatud riigi õigusabi tasuna kohtueelses menetluses 129,60 eurot ja kohtumenetluses 1533,60 eurot, kokku 1663,20 eurot, kannatanu poolt valitud esindaja tasu 252 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot ja sundraha summas 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas 2811,70 eurot, s.o kaitsjatasu, ekspertiisi kulu ning sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 2811,70 eurot tule b tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates, hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 182 lg 3 alusel jaotada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud võrdselt kannatanu ja süüdistatava vahel. Välja mõista Tauno Koitlalt mene tluskuluna kannatanu lepingulise esindaja tasu seoses tsiviilhagi koostamisega osaliselt, s .o 50% ulatuses summas 126 eurot M. F. Y. A.’i kasuks, mis kanda M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx (Swedbank). Kannatanu lepingulise esindaja kulu seoses tsiviilhagi koostamisega 50% ulatuses, so summas 126 eurot, jätta kannatanu M. F. Y. A.’i enda kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Jõustunud kohtuotsus saata üldkasuliku kriminaalhooldusosakonnale. töö korraldamiseks Tartu Vangla Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
  4. augustist
  5. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  6. peatüki kohaselt. See tähendab, 2 et 15 päeva jooksul alates
  7. augustist 2023 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule. PÕHIOSA (I) Süüdistuse sisu
  8. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis
  9. mail 2023 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Tauno Koitla süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi.

  1. Tauno Koitlat süüdistatakse selles, et tema 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, xxx juures tänaval lõi kannatanut M. F. Y. A.’i ühe korra kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla kannatanu kaela küünarvarre ja õlavarre vahelisse haardesse ning lõi kannatanut ühe korra vasaku silma piirkonda ning ühe korra kaela vasaku poole piirkonda. Tauno Koitla lõpetas oma tegevuse peale menetluses tuvastamata isikute sekkumist. Peale seda kell 01.19 Xxx linnas, xxx juures tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut uuesti ühe korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha, järgnevalt lõi Tauno Koitla kannatanut ühe korra jalaga vasaku jala piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Tauno Koitla M. F. Y. A.’le füüsilist valu ja kehavigastused – vasaku silma kohale marrastused, ülalau hematoomi, kaela vasakule poole kriimustused, marrastused ja hematoomid labakätele ning kinnise kodarluu ala-[distaalse] otsa murru, mille tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. (II) Menetlusosaliste seisukohad
  2. Prokurör palus Tauno Koitla

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada.

Prokuratuur i hinnangul on tegemist jätkuva süüteoga, sest jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud reeglina ajaliselt lähedaste tegudega, sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud tegu. Etteheidetavaid tegusid saab vaadata ühtse tegevusena, kuivõrd neil on väga lühike ajaline vahe ning on ilmselge, et teine sündmus on kantud esimesest sündmustest, on ühtne tahtlus ja konflikt on kestev. Prokurör palus isikule

§ 263

lg 1 p 1 alusel karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.

august 2022 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Kriminaalasjas on menetlusekulud, mis tuleb Tauno Koitlalt välja mõista. Nendeks on sundraha summas 1087 eurot 50 senti. Samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud ekspertiisi maksumus summas 61 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses. Kriminaalmenetluses olevad DVD plaadid häirekeskuse salvestisega ja linnakaamerate videosalvestisega jätta kriminaala sja juurde. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. Prokuröri hinnangul on hagi korrektselt esitatud ning prokurör leiab, et kannatanul on õigus nõuda talle tekitatud kehavigastuste eest kahju hüvitamist. Küll aga ei toeta prokurör kahjunõuet esitatud ulatuses, tuues välja, et hiljutises praktikas on 10 000 eurot mõistnud välja näiteks Tartu Maakohus isikule, kes kuriteo tõttu jäi osaliselt kurdiks. Käesolevas asjas ei ole isik aga niivõrd raskelt viga saanud. Seetõttu leiab prokurör, et hagi tuleb siiski osaliselt rahuldada ja mõista kannatanule välja hüvitis kohtu õiglase äranägemise järgi.

  1. Tauno Koitla avaldas, et sündmus oli rohkem enese kaitseks, mitte tahtlik rünne ning palus kohtult süüdimõistmisel karistuseks asendamist üldkasulikku tööga või rahatarhviga (kt lk 79 pöördel, 105). 3
  2. Kaitsja leidis, et tegemist ei ole avaliku korra raske rikkumisega, kuna ei ole tuvastatud isikut, keda oleks häiritud või ohustatud, seda eriti xxx tänava sündmuse puhul. xxx tänava episoodi puhul läks kakluse lahutanud isik samuti appi konflikti lahendama, ega olnud häiritud. Kaitsja hinnangul esimene situatsioon eskaleerus, kuna kannatanu ei käitunud adekvaatselt üldnorme järgivalt ning tegemist oli hädakaitsega süüdistatava poolt, kui agressiivne ja vihane kannatanu otsib õiglust. Ka teise osa võiks lugeda hädakaitseks. Kui kohus leiab, et süüdistata v tuleb siiski süüdi mõista siis märkis kaitsja, et süüdistatavat ei ole varasemalt ühegi vägivallateo eest karistatud, mistõttu piisaks tema karistamisest rahalise karistusega või kergema karistusega, mille võiks asendada ühiskondlikult kasuliku tööga (kt lk 103-105). (III) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang • Süüdistus 29.12.2022 kell 01.12 Xxx sündmus
  3. Tauno Koitlat süüdistatakse

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, Xxx juures tänaval lõi kannatanut M. F. Y. A.’i ühe korra kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla kannatanu kaela küünarvarre ja õlavarre vahelisse haardesse ning lõi kannatanut ühe korra vasaku silma piirkonda ning ühe korra kaela vasaku poole piirkonda. Tauno Koitla lõpetas tegevuse peale menetluses tuvastamata isikute sekkumist. 7.

§ 263

lg 1 p 1 objektiivse koosseisu moodustab

§-s 262 nimetatud tegu, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga. Esmalt tuleb reeglina kontrollida, kas isikule etteheidetav tegu vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)

  1. ptk
  2. jaos. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viis il, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni Karistusseadustiku
  3. ptk
  4. jao
  5. jaotise „vägivallateos“ nimetatud koosseisule vastav tegu (

§-d 120-121).

