1-22-7769/31

(22922700108)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Viru Vangla materjalid Rain Räägu (Rääk) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Rain Rääk (isikukood 38008075234; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 24.01.2023 ja lõpp 22.02.2024 Kohtuistungi toimumise aeg 09.08.2023, avalik videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Rain Rääk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 07.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2. Viru Maakohtu 24.01.2023 otsusega tunnistati R. Rääk süüdi KarS § 329 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.07.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 24.01.
3. Kohtuotsus jõustus 03.03.
5. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning seda, et tegemist on viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev oht mootorsõiduki joobes juhtimises ning vägivalla kasutamises. 1 1-22-7769
6. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab R. Räägu ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
7. 09.08.2023 toimunud kohtuistungil avaldas Rain Rääk, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vabaduses kavatseb asuda tööle ning suhelda lastega. R. Rääk tunnistas, et lastega on tal suhted keerulised ja laste ema soovis temalt kohtu kaudu ära võtta hooldusõigust. R. Rääk selgitas, et varasem kriminaalhooldus oli alguses kena, kuid kuna läks elukaaslasest lahku, siis oli tagasilöök, ta hakkas jooma ning sellest ka käitumiskontrolli rikkumised ning uus kuritegu. R. Rääk tõi välja, et on varem end kodeerinud ning peaaegu aasta oli korralik. Nüüd on samuti plaan minna kodeerima ning leiab, et seekord saab hakkama, saab aru mida teha ei tohi, ei tohi võtta esimest pitsi ja peab kaineks jääma. Narkootilisi aineid on tarvitanud, kuid ei näe selles sellist ohtu kui alkoholis. R. Rääk selgitas, et ei näe mõtet elu raisata, varem oli ta noorem ja hoolimatum, nüüd soovib olla seaduskuulekas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et R. Rääku ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
12. Vangla iseloomustusest nähtub, et alates 19.09.2022 on kinnipeetav määratud vanglas toidujagajaks. Ajavahemikul 03.11.2022-21.06.2023 töötas AS XXX xxx, kust ta eemaldati töölt 21.06.2023 üksuse juhi korraldusel seoses võimaliku ohuga vangla julgeolekule. Ajavahemikul 13.10.2021-07.12.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul on kinnipeetav motiveeritud oma tarvitamisharjumusi muutma ning omab selleks oskuseid ja enesekindlust. Ajavahemikul 03.05.2022-14.10.2022 läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Läbiviija hinnangul töötas kinnipeetav kaasa, analüüsis oma käitumist, uskumusi 2 1-22-7769 ja tõekspidamisi ning sõnastas põhjuseid. Ajavahemikul 27.09.2022-24.12.2022 läbis täitmiskava väliselt programmi „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. Programmi eesmärk sai saavutatud, kinnipeetav lubas jätkata õppimist, et kristlikud väärtused ja hoiakud realiseeruks igapäeva tegevuses. Vabaduses lubas liituda elukohajärgse kogudusega. Juhul, kui kohus ei vabasta kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega, on temaga vangistuses planeeritud järgmised tegevused: - vabanemiseelne nõustamine; sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevused; struktureeritud vestlused seaduskuuleka eluviisi eelistest ja ühiskonnas kehtivatest normidest ning hoiakutest.
13. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristusi R. Räägul ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
14. Vangla iseloomustusest tulenevalt on R. Räägu rahvastikuregistrijärgseks elukohaks XXX. Vabanedes ei ole võimalik antud elukohta tagasi minna. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib R. Rääk asuda elama XXX asuvasse korterisse, kus hetkel elab kinnipeetava ema. Korteri omanik on nõus isiku elama asumisega antud aadressile.
15. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel on R. Rääk omandanud XXX. Edasi ei õppinud, kuna soovis töötada. Kinnipeetava sõnul on tal tõstukijuhi load.
16. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetel on R. Räägul neli töötamise kannet. Ajavahemikul 27.01.2020-31.12.2020 töötas metsanduse alal ettevõttes R OÜ, 25.04.2022-22.08.2022 töötas Viru Vangla avavangla tingimustel ettevõttes T C OÜ mööblikomponentide valmistuse alal. Registrisse sisestatud töötamised on olnud lühiajalised. Lepingud on peamiselt lõppenud poolte kokkuleppel. Isik on enda sõnul töötanud ka Soomes (2-3 aastat), Eestis töötas valdavalt mitteametlikult. Kinnipeetav omab töökogemust peamiselt ehituse ja metsanduse valdkonnas. Vanglas osaleb tööhõives, materiaalselt toetab vangistuses ka õde. Vanglast vabanemise korral on R. Räägul võimalus asuda tööle ettevõttesse P OÜ. Ettevõtte juhatuse liige T R andis suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. R. Rääk saab nimetatud ettevõttesse asuda tööle puidutöölisena. 14.07.2023 seisuga on kinnipeetaval võlanõudeid 33 856 euro ulatuses, mis sisaldab kohtukulusid, trahve, elatisnõuet ning võlgnevusi ettevõtetele.
17. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
18. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
19. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Rääku on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral ning vanglakaristust kannab kuuendat korda. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivate karistusandmete kohaselt on R. Rääku karistatud liiklusalaste kuritegude eest (Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6377 KarS § 424 lg 1, § 4231 järgi; Viru Maakohtu 09.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4882 KarS § 4231 järgi), aga ka varavastase kuriteo eest (Viru Maakohtu 09.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4882 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi). Käesolevas 3 1-22-7769 kriminaalasjas tunnistati R. Rääk süüdi KarS § 329 järgi. Seega võib öelda, et süüdimõistetu on pannud korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, mistõttu on alust arvata, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Seejuures Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusega võimaldati R. Räägul temale KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust kanda vabaduses kriminaalhooldusele allumise nõudega, kuid kontrollnõuete rikkumiste korduvate rikkumiste tõttu pöörati karistus Viru Maakohtu 08.07.2021 määrusega täitmisele. 11.06.2021 esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust, kohustust elada kohtu määratud elukohas ning kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti pani isik katseajal toime uue kuriteo.
20. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Räägu puhul esineb alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk ning alkoholi tarvitamise puhul ka ohtlikkus. R. Räägu kuriteod on pandud toime alkoholijoobes olles. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on süüdimõistetul diagnoositud alkoholisõltuvus. Käitumiskontrolli ajal on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Sõnades on motivatsioon alkoholist loobumiseks olemas. Ühel korral (2020 kevadel) on lasknud ennast kodeerida, kuid aasta hiljem toimus tagasilangus. Süüdimõistetu enda sõnul on ta valmis uuesti end kodeerima, et alkoholi tarvitamisest hoiduda. Läbis vangistuses sõltuvusprobleemidele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ perioodil 13.10.202107.12.2021, kuid pärast vanglakaristuse kandmiselt kõrvahoidmiselt tabamist 21.08.2022 tehtud kiirtest näitas amfetamiini tarvitamist. Sellest nähtuvalt on süüdimõistetu puhul risk ka narkootikumide tarvitamiseks. Vabaduses näib alkoholist ja narkootikumidest hoidumise motivatsioon jääma pigem madalaks.
21. R. Räägu poolt toime pandud kuritegude ja alkoholi tarbimise vahel on selge põhjuslik seos, mistõttu alkoholi tarvitamise jätkamisest tulenev uute kuritegude risk on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Tema käitumine võib olla impulsiivne ning korduv karistatus viitab välja kujunenud kuritegelikele hoiakutele. Varem vangistuses seatud eesmärgid ei ole vabaduse tingimustes realiseerunud. Praegu on süüdimõistetu seadnud tulevikueesmärgiks alkoholi probleemiga tegelemise ning laste ja elukaaslasega suhete korda saamise, mis on kohtu hinnangul positiivne ja näitab süüdimõistetu tahet teha elus muutusi.
