lg 2 p 7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, millest
lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2020 karistusaja hulka ning Aleksandr Mihhini vangistusliku karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 2 04.08.2020.
lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 3 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat. Katseajaks allutati Aleksandr Mihhin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
Viru Maakohtu 18.04.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-8442 pöörati täitmisele Aleksandr Mihhinile Viru Maakohtu 27.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-208442 mõistetud karistus selle ärakandmata osas, s.o 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates Aleksandr Mihhini kinnipidamisest, s.o 12.04.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka
Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Aleksandr Mihhin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistuses ei ole midagi teha. Ta tooks palju rohkem kasu vabaduses, ta hakkaks hüvitama võlgnevusi, abistama oma lapsi ja töötama. Ta sai 4 just kätte ameti ning kui kohus ta vabastab, siis ta võtab kohe ennast arvele töötukassas ning tal on võimalik ka tõsta oma kvalifikatsiooni. Ta ei teadnudki, et ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Ta ei varjanud ennast, käis ka töötukassas ning sealt sai teada, et on kuulutatud tagaotsitavaks. Ta töötab vanglas ja hüvitab oma võlgnevusi. Kui ta oleks vabaduses, siis oleks seda kergem teha töötasu arvelt. Ta peab läbima kõik programmid, kuna nendest on talle kasu. Kui on võimalik, siis ta kohe laseb ennast ka kodeerida. Tal on ainult üks sõber, kes elab ja töötab Soomes. Ta palub võimaldada tal vabaneda elektroonilise valve alla. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Mihhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Mihhin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 4 aasta pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kahel korral on isikut karistatud varguste eest ning viimane karistus on mõistetud röövimise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus varavastaste kuritegude eest viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Veel enam, kuivõrd viimane karistus on mõistetud esimese astme kuriteo, s.o röövimise eest, tuleb märkida, et isiku poolt toimepandud teod on muutunud raskemaks. Kohtuotsusega anti isikule võimalus oma karistust osaliselt vabaduses kanda, kui koheselt täitmisele pöörati 10 kuud vangistust ning ülejäänud karistus 3 aastat 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga ning isik allutati kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Kriminaalasja materjalidest ning Kohtute Infosüsteemist aga nähtub, et isik rikkus korduvalt käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning ei osalenud talle määratud sotsiaalprogrammis. Veel enam, Aleksandr Mihhin ei ilmunud ka kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande 5 läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungile ning oli alust arvata, et ta hoidub kohtumenetlusest kõrvale, mistõttu kuulutas kohus ta 12.01.2022 määrusega tagaotsitavaks. Aleksandr Mihhin peeti kinni 12.04.2022. Eeltoodust nähtub, et isik ei olnud motiveeritud talle mõistetud karistust vabaduses kandma, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on suuteline korrektselt täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ning talle määratavaid kohustusi. Enne vangistust oli isik töötuna arvel ning tema varasemat töökäiku iseloomustavad lühiajalised tööotsad ja töökohtade vahetamine. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht ning arvestades seda, et isik on pannud korduvalt toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning et isikul on tasumata rahalisi nõudeid 8509,29 eurot, säilib kohtu hinnangul risk, et ta võib vabaduses jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava toimetulekut on negatiivselt mõjutanud ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Lisaks on sõltuvusainete tarvitamine üheks kuritegude toimepanemise soodusteguriks, kuivõrd isik on ka ise tunnistanud, et kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab probleemi alkoholiga ning on motiveeritud sellega tegelema, samas varasemalt ei ole ta suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda ning kuigi ta on ka lasknud ennast kahel korral kodeerida, on ta siiski tarvitamist jätkanud. Lisaks alkoholile on kinnipeetav tarvitanud ka narkootikume, põhinarkootikumiks enne vangistust oli amfetamiin. Üheks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on ka grupi mõju, sest isik on pannud toime varguse grupis ning ka viimane kuritegu, s.o röövimine, on toime pandud grupis. Kuritegude toimepanemisest grupis saab järeldada, et isikul on kriminaalse mõtteviisiga sõpru ja tuttavaid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav ning kellega suhtlemise jätkamine vabaduses võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus möönab, et isiku käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid, nimelt puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta töötab majandustöödel koristajana. Lisaks on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning omandanud keevitaja kutse. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et tal on olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning lähedaste toetus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elukoht ning toetavad lähedased olid isikul olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei suutnud hoida ära uue kuriteo toimepanemist tema poolt. Eeltoodust tulenevalt ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus, mistõttu jätab kohus Aleksandr Mihhini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata ning seda vaatamata sellele, et vangla ja prokuratuur seda toetavad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.