  1. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu M. F. Y. A., kes andis 29.12.2022 kell 01.12 Xxx toimunu kohta järgmiseid ütlusi. Kannatanu kinnitab, et istungil vaadatud videosalvestistel on tema.
  2. detsembril eelmisel aastal kell oli üks läbi 10 minutit tuli kannatanu linna Xxx tänavale. Talle tuli vastu kas 4 või 5 inimest. Üks, kes kattis pea kapuutsiga, tuli tema suunas. Kui jõudis temani ja tema õlani, siis puudutas teda. Kannatanu selgitas, et tema riigis on kombeks selline käitumismaneer, võtta teisel käega ümbert kinni, arvas, et selline situatsioo n on, aga see löök oli väga tugev. See inimene, kes oli tema kõrval, mitte ei müksanud vaid lõi teda. Lõi teda paremale küljele. Kuna tal oli kapuuts, siis ei olnud kindel, kas ta müksas või lõi õlaga, aga see löök oli tugev ja kannatanu tundis seda. Pärast seda kui ta lõi, pööras kannatanu üle õla, et näha, kes teda lõi. Arvas, et mõni sõber või kolleeg ülikoolist tahtis püüda tähelepanu. Kui pööras üle õla ja küsis, kes teda lõi, nägi ühte võõrast inimest. Kannatanu selgitab, et rünne algas kui teda müksati õlaga, ta pööras ümber, küsis, kes teda lõi. Kannatanu kinnitab, et ärritus peale esimest müksu ja tal tekkis viha isiku vastu. Kaitsja küsimusele, miks ta ei hoidnud kõrvale, et vältida kokkupõrget õlaga, vastas kannatanu, et ta ei mõista, miks ta oleks pidanud muutma oma kõndimise teekonda, kõndis oma teed, videos on kõik näha. Kui kannatanu küsis, miks teda löödi, vaatas võõras tema peale vihaselt ja võttis isik suureneva positsiooni, tuli 4 kannatanu vastu, rääkis eesti keeles ja tuli talle rinnaga peale. Kannatanu näkku lõi alkohol ja mehe silmad olid punased, ta oli väga vihane ja agressiivne. Kannatanu ütles talle, et võid ära minna, siis mees hakkas rääkima inglise keeles. Ta ütles, et see on tema maa ja tema riik, kasutas sõimusõnu, ütles, et mine siit maalt, siit riigist ära, siis tuli kogu jõuga kannatanu peale. See löök oli väga tugev, mistõttu kannatanu kukkus maha. Kannatanu oli maas, käed mõlemal pool ja ta tundis tugevat valu nii selgroos kui ka peas. Prillid kukkusid maha ja ta ei näe ilma prillideta. Peale seda kukkumist kannatanu püüdis üles tõusta, peale seda teda löödi. Kannatanu püüdis oma nägu hoida ja kaitsta, siis teda löödi vasaku silma peale ja veel paremale poole kaela peale ja ründaja võttis ta haarangusse. Peale seda kannatanu hakkas kutsuma politseid. Kannatanu hüüdis mitu korda, et kutsuge politsei. Siis tuli pikk inimene, kes eraldas nad. Siis süüdistatav astus tahapoole, ta kartis politseid ja muutus veel vihasemaks ja kaugenes. Kannatanu ise kutsus politsei, ta sai numbri tänaval olevalt isikult. Kannatanu liikus samal ajal kui rääkis politseiga, sest politsei on enamasti kesklinnas, aga sel ajal ei olnud seal politseid ega turvatöötajat. Pärast esimest kokkupõrget kannatanu ei lahkunud vaid ootas politseid, kui oleks leidnud politsei siis oleks saanud kohe öelda, et see inimene teda lõi. Kannatanu märgib, et ei joo alkoholi, politsei pani ta puhuma. Kannatanu märkis istungil, et arvab, et süüdistatav on see inimene, kes teda ründas 29.12.2022, aga oli pime, nägi teda ainult hetke ja ta ei olnud teda varem näinud, seega 100% kindel ei ole (kt lk 83-88).
  3. Tunnistaja O. A. selgitas, et on koos S. M.e ja Tauno Koitlaga aega veetnud, tõenäoliselt ka 29.detsembril
  4. Tunnistaja rääkis, et mäletab sellest õhtust seda, et nad olid Maxima juures, olid koos autos, soojendasid ja siis läksid linna Taksoga. Tunnistaja ütles, et oli alkoholi tarvitanud, soojendamise alla käis pudel Jäägermeistrit, põhimõtteliselt oli ise juba liialda nud alkoholiga. Ei mäleta, mis oli peale Maximast linna sõitu. Tunnistaja mäletas, et Taunol ei olnud teksapükse, oli mingisugune selline teema, mida ei mäleta, see juhtus linnas. Peale linna jõudmist on mälupilt täiesti kadunud. Ei oska öelda, kas Taunol oli kapuutsiga riietus (kt lk 8990).
  5. Tunnistaja S. M. rääkis istungil, et süüdistatav Tauno Koitla on tema tuttav ja klassive nd. Veedab koos Tauno Koitlaga aega, on tema sõber. Tunnistaja täpselt ei oska öelda, kas nad ka 29.detsembril 2022 olid koos, aga eeldab, et olid. Käis kohtueelses menetluses ütlusi andmas toimunu kohta, füüsiline vägivald, kui teine läheb teisele kätega kallale. Tunnistaja mälu järgi ei tea, kas selline olukord oli, aga tema palvel politseis ülekuulamisel näidatud video järgi oli. Mingit pilti nagu mäletas, aga detaile kindlasti ei tea. Mäletas, et oli Tauno vahel, aga ei tea kellega. Konflikt toimus kesklinnas xxx platsis. Mäletas, et nad oli xxx baaris ja tahtsid xxx minna, aga Taunol või O. ei olnud teksapükse ja siis hakati taksoparklasse liikuma, et taksoga kodust läbi käia. Kuskile xxx juurde plaaniti takso tellida. O. perekonnanimi on A.. Konflikt toimus kesklinnas, ei tea, mis peale seda sai. Pärast seda konflikti kadus O. mingi aeg ära, nemad Taunoga käisid mööda linna ringi ja oligi kogu õhtu. Ta oli sel õhtul alkoholi tarbinud, hindas joovet umbes 7- 8 kümnest. Tunnistaja kirjeldas Taunot kui hästi jutukat inimest, kes ei ole tegelikult selline agressiivne, aga võib-olla siis alkohol mõjutas teda kuidagi. Tavaliselt ta nii ei käitu. Tunnistaja ei ole tähele pannud, et ta suhtuks kuidagi teisiti teise nahavärviga inimestesse. Mäletas ühte konflikti, aga teab, et oli kaks. Teab, et Tauno tarbis ka sel õhtul alkoholi, neil oli liitrine Jäägermeister kolme peale, mõned õlled ka sinna-tänna, ikka suures koguses. Vägivallast mäletab niipalju, et keegi oli põranda peal, rohkem ei mäleta. See põrand asus xxx platsil, kuskil nurga peal, Xxx tn. Keegi oli seal selili maas, ei mäleta, kuidas ta sinna sai. Ei mäleta, mis edasi sai (kt lk 91-93).
  6. Süüdistatav Tauno Koitla avaldas kohtuistungil, et
  7. detsembri öösel vastu 29.detsembrit 2022 läks tuttavatega üle pika aja välja ja siis mõtlesid, et käivad baaris või kuskil. Läksid välja koos S. M.e ja O. A.iga, aga pärast läksid neil O.ga teed lahku. Alguses läksid xxx baari, peale mida pidid minema pükse vahetama ja siis on kergelt mälulüngad. Süüdistatav mäletab, et kõndisid xxx poole ja siis seal nurga peal hakkas kannatanu, võib-olla läks õlaga vastu, ei ole 5 kindel, aga tuli nende poole, kõndis läbi nende seltskonna lihtsalt, et ei läinudki mööda. Siis hakkas karjuma midagi selja taga, nad vaatasid selja taha, jäid seisma. Süüdistatav ei märganud seda kui kannatanu tuli nende poole, nad rääkisid juttu. Süüdistataval ei olnud soovi kannatanut puudutada või müksata. Kannatanuga tekkis konflikt kui ta oli provotseerima hakanud, hakkas karjuma nende suunas inglise keeles. Kannatanu tuli lähedale ja siis süüdistatav tõukas ta eemale, siis ta kukkus maha. Täpselt ei mäleta, kuidas karjus, aga ikka inglise keeles. Süüdistatav oskab natuke inglise keelt. Nad kõndisid Xxx tn poole selliselt, et tema oli ääres ja siis täpselt ei tea, kes oli tema kõrval. Kui kannatanu nende vahelt läbi kõndis siis nad olid järjestikku. Kui ta karjuma hakkas siis nad jäid seisma ja ringi vaatama, kes karjus. Nad jäid seisma ja kannatanu tuli tema ette. Ta tundis ennast ohustatuna ja lükkas eemale ja siis kannatanu kukkus. Täpselt ei mäleta kui lähedal kannatanu talle oli, pool meetrit või midagi sellist. Süüdistatav ütleb, et lükkas teda, kuna tundis ennast ohustatuna, sest ta oli agressiivne, närviline. Närvilisus väljendus selles, et ta karjus kõva häälega, astus ligi. Süüdistatav ei oska öelda, kuidas selline käsikähmlus tekkis, seal on mälulünk. Küsimusele, kas tema alustas seda kähmlust, vastab süüdistatav, et kui kannatanu talle lähedale tuli siis ta lükkas ta eemale, aga nagu aru sai, läks sealt asi edasi. Kannatanu ei tormanud tema poole, niipalju kui mäletab, siis sealt vahelt läks kähmlusesse. Xxx tänava konflikt lõppes nii, et keegi võõras tuli vahele, nad läksid ära xxx poole. Süüdistatav lahkus sealt plaaniga edasi minna xxx, tal oli vaja püksid vahetada. Prokuröri küsimusele, miks ta jätkas kähmlust kui kannatanu oli pikali maas, vastas süüdistatav, et eks seal oli teisi põhjuseid ka. Mis need võisid olla, seda ei mäleta. Süüdistata v tahtis, et ta eemale läheks, siis lükkas kannatanu eemale kahe käega, rindkere kanti. Seejärel kannatanu kukkus. Tõstis ta püsti ja läks maadluseks. Ei mäleta, miks tõmbas ta püsti. Ei mäleta kaua see kestis (kt lk 94-97).
  8. Kohtule on esitatud ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on stenografeeritud kannatanu poolt 29.12.2022 häirekeskusele tehtud kõned eesti keelde. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et 29.12.2022 kell 01:15 tegi kannatanu häirekeskusele kõne, kus teatas, et keegi ründas teda Xxx kesklinnas Xxxxtänaval. Palub kohale saata politsei, arvab, et kiirabi pole vaja. Kaitsja hinnangul on antud tõendi puhul rikutud menetlustoimingu nõudeid ning tegemist on lubamatu tõendiga. Kaitsja märgib, et menetlusdokumendilt ei nähtu, et tõlki on eelneva lt hoiatatud. Tõlgi käest ei ole võetud eraldi allkirja hoiatamise kohta, vaid ta on protokolli allkirjastanud ainult ühel korra menetlustoimingu lõpus. Prokurör kaitsja etteheidetega ei nõustu ning märgib, et digilahendusi kasutades viiakse menetlust läbi ökonoomselt, kasutatakse sageli kaugteel tõlkimist ja allkirjastatakse terve protokoll. Järeldus, et tõlki ei ole hoiatatud on meelevaldne. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimik usse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. KrMS § 161 lg 1 kohaselt, kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti, kaasatakse tõlk. KrMS § 161 lg 3 kohaselt tohib tõlkida vannutatud tõlk või vannutamata tõlk, keda on hoiatatud teadvalt valesti tõlkimise eest kriminaalkor ras karistamisega. Käesoleval juhul on vaidlusalusel vaatlusprotokollil märge selle kohta, et tõlki on hoiatatud ning tõlgitud vaatlusprotokolli on ka allkirjastanud digitaalselt tõlk K. P. 10.01.2023 kl 10.26, s.o peale uurimistoimingu lõppu (kt lk 40-43). Kohus nõustub kaitsja kriitikaga osas, et menetlustoimingu läbiviimisel tõlgi osalusel tuleb tõlki eelnevalt hoiatada ning see peab nähtuma ka menetlusdokumentidest. Samuti on tavapärane, et vastutuse eest hoiatamise kohta võetakse eelnevalt allkiri, millest järeldub üheselt, et isik on juba eelneva lt teadlik tõlkimisele asumisel võimalikust vastutusest. Samas on käesoleval juhul siiski tõlk allkirjastanud tervikdokumendi, kus ta ühtlasi kinnitab allkirjaga nii tõlke õigsust, kui seda, et teda on vastutuse eest hoiatatud. Riigikohtu lahendis 1-20-1208 on selgitatud, et kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 6 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtte id (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolek uta või jäetakse ülekuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Kohus nõustub, et vaieldamatult korrektne olnuks ka kaugtõlkimise olukorras tõlgilt eelneva hoiatamise kohta eraldi allkirja võtmine. Samas, arvestades, et tõlk on siiski allkirjasta nud kõnealuse dokumendi, milles sisaldub lisaks tõlkele ka kinnitus vastutuse eest hoiatamise fakti kohta, ei saa järeldada, et tõlki ei olegi hoiatatud. Antud juhul ei pea kohus vaidlusalust minetust sedavõrd suureks, et pidada tõendit tervikuna lubamatuks. Samuti ei ole kaitsja välja toonud, mil viisil mõjutas antud ühekordne allkirjastamine tõendi sisu.
  9. Kohtule on esitatud ka 09.01.2023 vaatlusprotokoll koos linnakaamera videosalvestiste ga DVD-R plaadil (kt lk 23-35). Videosalvestiselt nimega „Export 04.01.2023 15-23-28“ on näha, kuidas 29.12.2022 kell 01:10:47 ilmub kaadrisse xxx tänava poolt 3-liikmeline seltskond, kõndides mõningaste vahedega üksteise kõrval, mööda Xxx tänavat xxx platsi suunas. Kell 01.11.08 on salvestiselt seda ka suurendades näha tumedates riietes kannatanu, kes liigub xxx platsi suunalt süüdistatava seltskonnale vastu. On näha, kuidas kannatanu korraks peatub, vaatab tagasi ning jätkab samas suunas liikumist. 29.12.2022 kell 01:11:16 on meesterahvad jõudnud vastamisi ning nende õlad põrkuvad kokku. Seejärel jäävad mõlemad kaamera vaateväljast lipu taha ning ei ole näha, mis nende vahel toimub. Samal ajal möödub seltskonnast veel erinevaid teisi samal tänaval liikuvaid inimesi. Kell 01:12:26 on näha, kuidas kannatanu on kukkunud selili maha, valgete jalatsitega süüdistatav liigub tema suunas, tõmbab ta püsti ning lükkab vastu maja seina, toimub rüselus. Kell 01:12:43 suundub rüselejate poole Xxx tänavalt xxx platsi suunal liikuv meesterahvas, kes eraldab kaks mees teiseteisest. Kell 01:12:57 on näha, kuidas valgete jalatsitega süüdistatav eemaldub kannatanust ja konflikti sekkunud isikust mõnevõrra ning konflikti sekkunud isik on kontaktis kannatanuga, üritades teda eemale hoida. Kell 01:13:07 naaseb nende juurde heledate jalatsitega süüdistatav. Kell 01:13:19 tuleb seltskonna juurde veel teisigi inimesi. Kell 01:13:33 on näha, kuidas kõrvalised isikud proovivad tõkestada kannatanul ja süüdistataval üksteisele läheneda. Kell 01:13:43 on videosalvestiselt näha, kuidas süüdistatava 3-liikmeline seltskond suundub xxx platsi poole ning kõrvalised isikud on kannatanu läheduses, aeg-ajalt käed ette tema suunas sirutatult ning astuvad talle ette, jäädes kannatanu ja eemalduva süüdistatava seltskonna vahele. Kell 01:14:34 ilmub kaadrisse taas lipu tagant kannatanu koos kõrvalise isikuga, kes aeg-ajalt hoiab kätt tõkestavalt kannatanu ees. Omavahel arutletakse millestki ning kell 01:15:12 tõstab kolmas isik käed üles suunaga kannatanu poole ja kannatanu liigub edasi Xxx suunas. Nii kannatanu kui ka süüdistatav kinnitasid istungil, et videosalvestisel on nemad.
  10. Seega järeldub eelpool kirjeldatud tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest, samuti linnakaamera salvestistelt, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas põrkusid kannatanu ja süüdistatav omavahel kokku õlga pidi, sellest arenes esmalt verbaalne konflikt kui kannatanu oli peatanud seltskonna uurimaks, miks teda löödi ning minut hiljem lükkas süüdistata v kannatanut ning arenes edasine füüsiline konflikt.
  11. Xxx haigusjuhust nr xxx nähtub, et 29.12.2022 on tuvastatud kannatanul M. F. Y. A.’il vasaku silma kohal marrastus, ülalau hematoom, kaelal vasakul pool kriimustused, marrastused ja hematoomid labakätel. Samuti tuvastati isikul röntgenuuringuga randme dorsaalsel pinnal lahtine luufragment. Pandud kipslahas 4 nädalaks (kt lk 49). Lisatud on ka fotod, kust on näha eelpool loetletud marrastused ja hematoomid patsiendi näol, kaelal ja kätel (kt lk 51-53). 7 Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0010 nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt M. F. Y. A.il esinesid 29.12.2022 vasaku kodarluu kaugmise otsa liigesp inda haarav murd ning pehmete kudede turse murru piirkonnas, nahamarrastus vasakul pool otsmikul ning verevalum ja nahamarrastused vasaku silma ülalaul, nahamarrastused-kriimustused vasakul pool kaela külgpinnal ning nahamarrastused peopesades randmepoolselt. Antud vigastused on tekitatud lühikest aega enne diagnoosimist/fotografeerimist, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal- 29.12.
  12. M. F. Y. A.il sedastatud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla tekkinud järgnevalt: vasaku kodarluu murd ning nahamarrastused peopesades on tekkinud kukkumise l sirutatud labakätega kätele, vigastused näol võivad olla saadud kahest löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusika või mõne muu sarnase esemega, nahamarrastus otsmikul võib olla tekkinud ka löögist/põrkumisest/kukkumisest vastu kõva tömpi pinda, eset, nahamarrastused/kriimustused vasakul pool kaelal võivad olla tekkinud nii löögist kui survest antud piirkonnale ning samaaegset hõõrdumisest vastu riiet. Ei saa välistada, et vigastused on tekkinud kannatanu poolt kannatanu ülekuulamise protokollis kirjeldatud ajal ja viisil (kt lk 5558). 16.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Riigiko htu otsusest nr 3-1-1-48-04 tulenevalt võib

