4-22-1915/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-22-1915 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramise kohta Hanno Algo (isikukood 38603175233) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Hanno Algot 22.04.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2316,19,000697 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.05.
9. Viru Maakohus asendas 21.02.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-1915 Hanno Algole Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2316,19,000697 määratud rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, 10 päeva arestiga, mille omakorda asendas 10 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.03.
13. Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond esitas 26.06.2023 erakorralise ettekande Hanno Algole asenduskaristusena määratud ärakandmata 10 päeva aresti täitmisele pööramiseks.
14. Viru Maakohus rahuldas 30.08.
15. a määrusega Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna taotluse ja pööras täitmisele Hanno Algole Viru Maakohtu 21.02.
16. a määrusega kohaldatud ja ärakandmata asenduskaristuse 10 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks luges maakohus Hanno Algo Viru Vanglasse saabumise aja. Maakohus märkis, et isikul tuleb asuda aresti kandma 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 1 4.
17. Esmalt leidis maakohus, et Hanno Algo oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele – seda selgitati temale kohtuistungil ning hiljem ka kriminaalhooldaja. Hanno Algo avaldas 21.02.2023 kohtuistungil ise soovi teha üldkasulikku tööd, takistusi töö tegemiseks ei olnud. Samas on ta hiljem üldkasuliku töö mittetegemise kohta esitanud õigustavate asjaoludena rahaliste vahendite puuduse Eestisse sõiduks ja töötamise Rootsis. Maakohus asus seisukohale, et sellise käitumisega on Hanno Algo näidanud soovimatust teha üldkasulikku tööd. 4.
18. Vaatamata sellele, et Hanno Algole anti võimalus sooritada üldkasuliku töö tunde temale sobivalt Eestisse saabumisel või määratud tähtaja lõpus, ta kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel vastuvõttudele ei ilmunud, jäädes lõpuks ka telefonitsi kättesaamatuks. Hanno Algo hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning selleks puudusid tal mõjuvad põhjused, objektiivseid takistusi ei olnud. Maakohtu leidis, et ei ole mõistlik anda Hanno Algole täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras ei ole tõsiseltvõetavat alust uskuda, et Hanno Algo võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtuda üldkasulikku töösse kohusetundlikult.
19. Hanno Algo esitas 18.08.2023 määruskaebuse, milles palub peatada Viru Maakohtu 03.08.
20. a määruse täitmine vastavalt VTMS §-le 197 ning pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra alates määruse jõustumisest või asendada karistus uuesti rahatrahviga. 5.
21. Esmalt leiab Hanno Algo, et maakohus jättis kõrvale tema selgitused, miks temal ei olnud võimalik asuda üldkasulikku tööd tegema. Samuti ei olnud temal võimalik kohtuistungil piisavalt selgitusi anda. Hanno Algo sõnul on ta olnud ilma ametliku töökohata alates
22. aastast, sissetuleku saamine on olnud ülimalt keeruline.
23. a märtsis sai ta uue töökoha ning tööandja on tema panusega väga rahul, katseaeg on möödas. Üldkasuliku töö tegemisest ei ole ta kõrvale hoidunud, kuid tal ei olnud võimalik ilma töölt katseajal puudumata Eestisse tulla. Tänu uuele töökohale ja ametlikule sissetulekule on tal võimalik karistus kanda ka rahatrahvi näol. Kuivõrd temal on veel kaks väärteomenetlust, kus on määratud üldkasulik töö samale perioodile, soovib ta neid teha kõiki ühe korraga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Hanno Algo on hoidnud tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning temale asenduskaristusena määratud arest tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebuses esitatu ei anna ringkonnakohtule alust asuda vastupidisele seisukohale.