22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu puhul on peamisteks riskiteguriteks tema sõltuvusharjumused ja impulsiivsus. Korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud isiku puhul, kelle osas on jätkuvalt kõrge oht alkoholi tarvitamise jätkamiseks, ei saa kohtu hinnangul usaldada vaid tema lubaduste alusel. Kohus hindab R. Räägu soovi end kodeerida ja kahtlemata on positiivne R. Räägu poolt istungil välja toodu, et ta on aru saanud, et elu pole mõtet raisata ning et ta on aru saanud, et ei tohi võtta esimest pitsi, kuid vabaduses ei pruugi nende sõnade järgi toimimine nii lihtne olla. R. Rääk on end ka varem kodeerinud ning siis toimus tagasilangus, mis päädis käitumiskontrolli nõuete rikkumisega ja uue kuriteoga. Kuigi R. Rääk tõi eelmise tagasilanguse põhjuseks lahkumineku, mis teda käesoleval ajal enam ei ohusta, siis ei saa kohus olla veendunud, et vabaduses ei võiks toimuda uus tagasilangus. Olukorras, kus R. Rääk peab jätkuvalt oma endise elukaaslasega suhtlema ning neil on vaja lahendada lastega seonduvaid küsimusi, ei saa kindel olla, et sattudes ebamugavasse ja stressirohkesse situatsiooni, R. Rääk ei pöördu tagasi oma juba varasema käitumismustri juurde. Ei saa jätta tähelepanuta, et käesoleval ajal kannab süüdimõistetu vangistust kuuendat korda, mistõttu ei saa järeldada, et tema hoiakud oleksid nüüd selle vangistusega nii põhjalikult muutunud, et karistuse eesmärki võiks pidada täidetuks enne karistusaja lõppu.
23. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb kogumis hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang 4 1-22-7769 avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Kohtu hinnangul näitab usalduse kuritarvitamine avavangla osakonnas (19.08.2022 toime pandud kuritegu) seda, et leebem järelevalve ei ole R. Räägu jaoks piisavalt tõhus ega motiveeriv selleks, et loobuda kuritegelikust käitumisest, mistõttu puudub kohtul veendumus, et nüüd on süüdimõistetu valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
24. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses taas väljendanud motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda ning läbida uuesti võõrutus kodeerimise näol, samuti on ta vanglas läbinud täitmiskavast tulenevad sotsiaalprogrammid. Küll aga näitab tema varasem käitumine, et vangistuses seatud eesmärgid ja motivatsioon ei jää püsima pärast vabanemist. Süüdimõistetu alkoholisõltuvus ja kuritegelik käitumismuster on olnud pikaajaline, mistõttu võib probleemiga tegelemine olla väljakutsuv ning aega ja pingutust nõudev. Võttes arvesse varasemaid tagasilangusi ja uute kuritegude toimepanemist on kohus seisukohal, et R. Räägust lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole maandatud piisaval määral, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uue kuriteo toimepanemine.
25. Korduv alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta sõitmine näitab tema suhtumist ühiskonda. Sõnades on ta motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab selles aluse kahtlemiseks. Kuna isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis risk uue ohtliku (liiklus)kuriteo toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. R. Rääk on juba korduvalt seadnud ohtu lisaks endale ka teiste kaasliiklejad, mõtlemata võimalikele traagilistele tagajärgedele.
26. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud vabastada süüdimõistetu enne täitmiskava täies ulatuses täitmist. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetuga planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevused ning vestlused seaduskuuleka eluviisi eelistest ja ühiskonnas kehtivatest normidest ja hoiakutest.
27. Ka märgib kohus, et kuigi prokuratuur on olnud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega nõus, puuduvad prokuratuuri kirjalikus seisukohas põhjendused, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda. Vangla on iseloomustuses toonud välja, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele ning oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises ja vägivalla kasutamises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, suhtleb negatiivset mõju omavate tuttavatega, ei lahenda probleeme seaduskuulekalt ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Iseloomustuses märgitud selgituse kohaselt kasutab Vanglateenistus ohuhinnangu arvutamiseks kasutatavates mõõdikutes ajas muutuvaid riskitegureid nt hariduskäik, tööoskused, majanduslik toimetulek, suhted lähedastega, probleemide lahendamise oskus jt. Kõigile riskiteguritele antakse riskihindamise koostamise raames hinnang ning nende tulemusena selgub hinnatava isiku uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. R. Räägu puhul on vangla leidnud selliseks tõenäosuseks 62% järgmise kahe aasta jooksul. Samas ei ole kohtul võimalik kontrollida, missuguseid asjaolusid ning miks vangla riskihindamisel arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.
28. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mõningatele R. Räägu vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja võimaldavad järeldada, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5 1-22-7769
29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 6