§ 121

lg 1 mõttes väärkohtlemiseks olla näiteks löömine, peksmine, käe väänamine, kägistamine, hammustamine ja juustest kiskumine. Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

  1. Meditsiinidokumentidest nähtuvad kannatanul verevalum ja nahamarrastused vasaku silma ülalaul, nahamarrastused-kriimustused vasakul pool kaela külgpinnal ning nahamarrastused peopesades randmepoolselt. Kohtule esitatud kannatanu vigastustest tehtud fotodelt nähtuvad samuti vasakul pool otsmikul ja kaelal punetus ning vasakul silmalaul naha marrastus/kriimustus. Samuti on kannatanu avaldanud, et teda löödi vasakule poole silmapiirkonda, paremale poole kaelapiirkonda ning võeti haarangusse. Kannatanu on avaldanud, et tundis valu nii selgroos kui peas. Süüdistatav kinnitas, et videosalvestistel olnud isik oli tema ning kannatanuga konflikt tal oli, kuid kõiki detaile konflikti puutuvalt ta ei mäletanud.
  2. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, Xxx tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut ühe korra kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla kannatanu kaela haardesse ning lõi kannatanut ühe korra vasaku silma piirkonda ning ühe korra kaela piirkonda. Tauno Koitla lõpetas tegevuse peale menetluses tuvastamata isikute sekkumist. Kannatanul tekkisid ründe tagajärjel vigastused näo ja kaelapiirkonnas ning ta kinnitas, et tundis valu seljas ja peas ründe tagajärjel. Sellise käitumisega on süüdistatav täitnud vähemalt

§ 121

lg 1 koosseisu, s.o pannud toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 19. Kuivõrd sündmus leidis aset Xxx kesklinnas ning sellesse sekkus menetluses tuvastama ta kolmas isik, on Tauno Koitlale esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Järgnevalt käsitlebki kohus seda, kas Tauno Koitla käitumine võib vastata

§ 263lg 1 p 1 koosseisule.

  1. Tauno Koitlale esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 29.12.2022 kella 01.12 paiku Xxx linnas Xxx tänaval, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning 8 tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Samuti puudub vaidlus selles, et Xxx tänaval liikus sündmuse toimumise ajal mitmeid seltskondi ning konflikti lõpetas ühe isiku sekkumine. Tauno Koitla rikkus kannatanut rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldse lt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
  2. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-18-7276 p-s 13-15 selgitanud, et

§ 263eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati.