25. Hanno Algo jättis temale Viru Maakohtu 03.08.
26. a määrusega asenduskaristusena määratud kümme tundi üldkasulikku tööd täies ulatuses tegemata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldaja oli üldkasuliku töö korraldamisel Hanno Algo suhtes äärmiselt vastutulelik. Temal võimaldati üldkasuliku töö tunde teha tähtaja lõpus, mil süüdlase sõnul pidi temal olema võimalik Eestisse tulla (tööle Rootsis asus 23.03.2023). Vaatamata sellele ei hakanud Hanno Algo üldkasuliku töö tunde tegema, ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ega vastanud enam ametniku kõnedele. Üldkasuliku töö tundide tegemise aeg lõppes 09.06.
27. 2
28. Eelnevast on näha, et Hanno Algole anti võimalus teha üldkasuliku töö tunde temale sobival ajal, kuid ka see ei motiveerinud teda karistust nõuetekohaselt täitma. Hanno Algo andis nõusoleku üldkasuliku töö tundide tegemiseks ja kinnitas, et suudab need kolme kuuga ära teha. Sellest lähtuvalt võimaldati temal kanda asendusaresti vabaduses üdkasuliku tööna, kuid see ei õigustanud ennast. Hanno Algo selgitas maakohtus kohtuistungil, et viibib Rootsis alates 23.03.2023 ning ei ole seetõttu saanud üldkasulikku tööd teha. Maakohus märkis, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega ning ringkonnakohus nõustub selles maakohtuga. Seega ei jätnud maakohus Hanno Algo selgitusi käsitlemata ega hindamata. Muid objektiivseid põhjuseid Hanno Algo välja ei toonud. Arvestades seda, et mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks puuduvad, saab nõustuda maakohtuga, et süüdlane hoidis määratud töö tegemisest tahtlikult kõrvale.
29. Kahtlemata on positiivne, et Hanno Algo on leidnud endale töökoha, kuid see ei välista aresti kohaldamist. Hanno Algo oli tööle asumisel teadlik, et ta on kohustatud ettenähtud tähtaja jooksul ära tegema kõik üldkasuliku töö tunnid (kolmes väärteoasjas kokku 28 tundi), kuivõrd nõustus sellega. Vaatamata sellele lahkus ta Eesti Vabariigist ning ei naasnud töötundide tegemiseks. Seega pani Hanno Algo ennast ise teadlikult sellesse olukorda, mis tingis aresti täitmisele pööramise. Kuivõrd üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on praeguseks läbi, ei ole võimalik seda tähtaega enam pikendada. Samas ei oleks tähtaja pikendamine ka sisuliselt põhjendatud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes ei suhtu karistuse kandmisesse kohusetundlikult. Üldkasuliku töö tegemisest huvitatud isik oleks teinud kõik endast oleneva, et töö õigeaegselt ära teha, kuid Hanno Algo jäi selle asemel tähtaja lähenedes kriminaalhooldajale kättesaamatuks.
30. Hanno Algo taotlust asendada temale määratud arest rahatrahviga, ei ole võimalik samuti rahuldada. Viru Maakohus asendas 21.02.
31. a määrusega rahatrahvi arestiga, mille asendas omakorda üldkasuliku tööga. Nimetatud määrus on jõustunud ning kohtul on võimalik vaid otsustada, kas süüdlasele mõistetud arest tuleb pöörata täitmisele või mitte. Miks Hanno Algo taotleb maakohtu määruse täitmise peatamist, määruskaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus seda taotlust põhjendatuks ei pea ning see jääb samuti rahuldamata. Viimaks märgib ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu istungi helisalvestisega, et Hanno Algol oli võimalik istungil anda oma selgitused selle kohta, miks ta jättis üldkasuliku töö tunnid tegemata (läks Rootsi tööle ja pole Eestis käinud). Lisaks oli Hanno Algol võimalik seda täiendavalt selgitada ka määruskaebuses (mida ta tegigi). Seega ei ole tema kaitseõigust rikutud.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.08.
33. a määruse muutmata ja Hanno Algo määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3