Selle kindlakstege mine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. Avaliku korra rikkumise intensiivsusaste võib olla erinev sõltuvalt konflikti asetleidmise kohast. Näiteks ööklubis peab kõrvaliste isikute avaliku rahu rikkumine olema intensiivsem kui mitmetes muudes avalikes kohtades. Isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas võib väljuda konflikti osapoolte sfäärist ning häirida või ohustada asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Samas ei ole mitte iga konfliktiväline isik, kelle õigusrahu rikutakse, käsitatav kõrvalise isikuna. Konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibijaid ei saa üldjuhul pidada asjasse puutumatuteks isikuteks. Ka siis, kui näiteks baari külastajad näevad üksnes konflikti tagajärgi (nt vigastustega kannatanut), pole tegemist veel avaliku korra raske rikkumisega. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu ja seda teo toimepanemise hetkel. Asjasse mittepuutuvateks isikuteks ei ole loetud ka teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ega ööklubi turvatöötajat, kuid seda juhul, kui nende avalikku õigusrahu pole piisaval määral häiritud. Selliste isikute tööülesannete hulka kuulubki konfliktsituatsioonide lahendamine ja üldjuhul ei riku kaklused neid pealtnägevate politseinike ja turvatöötajate õigusrahu sel määral, et rääkida avaliku rahu rikkumisest. Kõrvaline isik peab olema isikustatud, ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikind la lt jaatada.

  1. Kaitsja leidis, et ei ole tuvastatud asjasse mittepuutuvate isikute häirimine. Xxx tänava episoodis on näha, et keegi läheb neid lahutama, aga kes see on, seda süüdistus ei kirjelda. Kas tegemist oli isikuga tänavalt või samast seltskonnast? Kaitsja hinnangul ei saa konflik ti sekkumisest ka järeldada sekkuja häiritust, vaid seda, et sekkuja läheb seda lahendama, läheb appi kellelegi. Kuivõrd ei ole tegelikult tuvastatud isikut, kes tänaval konflikti lahendama läks, siis ei saa väita tõsikindlalt, et tegemist ei olnud samasse seltskonda kuuluva isikuga ning antud kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava Koitla kasuks. Kohtu hinnangul on siiski käesolevalt tõendatud, et konflikti sekkunud isik oli kolmas isik, kes ei olnud seotud ei kannatanuga ega süüdistatava ja tema seltskonnaga. Süüdistatav, on avaldanud, et konflikti sekkunud ja selle lõpetanud isik oli võõras ( kt lk 97). Kannatanu avaldas samuti üldise kirjeldusena, et tuli pikk inimene, kes neid eraldas (kt lk 84 pöördel). Ka kohtule esitatud linnakaamera videosalvestiselt nähtub, et konflikti sekkunud pikemat kasvu kahe valge ripatsiga seljakotiga isik läheneb kannatanule ja süüdistatavale ajaliselt hiljem xxx tänava suunalt (nähtav videosalvestiselt kell 01:12:21). Peale konflikti rahunemist ei lahku antud isik mitte samas suunas kannatanu ja süüdistatava seltskonnaga, s.o Xxx suunas, vaid siseneb videosalvestiselt nähtuvalt hoopis Xxx tänaval olevasse ning salvestiselt vaadatuna paremale 9 poole jäävasse hoonesse (nähtav videosalvestiselt kell 01:14:03). Seega on kohtu hinna ngul tuvastatav, et tegemist ei olnud ei kannatanu ega süüdistatava seltskonnas olnud isikuga, vaid konflikti osapoolte jaoks võõra ning asjasse mittepuutuva kolmanda isikuga.
  2. Kohtu hinnangul on tõenditest tuvastatav ka, et aset leidnud vägivaldne käitumine häiris asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid. Hinnates ka videosalvestiselt nähtuvat, ilmneb, et tegemist on siiski intensiivse füüsilise konfliktiga, kus üks isik kukub maha ning surutakse seejärel jõuga vastu seina ning ollakse üksteise haardes. Toimunu on piisavalt intensiivne, et mööduja peab vajalikuks sellesse sekkuda ning tegevus lõpetada. Kohtu hinnangul saab järeldada sellest siiski, et see häiris vähemalt sündmusesse sekkunud ning videolt tuvastatavat pikka kasvu valgete ripatsitega seljakotiga isikut, kuivõrd see tingis tema poolt vastava reageeringu. Kui tegemist oleks olnud tavapärase ning mittehäiriva sündmusega saab eeldada, et asjasse mittepuuduv isik ei oleks pidanud vajalikuks sellesse sekkuda. Samuti ei saa keskmise mõisliku inimese seisukohast vaadates pidada tavapäraseks ja mittehäirivaks vägivallasündmusi ning kaklusi nende vahetus läheduses avalikes kohtades. Seega pani kohtu hinnangul Tauno Koitla talle etteheidetava teo 29.12.2022 kl 01.12 toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti asjassepuutumatute inimeste rahu ja turvatunnet. Tauno Koitla pani avalikus kohas M. F. Y. A.’i suhtes toime vägivallateo

§ 121

lg 1 mõttes, täites mõlemad

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid.

Sellega häiris ta teisi tänaval olnud inimesi, eelkõige videosalvestisel näha olnud tuvastamata isikut, kes sekkus konflik ti. Ülaltooduga on Tauno Koitla täitnud

§ 263

lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. 24.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 263sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lükates ning seejärel lüües kannatanut käega pea piirkonda, pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule kehavigastuse (nahamarrastus ning verevalum vasakul silmapiirkonnas ja nahamarrastuskriimustused vasakul kaela külgpinnal) ja füüsilist valu. Arvestades, et süüdistatav pani eelkirjeldatud teo toime Xxx kesklinna tänaval, kuhu on vaba liigipääs piiramatul hulgal teistel inimestel, pidas ta ka vähemalt võimalikuks ja möönis, et selline käitumine võib teisi asjassepuutumatuid isikuid häirida. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuva lt leiabki kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

25. Süüdistatav on avaldanud, et tegemist oli rohkem enesekaitsega, sest tundis end ohustatuna – kannatanu oli agressiivne, närviline ja karjus kõva häälega. Kannatanu on sündmuse kohta andnud ütlusi, et 29.12.2023 kõndis ta Xxx linnas Xxx tänaval kui möödus temast inimene, kes müksas tugevalt või lõi teda vastu õlga. Tema pööras ringi ja küsis, miks sa mind lõid. Seepeale meesterahvas hakkas karjuma, lükkas ta pikali, võttis haardesse ning lõi teda. Süüdistatav selgitas istungil, et rääkis oma seltskonnaga Xxx tn kõndides juttu ja ei märganud, kui kannatanu nende poole tuli. Möönis, et võis mööda kõndides kannatanut õlaga müksata, kuid ei olnud kindel. Seltskond jäi seisma kui kannatanu hakkas karjuma nende suunas. Tunnistab, et üks hetk lükkas kannatanut ja sealt läks asi edasi kähmlusesse, kuid seda, kuidas see oli, ei mäleta. Kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on üldjoontes kooskõlas selliste sündmuste kirjeldusega. Videosalvestiselt „export 04.01.2023 15-23-28“ nähtub süüdistatava seltskonna ja kannatanu liikumine ning kell 01:11:16, kuidas õlad kohakuti toimub kokkupuude ning seejärel seltskonna peatumine. Seejärel on näha, et isikud jäävad omavahel vestlema ning edasine tegevus jääb lipu taha. Kannatanu on öelnud, et ta küsis, miks teda löödi ja tekkis sõnaline konflikt, mida kinnitas ka süüdistatav. Mõni hetk hiljem kell 01:12:26 kukub kannatanu selili ning areneb katkematult edasine füüsiline konflikt. Nii kannatanu kui süüdistatav on selgitanud, et teine pool oli tema suhtes agressiivne. 10 Riigikohus on lahendis asjas nr 1-21-3307 p-s 24 selgitanud, et hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks

§ 28lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).

Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Riigikohtu otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-65-15, p 10 tulenevalt peab kaitsja teo põhimotiiv siiski olema enda või kellegi teise kaitsmine ehk ründe tõrjumine. Kaitsetegevuse eesmärk ei tohi olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Süüdistatav on selgitanud, et tundis enda ohustatuna kannatanu agressiivsest ja närvilis e st käitumisest ja valjuhäälsest karjumisest. See tingis kannatanu tõukamise. Täpsemaid selgitus i kannatanu võimaliku käitumise kohta süüdistatav välja ei toonud. Samas märgib kohus ka, et süüdistatava käitumine ei piirdunud vaid tõukamisega ning nagu on nähtav videosalvestise lt jätkas süüdistatav koheselt jõu kasutamist kannatanu vastu tõmmates ta püsti ja rüseledes surudes ta vastu maja seina, millisest käitumisest nähtub pigem ründetahe, kui kaitsetahe. Ka juhul kui kannatanu võis häälekal ja ärritatud toonil õlaga kokkupuutele järgnenud minuti jooksul nõuda vastuseid süüdistatavalt selle kohta, miks teda tema hinnangul löödi, ei saa seda pidada kohtu hinnangu süüdistatava vastaseks vahetuks või eelseisvaks piisavalt intensiivseks ründeks, mida süüdistataval oli alust karta ning mille eest on kohane end kaitsta konflik ti füüsiliseks eskaleerimise läbi. Tuleb arvestada ka seda, et süüdistatav on kannatanust kehaehituselt suurem, süüdistatav oli koos teiste isikute ga, kannatanu liikus aga üksi. Võimalik oleks olnud ka lihtsalt kannatanule selgitamine, et süüdistatav ei löönud teda ja eemalduda kannatanu juurest ilma füüsilist konflikti alustamata. Ometi on süüdistatav kõigest minut hilje m lükanud kannatanu selili ning ka seejärel asunud maas olevast kannatanust uuesti kinni võtma ning jätkanud füüsilise konfliktiga. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras kannatanu kujutas endast niivõrd suurt reaalselt tajutavat ohtu süüdistatava jaoks. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis. 26. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid seega kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Tauno Koitla süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 27. Seega on Tauno Koitla oma tahtliku tegevusega realiseerinud 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, Xxx hoone juures

§ 263

lg 1 p-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Tauno Koitla tuleb tema poolt toime pandud kuriteos

§ 263lg 1 p 1 ja järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

• Süüdistus 29.12.2022 kell 01.19 Xxx tn xxx episoodis

  1. Tauno Koitlat süüdistatakse ka selles, et tema 29.12.2022 kell 01.19 Xxx linnas, Xxx tn xxx juures tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut uuesti ühe korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha, järgnevalt lõi Tauno Koitla kannatanut ühe korra jalaga vasaku jala piirkonda.
  2. Kannatanu M. F. Y. A. selgitas kohtuistungil, et peale esimest konflikti ta rääkis politse iga ja liikus samal ajal edasi üle Xxx ja nägi uuesti süüdistatavat, kes oli seal koos inimeste grupiga. Kannatanu selgituste kohaselt liikus ta politseid otsima. Arvas, et nad on tema ümber ning kui oleks olnud, oleks saanud kohe öelda, et see inimene lõi teda. Kannatanu rääkis samal ajal politseiga kui suundus Xxxlt Xxx tänavale. Xxx tänaval oli alguses politsei telefoni otsas, aga siis pandi toru ära. Xxx tänaval märkas seda seltskonda, kes oli teda rünnanud siis kui nad tulid tema poole. Kannatanu ei teadnud, et neid uuesti kohtab, ootas politseid. Enne teise konflik ti 11 algust öeldi talle, välja siit, inglise keeles ja siis eesti keeles. Kannatanu seisis ühe koha peal ristmikul ja ootas politseid. Süüdistatav tuli tema suunas koos teise inimesega. Nad ei tahtnud lasta tal tänavat ületada. Ta tundis hirmu, sest teda oli tugevasti löödud. Kannatanu selgitas, et ei jooksnud sealt ära, kuna oli kutsunud politsei ja oli neist kaugel aga nad tulid veelkord tema suunas. Kannatanu tahtis minna Xxx suunas, aga nad ei tahtnud lubada, ütlesid mitu korda mine ära, mine ära, nad olid vihased, sest kannatanu oli helistanud politseisse. Nad ei tahtnud olla kohal kui politsei tuleb ja süüdistatav lõi kannatanut veel ühe korra vasakule jalale. Kannatanu kukkus maha 2 korda ja siis löödi teda vasakule jalale. Kannatanu läks siis tahapoole ja ootas politseid. Politsei tuli u 7-8 minuti pärast. Kui politsei saabus siis neid enam ei olnud. Kannatanu ütles, et tundis tugevat valu. Esimest korda tundis ta valu rinnus, siis oli valu mõlemas käes. Politsei tuli ja tegi pilti tema näost ja kaelast. Naispolitseinik palus istuda tal autosse, kus oli kaamera, et pilti teha. Politseinik arvas, et tal on luumurd ning ta suunati Xxx haiglasse. Haiglas tehti telefoniga pilti silmast, kaelast ja jalast ning röntgen vasakust käest. Röntgenülesvõttega tuvastati vasakus käes luumurd kämbla kohas ning käsi pandi kipsi. Kips oli umbes 4-5 nädalat, täpselt ei mäleta (kt lk 83-88).
  3. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, mille kohaselt mäletab teisest konfliktist kannatanuga niipalju, et kannatanu karjus ja nad teise isikuga läksid küsima, milles on probleem, et ta neid jälitab ja läks uuesti kähmluseks. Algul läks sõnakähmluseks, siis päris kähmluseks. Ei oska öelda, millest nad rääkisid seal, aga millestki pidi konflikt alguse saama. Nagu aru sai siis kannatanu tuli järgi neile, karjus ja nad küsisid, miks jälitab, mis probleem on. See pigem natuke häiris teda. Ei olnud soovi kannatanule kätte maksta. Jalalööke mäletab. Käega löömist ei mäleta. Xxx tänava konflikt lõppes nii, et nad läksid omadega edasi, rohkem teda ei olnud seal. Süüdistatava jaoks oli kannatanu käitumine Xxx tänaval agressiivne, selline närviline. Ei mäleta, mis kähmluse lõpetas, läksid vist ise edasi. Süüdistatav kinnitab, et video peal on tema, aga see ei ole kapuuts, tema jopel ei ole kapuutsi. Müts oli tal võib-olla peas. Oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, kuskil 6-7 kümnest (kt lk 94-97).
  4. Kohtule esitatud 09.01.2023 vaatlusprotokolli lisalt, linnakaamera videosalvestiselt nimega „Export 04.01.2023 15-35-51“ on näha kuidas kl 01:14:47 asub Xxx ületama süüdistatava 3liikmeline seltskond, kellega liituvad veel 2 inimest. Kell 01:15:30 ilmub kaadrisse Xxx tn poolt kannatanu, kes liigub Xxx tänava suunas käsi kõverdatud kõrva juurde, mis kinnitab tema selgitusi politseiga vestlemise kohta. Linnakaamera videosalvestiselt nimega „Export 04.01.2023 15-30-16“ salvestusaknalt Xxxxxx on näha, kuidas 29.12.2022 kell 01:16:36 mööduvad kaamerast 2 süüdistatava seltskonnas olnud isikut ning kell 01:16:49 möödub kaamerast süüdistatav kaaslasega. Kell 01:17:02 ilmub kaadrisse kannatanu, kes vahepeal seisatab ning jätkab seejärel liikumist Xxx suunas pidades samal ajal telefonikõnet. Vahepeal väljub kannatanu kaamera vaateväljast ning ilmub tagasi kell 01:18:05 ja 01:18:14 liikudes suunaga tagasi Xxx poole. Kell 01:18:21 ilmuvad vaatevälja süüdistatav koos kaaslasega liikumas kannatanu suunas. Kannatanu peatatakse kell 01:18:29, vesteldakse omavahel ning kell 01:19:08 on näha kannatanu tõukamine, mille tagajärjel kannatanu kukub maha. Kannatanu tõuseb ning liigub taganeval sammul. Süüdistatav võtab kannatanust kinni ning kell 01:19:24 väljuvad kannatanu ja süüdistatav kaadrist. Sama salvestise salvestusaknalt Xxx-xxx on näha, kuidas kell 01:19:22 ilmuvad kaadrisse üksteisest kinni hoidev kannatanu ja süüdistatav, kes väljuvad kaadrist kell 01:19:
  5. Kell 01:19:46 ilmuvad mõlemad taas salvestusakna Xxx-xxx vaatevälja. Kannatanu liigub taganeval sammul. Kell 01:19:50 on näha, kuidas valgete jalatsitega süüdistatav teeb jalalöögi taganeva kannatanu suunas. Seejärel lahkutakse eri suundadesse.
  6. Seega järeldub eelpool kirjeldatud kannatanu ja süüdistatava ütlustest, samuti linnakaa me ra salvestistelt, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas Xxx tänaval, märgates lähedalseis vat kannatanut, läks süüdistatav koos kaaslasega tema juurde. Vesteldi mõnikümmend sekundit 12 ning seejärel lükkas süüdistatav kannatanut ning liikumise ajal hoiti üksteist haardes. Liikumise pealt sooritas süüdistatav kannatanu suhtes jalalöögi ning seejärel mindi eri suundades.
  7. Xxxx haigusjuhust nr xxx nähtub, et 29.12.2022 on tuvastati kannatanul M. F. Y. A.’il ka hematoomid labakätel. Samuti tuvastati isikul röntgenuuringuga randme dorsaalsel pinnal lahtine luufragment. Pandud kipslahas 4 nädalaks (kt lk 49). Lisatud on ka foto, kust on näha muu hulgas marrastused kätel (kt lk 53). Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0010 nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt M. F. Y. A.il esinesid 29.12.2022 vasaku kodarluu kaugmise otsa liigespinda haarav murd ning pehmete kudede turse murru piirkonnas, nahamarrastus vasakul pool otsmikul ning verevalum ja nahamarrastused vasaku silma ülalaul, nahamarrastused-kriimustused vasakul pool kaela külgpinnal ning nahamarrastused peopesades randmepoolselt. Antud vigastused on tekitatud lühikest aega enne diagnoosimist/fotografeerimist, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal- 29.12.
  8. M. F. Y. A.il sedastatud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla tekkinud järgnevalt: vasaku kodarluu murd ning nahamarrastused peopesades on tekkinud kukkumise l sirutatud labakätega kätele, vigastused näol võivad olla saadud kahest löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusika või mõne muu sarnase esemega, nahamarrastus otsmikul võib olla tekkinud ka löögist/põrkumisest/kukkumisest vastu kõva tömpi pinda, eset, nahamarrastused/kriimustused vasakul pool kaelal võivad olla tekkinud nii löögist kui survest antud piirkonnale ning samaaegset hõõrdumisest vastu riiet. Ei saa välistada, et vigastused on tekkinud kannatanu poolt kannatanu ülekuulamise protokollis kirjeldatud ajal ja viisil. M. F. Y. A.’il sedastatud kehavigastused, lähtudes raskeimast ehk kodarluu murrust, põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (kt lk 55-58).
  9. Seega nähtuvad meditsiinidokumentidest kannatanu nahamarrastused ja vasaku kodarluu kaugmise otsa liigespinda haarav murd. Kohtule esitatud kannatanu vigastustest tehtud foto lt nähtub samuti nahamarrastus/kriimustus randmepiirkonnas peopesa pool. Samuti on kannatanu avaldanud, et teda löödi rindkere piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus ning seejärel jalaga vasakule jalale. Kannatanu on avaldanud, et tundis valu rinnus ja mõlemas käes (kt lk 85). Süüdistatav on samuti kinnitanud, et videosalvestistel olnud isik oli tema ning kannatanuga konflikt tal oli, kuid kõiki detaile konflikti puutuvalt ta ei mäletanud.
  10. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 29.12.2022 kell 01.19 xxx linnas, Xxx tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut ühe korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ning mõni hetk hiljem lõi süüdistatav teda jalaga vastu vasakut jalga. Kannatanul tekkisid ründe tagajärjel marrastused randmepiirkonnas ning kuivõrd kannatanu kinnitas, et tundis teise konflikti järel valu ka kätes, loeb kohus tuvastatuks lisaks randmepiirko nna marrastustele ka vasaku kodarluu kaugmise otsa liigespinda haarava murru tekkimise 29.12.2022 kell 01.19 sündmuse käigus. Sellise käitumisega on süüdistatav täitnud vähema lt

§ 121

lg 1 koosseisu, s.o pannud toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 36.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

§ 121

lg 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtlik u koosseisu.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kannatanu vigastused on erakorralise meditsiini osakonnas fikseeritud ning ekspertiisiak ti kohaselt M. F. Y. A.’il sedastatud kehavigastused, lähtudes raskeimast ehk kodarluu murrust, põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Kannatanu on ka avaldanud, et tal oli kips umbes 4-5 nädalat. Seega leidis kohtus tõendamist, et Tauno Koitla pani toime vägivallateo, mis vastab

§ 121

lg 2 13 p 1 tunnustele, ehk siis ta tekitas kannatanule tervisekahjustuse, mis kestab enam kui neli nädalat. 37.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. Kohtu hinnangul vastab Tauno Koitla käitumine Xxx tänava episoodis

§ 121lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt.

Kvalifitseeriva tunnuse na korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Muu hulgas on Riigikohus märkinud, et korduvus tähendab

§ 121

lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (

§ 121

) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Xxx tänaval 29.12.2022 kell 01.19 episoodile eelnevalt oli süüdistatav samal kuupäeval kell 01.12 pannud kannatanu suhtes toime varasema kehalist väärkohtle mist hõlmava tahtliku kuriteo, mille kohus kvalifitseeris

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Seega tuleb Tauno Koitla käitumine Xxx tänaval 29.12.2022 kell 01.19 kvalifitseerida ka

§ 121lg 2 p 3 järgi.

38. Kaitsja leidis kohtuistungil, et teine episood näitab selgelt ära seda, et tegelikult kõrvalis i isikuid, asjasse mittepuutuvaid isikuid üldse ei ole võimalik tuvastada, sest isikuid ei olnud, mitte kedagi kõrvalisi isikud ei häiritud ja rääkida ei saa olukorrast, kus võiks seda käitumist kvalifitseerida

§ 263lg 1 järgi. Süüdimõistmine, asja arutamine peab lähtuma süüdistuse tekstist. Kr

MS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Xxx tänava episoodi osas ei ole süüdistusaktis välja toodud, et oleks häiritud kõrvalisi, asjasse mittepuutuvaid isikuid. Prokuratuur on käsitlenud nii Xxx kui xxx tänaval aset leidnud sündmusi ühe jätkuva süüteona ning seetõttu leidnud, et Tauno Koitla käitumine mõlema sündmuse osas tuleb kvalifitseerida

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-17-11432 p-s 9 selgitanud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumilise lt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Küll aga on oluline, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus leiab, et Tauno Koitla teod 29.12.2022 Xxx linnas Xxx ja Xxx tn xxx juures ülaltoodud jätkuva süüteo kriteeriumitele ei vasta. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et rünnaku objektiks oli mõlemal juhul sama kannatanu ning tegude toimepanemise viis Xxx tänaval ja Xxx tänaval on üldjoontes sarnane. Mõlemal juhul süüdistatav lükkas ja lõi sama kannatanut. Ka on süüdistatava käitumine Xxx tänaval ja Xxx tänaval ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Samas ei saa kohtu hinnangul käsitleda Xxx tänaval toimunut

§ 263

lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise na, 14 mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd antud sündmuse puhul ei ilmne kõrvaline isik keda teoga häiriti või ohustati. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-15-17 p-s 13 on välja toodud, et kuna iga süütegu rikub avalikku õigusrahu, ei piisa süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks

§ 263järgi üksnes konstateeringust, et tegu toimus avalikus kohas.

Vägivallate gude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab lisaks vägivalla tarvitamisele kindlaks tegema, kas sellega häiriti täiendavalt ka juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Viima st tingimust Xxx tänava episoodi puhul täidetud ei ole. Seega ei täida Xxx ja Xxx tänava teod sama süüteokoosseisu. Samuti leiab kohus, et Tauno Koitla 29.12.2022 käitumise käsitlemise jätkuva süüteona välistab Tauno Koitla käitumises ühtse tahtluse puudumine tegude toimepanemisel. Xxx tänaval aset leidnud konflikti osapooled olid kõrvalseisjate poolt lahutatud, kannatanu oli teada andnud, et kutsub politsei ning süüdistatav asus oma seltskonnaga kannatanust eemalduma. Videosalvestisel on näha, et peale esimese Xxx tänava konflikti lõppemist läheb süüdistata v koos oma seltskonnaga ära. Videosalvestistelt ei nähtu, et süüdistatav vaataks peale Xxx tänava sündmust sealt lahkudes tagasi või tunneks huvi kannatanu edasise liikumise vastu, mille st võiks järeldada soovi kannatanuga mingil viisil konflikti edasi arendada. Teepeal saadakse kokku teiste isikutega ning liigutakse nagu süüdistatav on avaldanud xxx suunas, mis asub xxx tänaval. Seega saab pidada usutavaks, et süüdistatava jaoks oli see sündmus lõppenud ning tal ei olnud Xxx tänava vägivallateo ajal ja sealt lahkudes soovi kannatanule taaskord kallale minna. Soovi puudumist kätte maksta kinnitas ka süüdistatav istungil. Xxx tänava konflikt toimus, kui kannatanu ise oli läinud Xxx tänavale, kus viibis ka süüdistatava seltskond. Süüdistatav ise ei otsinud kannatanut kesklinna piirkonnas, vaid uus konflikt arenes, kui süüdistatav enda selgituste kohaselt kannatanut uuesti nähes, läks aru pärima, et miks kannatanu neile järgneb. Sellest ei saa järeldada, et süüdistataval oli enne kannatanu märkamist Xxx tänaval soov teda uuesti rünnata. Kui süüdistatav kannatanut märkab läheb ta uuesti tema juurde ning toimub juba teine konflikt, mille toimepanemise tahtlus tekkis alles seejärel, kui taaskord oli omavahel mõnekümne sekundi pikkune vestlus olnud. Seega on kohtu hinna ngul põhjendatud käsitleda antud sündmusi kahe eraldiseisva episoodina. 39.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis kaudsest tahtlusest, s.t sellest, et toimepanija üksnes peab võimalik uks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ning möönab seda (vt Riigikohtu 24.05.2013.a kohtuasjas 3-1-1-50-13 tehtud otsuse punkt 13.4). Kohus on seisukohal, et Tauno Koitla pani temale süüksarvatavad teod toime

§ 16

lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et tema tegu põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse.

§ 19

järgi vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest ka siis, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Enamohtliku tagajärje osas saab kohtu hinnangul pidada tuvastatuks, et selle osas tegutses süüdistatav

§ 18lg 2 mõttes kergemeelsusega.

Kohus leiab, et lükates kannatanu pikali ja lüües teda jalaga, peab keskmine mõistlik inimene võimalikuks, et tema tegu põhjustab ka raskemaid tagajärgi ning antud juhul kannatanut jõuliselt selili lükates randmeluu vigastuse. 40. Süüdistatav selgitas istungil, et läks Xxx tänaval kannatanu juurde, kuna viimane karjus, läks küsima, miks ta neid jälitab, milles probleem on. Tema jaoks oli kannatanu käitumine agressiivne, selline närviline. Videosalvestisel aga ei nähtu mingisugust kannatanu poolset agressiivset käitumist süüdistatava seltskonna suunas. Kannatanu liigub Xxx ja Xxx tänava ristil edasi-tagasi ning on hoopis seljaga süüdistatava suunas, sel hetkel kui süüdistatav talle läheneb. Seejärel pöörab kannatanu ringi. Kell 01:19:08 lükkab süüdistatav taaskord kannatanut sedavõrd tugevalt, et viimane kukub maha. Salvestiselt on näha, kuidas kannatanu tõuseb püsti ning liigub taganeval sammul. Seega ei nähtu tõenditest, et Tauno Koitla käitumises oleks esinenud ka antud episoodi osas õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit

§ 28mõistes.

15

  1. Samuti puudub kohtul alus kahelda süüdistatava süüvõimelisuses ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
  2. Seega on Tauno Koitla oma tegevusega realiseerinud

§ 121

lg 2 p 1, 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Tauno Koitla tuleb tema poolt toime pandud kuriteos

§ 121lg 2 p 1,3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(IV) Karistus 43.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võima lik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 44. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). •

§ 263

lg 1 p 1 45.

§ 263

lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaasta se vangistuse.

  1. Puuduvad Tauno Koitla karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
  2. Tauno Koitlale etteheidetav 29.12.2022 kell 01.12 toimepandud vägivallategu sai alguse juhuslikust kokkupõrkest kahe isiku vahel Xxx kesklinnas ning eskaleerus sealt edasi konfliktiks, mille lõpetamiseks oli vaja kolmanda isiku sekkumine. Tuvastamist on leidnud, et pärast minuti pikkust omavahelist vestlust asus süüdistatav kannatanut füüsiliselt ründama lükates viimase pikali, hoides teda haardes, sooritades kaks lööki kannatanu pea ja kaelapiirkonda. Milline vestlus leidis kannatanu ja süüdistatava vahel aset enne füüsilist konflikti ning kas konflikti eskaleerumist võis mõjutada ka erinevast suhtluskeelest tulenevad möödarääkimised ja väärtõlgendused, ei ole teada. Kuigi süüdistatav on avaldanud, et sellise reageeringu tingis kannatanu ärritatud olek süüdistatava suhtes ning karjumine, mille tõttu tundis ta end ohustatuna, ei saa sellist reageeringut pidada adekvaatseks. Samas arvestab kohus siiski, et rünne oli lühiajaline, tegemist ei olnud intensiivse jõulise peksmisega käte ja jalgadega ning ründe tagajärjel ei tekitatud kannatanule üliraskeid ega kestvaid vigastusi. Seega peab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks. 16
  3. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Süüdistatav ründas siiski juhuslikku inimest tänaval ning eskaleeris võimaliku verbaalse konflikti lühiajaliselt peale kokkupuudet füüsiliseks konfliktiks. Samuti oli Tauno Koitla teadlik, et viibib kaitseajal, mistõttu pidanuks ta erilise hoolega järgima oma käitumise seadusekuulekust. Seega on Tauno Koitlat põhjendatud karistada antud teo eest vangistusega. Kohus arvestab, et Tauno Koitla ei ole varasemalt toime pannud isikuvasta se id süütegusid ning sündmusest on möödas ca 8 kuud ning selle aja jooksul on Tauno Koitla end õiguskuulekalt ülal pidanud ja käib tööl.
  4. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Tauno Koitlale tuleb mõista

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. •

§ 121

lg 2 p 1,3 50.

§ 121

lg 2 p 1, 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

  1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tauno Koitlale etteheideta v 29.12.2022 kell 01.19 toimepandud vägivallategu leidis aset kui kannatanu oli suundunud Xxx tänavale, kus oli juba süüdistatav oma seltskonnaga. Süüdistatava selgituste kohaselt kannatanu karjus midagi ning nemad läksid uurima, miks ta karjub ja neid jälitab. Nagu kohus eelpool tuvastas alustas süüdistatav ka Xxx tänaval pärast vähem kui minuti pikkust vestlust füüsilist kontakti, lükates kannatanu pikali. Kannatanu liikumine on konflikti jooksul taganev, kuid sellest hoolimata jätkab süüdistatav kannatanust kinni hoidmist ning seekord lööb kannatanut liikumise pealt jalaga. Konflikt lõppeb seejärel ning liigutakse eri suundadesse. Oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule naha marrastused ning luumurru. Samas ka antud rünne oli lühiajaline ning tegemist ei olnud intensiivse ja jõulise peksmisega, vaid ühekordse tõukamise ja liikumise pealt tehtud jalalöögiga. Samuti ei tekitatud ründe tagajärjel kannatanule püsivaid vigastusi. Seega peab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks.
  2. Ka antud teo puhul ei pea kohus juba p-s 48 selgitatud motiividel põhjendatuks isiku karistamist rahalise karistusega.
  3. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Tauno Koitlale tuleb mõista

§ 121

lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. • Kogum ja liitkaristus 54.

§ 63

lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64järgi.

Kohus peab põhjendatuks

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning mõista liitkaristuseks Tauno Koitlale 7 kuud vangistust.

  1. Tartu Maakohtu
  2. augusti 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3980 tunnistati Tauno Koitla süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning talle määrati tingimisi karistus 5 kuud ja 28 päeva 1 aasta pikkuse katseajaga

§ 73lg 1 ja 3 alusel.

Seega oli Tauno Koitla 29.12.2022 katseajal. 56.

§ § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Seega tuleb Tauno Koitlale mõistetud 7 kuu pikkust vangistust suurendada Tauno Koitlale Tartu Maakohtu 29. augusti 2022 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse ehk 5 kuu ja 28 päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 28 päeva vangistust. 17 57.

§ 73

lg 4 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo puhul kohaldada vabadusekaotuse alternatiive, s.o elektrooniline valve või üldkasulik töö. Nimetatuteks on vajalik isiku nõusolek. 29.06.2023.a toimunud kohtuistungil on Tauno Koitla väljendanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtu hinnangul ei ole Tauno Koitla poolt toime pandud kuriteod sellised, mille ga peaks ilmtingimata kaasnema reaalne vangistus. Kuigi isik on tõepoolest katseajal olles pannud toime uue kuriteo, ei ole tegemist varasemaga samaliigilise kuriteoga. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, aga ka süüdlase isikut, on põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning ka sellise karistusega on võimalik suunata isikut edaspidiselt seaduskuulekale käitumisele. 58. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-68-15 selgitanud karistuse üldkasuliku töö tundideks ümberarvestamist selliselt, et esmalt tuleb teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks (üks aasta on võrdne 12 kuuga) ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel arvutada saadud kuud ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Viimaks tuleb liita tulemusele karistusena mõistetud üksikpäevad ja saadud tulemus teisendada

§ 69lg 1 ümberarvestussuhte järgi üldkasuliku töö tundideks.

Käesolevalt on kohus määranud isikule liitkaristusena 1 aasta ja 28 päeva pikkuse vangistuse, mis vastab 12 kuule ja 28 päevale. Lähtudes arvestusest, et ühele kuule vangistusele vastab 30 päeva, asendab kohus Tauno Koitlale määratud vangistuse 388 tunni üldkasulikku tööga (12 kuud, millele vastab 360 päeva + 28 päeva = 388 tundi).

§ 69lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades kohaseks üldkasuliku sooritamise tähtajaks 14 kuud.

§ 69

lg 4 alusel tuleb kohustada Tauno Koitlat üldkasuliku töö perioodil täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

(V) Tsiviilhagi

  1. Kannatanu esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot, kuna vigastuste tõttu oli tal käsi kipsis ning ta pidi olema 3 nädalat tööst eemal. Oma töös peab kannatanu igapäevaselt kasutama arvutit ning kuna vasak käsi oli lahases ning edaspidi ortoosis, ei saanud kannatanu trükkida kahe käega. See raskendas ka kannatanu igapäevaseid toimetus i söögi tegemist, koristamist, pesemas käimist. Samuti ei saanud kannatanu käia jõusaalis ja trenni teha. Lisaks põhjustas rünne ka emotsionaalset stressi. Ründe tulemusel ei julge kannatanu inimestele jalutades otsa vaadata, kuna kardab, et selline intsident võib korduda ning tunneb ennast selle tagajärjel ka alandatult. Xxx suunas kannatanu psühholoogi vastuvõtule, kus on käinud 4 korda ning täpselt ei ole teada, mitu korda veel tuleb käia. Lisaks vaimse le traumale tuli käia ka füsioterapeudi vastuvõtul, kes määras harjutused, mida igapäevaselt teha, et käe liikuvus taastada. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et kipsi kandmine mõjutas tema elu. Peale seda kannatanu ei läinud ülikooli, saatis ülikooli kirja, et tema väljanägemine on äärmiselt halb. Kannatanu küsis luba puududa. Siis läks uudis üle xxx, inimesed olid vihased ja tahtsid teda aidata, mõned isegi kartsid minna pärast kesklinna. Kannatanu töötab XXX keskuses, kus töötab üle 1000 inimese, ta rääkis mitmetele, mis oli juhtunud. Kannatanu selgitas, et Eesti on rahulik riik, ilus riik ja isegi peale seda sündmust ei ole kahjustatud Eesti maine. Kannatanu on elanud Eestis aastast xxx, on olnud Xxx, Xxx, Xxx, kõikides kohtades on väga tore. Kannatanu selgitas, et on nõudnud moraalset kahju hüvitamist, kuid tema jaoks ei tähenda see summa midagi, tegelikult võiks küsida rohkem aga Eesti seadus ei luba küsida. Kannatanu ei saanud olla tööl kuu aega, ta töötab arvutiga. Kirjutas doktoritööd, oli lõpufaasis ja olid suured raskused, sest sai kirjutada vaid ühe käega. 18
  2. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilha gi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
  3. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama sätte
  4. lõike kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  5. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et 29.12.2022.a kell 00:12 ja 00:19 tõukas ja lõi süüdistatav kannatanut, mille tagajärjel sai ta tervisekahjustused. Kannatanu viibis seoses juhtumiga 29.12.2022.a erakorralise meditsiiniosakonnas, kus tal tuvastati vigastused ning pandi käsi kipsi. Samuti on sündmus põhjustanud kannatanule vaimse id läbielamisi. Seega on antud juhul tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga.
  6. Kui Tauno Koitla ei oleks pannud toime kannatanu suhtes käesolevas otsuses tuvastatud kuritegusid, ei oleks arutlusel ka nende tulemusel tekkinud mittevaraline kahju ja selle hüvitamine. Seetõttu on Tauno Koitla tegevus põhjuslikus seoses antud mittevaralise kahju tekkimisega VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kahju tekitaja süüd kahju tekkimises eeldatakse.
  7. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamises t, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevara lise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium asja nr 3-2-1-152-09 lahendi p-s 16 selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isiklik u õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohus on 12.12.1996.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisema tes lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. 08.02.2001.a otsuses tsiviilas jas nr 3-2-1-1-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille 19 kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võima lik objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-116-12 p-s 18 leidnud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks, olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
  8. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määratlemisel Riigikohtu poolt koostatud analüüsides1 käsitletud välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste lahendeid, pidades silmas ka käesoleva kaasuse asjaolusid ning ühiskonna üldist heaolutaset. Kohus on seisukohal, et tuvastatud on 29.12.2022.a juhtunu tagajärjel tervisekahjus tuse tekkimise kui ka tervisekahjustuste negatiivse mõju. Ilmselgelt pidi kannatanu tervisekahjustuste tõttu taluma valu ja ebamugavusi, mis kaasnesid vigastusete raviga. Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et M. F. Y. A. on kandnud juhtumi tagajärjel moraalset kahju. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (teo iseloom, millised vigastused isik sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Tegu on igakordselt üksikjuhtumile antava hinnanguga.
  9. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt on avaliku korra raske rikkumisega seotud juhtudel 2018-2020 aastatel väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 1098 eurot, mediaan 596,4 eurot. Hüvitised on jäänud vahemikku 100-6625 eurot. Kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades oli keskmine hüvitis 588 eurot ning mediaan 500 eurot. Hüvitised on olnud vahemikus 100-2000 eurot. Sarnaste asjaoludega kriminaalasjas nr 1-18-3822, kus süüdistatav tõukas kannatanut selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus, põhjustades kannatanule marrastusi mõlema labakäe sisepinnale mõistis kohus välja hüvitise 100 eurot. 18.02.2020 lahendis üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-9787 mõistis maakohus välja kohtu äranägemisel 300 eurot solidaarselt kahelt süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitiseks. Kaks süüdistatavat peksid avalikus kohas kannatanut, põhjustades kannatanule hingamisraskusi, haava kuklas, hematoome ja nahamarrastusi. Kriminaalasjas nr 1-17-11794 on 15.06.2018 otsusega välja mõistetud mittevaralise kahjuna 2000 eurot olukorras, kus kaks süüdistatavat peksid avalikus kohas käte ja jalgadega kannatanut näo ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule verevalumeid, ninaluu, ülalõualuu ja roide murru. Kannatanul tekkis heaolu langus pikaajalisest valust ja igapäevasele elukorraldusele seatud piirangutest. Varasemas, 2017 aastal koostatud analüüsis „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016“ on

121 järgi toime pandud 1 Riigikohtu poolt 2020 koostatud analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades

  1. aastal“ ning 2017 aastal koostatud analüüs „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016“. 20 kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded jäänud vahemikku 290-5000 eurot ning

§ 263järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul vahemikku 300-2600 eurot.

  1. 29.12.2022.a juhtunu tagajärjel pöördus kannatanu erakorralise meditsiiniosakonda, kus tal pandi randmekips vähemalt 4 nädalaks, samuti on kannatanul tuvastatud ning kohtule esitatud fotodelt nähtavad kergemad nahamarrastused-kriimustused otsmikul, vasaku silma ülalaul ja randmetel. Arusaadavalt kaasnesid kannatanule vigastuste ja ründega valu, ebamugavused ning läbielamised. Igasuguse vägivalla ohvriks langemine mõjub kahjustavalt isiku turvatundele ja psüühhikale. Kannatanu on ka kirjeldanud, kuidas toimunu tagajärjel kardab ta ründe kordumist, tunneb end alandatult ning seoses sündmusega on ta suunatud ka psühholoo gi vastuvõtule. Samas tuleb hüvitise määramisel arvestada ka ründe intensiivsuse ja viisiga ning sellega, et kannatanule tekitatud vigastused on kergemat laadi ning paranevad - kannatanu ei kaotanud jäset/elundit, ega saanud püsivat välimust moonutavat vigastust. Samuti ei vajanud vigastused kirurgilist sekkumist. Marrastused paranevad päevadega ning kuigi kodarluu murruga kaasnev ca kuu aega kantav kips raskendab ja piirab mõneti isiku igapäevategevusi, ei välista see enamikke tegevusi siiki sootuks.
  2. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades hindab kohus mittevaralise kahju nõude suuruseks kõigi M. F. Y. A. suhtes toime pandud kuritegude kogumis 1000 eurot. Tauno Koitlat tuleb välja mõista kannatanu kasuks kuritegudega tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 eurot.
  3. Lähtudes eeltoodust, rahuldada osaliselt M. F. Y. A.’i mittevaralise kahju nõue ning välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Tauno Koitlalt M. F. Y. A.’i kasuks 1000 eurot, mis kanda M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx (Swedbank). (VI) Menetluskulud
  4. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-18-5732 p-s 105 märkinud, et Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavald use lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st

  1. Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel. Niisamuti tuleb see osa kannatanu menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 180 lg 1, mitte KrMS § 182 alusel.
  2. Kohtueelses menetluses tuleb menetluskulude hulka arvata KrMS § 175 lg 1 p 1 kannatanu poolt valitud esindaja tasu tsiviilhagi koostamisel kohtueelses menetluses 252 eurot (kt lk 6364). Kohtule esitatud hagiavalduse lisa kohaselt on kannatanule osutatud õigusnõustamis e le ning tsiviilhagi koostamisele kulunud 1,5 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 140€, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga kohtueelses menetluses kogusummas 252 eurot. Samuti tuleb menetluskulude hulka arvata KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 23E-AOI0010) kulu summas 61 eurot (kt lk 59) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Marko Paabumetsa tasu Tauno Koitlale osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 129,60 eurot (kt lk 72-75). 21 Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse 1533,60 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks (kt lk 99-100). Kohtu hinnangul on kaitsja taotletud tasude ja kulude suurus kooskõlas käesoleva asja menetluse käiguga ja menetlustoimingutes osalemiseks kulunud ajaga ning neid saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses. Seega on taotlus põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 ja Justiitsministri
  3. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) alusel menetluskulude hulka. Vaieldamatult kuulub menetluskulu hulka ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1087,50 eurot.
  4. Seega on menetluskulud kokku 3063,70 eurot, millest tsiviilhagiga seondub 252 eurot ning isiku süüküsimuse lahendamisega 2811,70 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse isiku süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulud summas 2811,70 eurot, s.o kaitsjatasu, ekspertiisi kulu ning sundraha. Kuna riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud on suured ning süüdistata va l tuleb ka kannatanule tasuda tsiviilhagi alusel välja mõistetud hüvitissumma, võimaldab kohus Tauno Koitlal KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
  6. KrMS § 182 lg 3 kohaselt tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilha gi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Kuivõrd kannatanu nõue oli esitatud just konkreetse summana ning kohus mõistis kannatanule välja mittevaralise kahjuna sellest arvestatavalt väiksema summa, rahuldas kohus nõude osaliselt. Seoses tsiviilhagi osalise rahuldamisega on kohtu hinnangul põhjendatud jaotada võrdselt ka tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdistatava ja kannatanu vahel. Kohus ei pea põhjendatuks jätta süüdistatava kanda tsiviilhagiga seotud menetluskulud üksnes nõude rahuldatud osas (1000 eurot nõutud 10 000 eurost = 10%), kuivõrd mittevaralise kahju nõude rahuldamine on kohtu ulatuslik diskretsiooniotsus, mille rahuldamise ulatus ei pruugi nõude esitajale olla piisavalt ettenähtav. Samas on esitatud nõue siiski konkreetse summana mitte nt ka alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel. Seetõttu, arvestades, et kohus on rahuldanud hagi osaliselt ning arvestatavalt väiksemas ulatuses kui kannatanu on nõudnud, peab kohus mõistlikuks jätta tsiviilhagiga seotud kulud võrdselt, s.o 50% ulatuses kannatanu ja süüdistata va kanda. KrMS § 182 lg 3 alusel mõistab kohus Tauno Koitlalt välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja tasu seoses tsiviilhagi koostamisega osaliselt, s.o summas 126 eurot M. F. Y. A.’i kasuks, mis tuleb kanda M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx (Swedbank). KrMS § 182 lg 3 alusel jätta kannatanu kanda pool kannatanu esindaja vajalikust ja põhjendatud tasust, s.o 126 eurot. (VII) DVD-R plaadid
  7. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaala sja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks oleva kahe DVD-R plaadiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.