1-21-524/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2023 Kriminaalasja number 1-21-524 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus süüdimõistetu Eva Kaurile Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eva Kauri (Kaur; isikukood 46904082221) kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt Eva Kaurile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 238 eurot 80 senti, sh käibemaks.
10. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Eva Kauri kanda.
11. Eva Kauril tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Tartu Maakohus karistas Eva Kauri 08.04.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-524 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka arvestas tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata ja määras Eva Kaurile 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja lõike 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitad alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määras kohus Eva Kaurile lisakohustuse registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 24.04.
14. 1.
15. 27.07.2022 määras Tartu Maakohus Eva Kaurile lisakohustuse anda laboratoorseid vereanalüüse (CDT), kuivõrd kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 13.08.
16. 1.
17. Tartu Maakohus pikendas 02.11.
18. a määrusega Eva Kaurile määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 08.12.2023, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 24.11.
19. 1.
20. Tartu Maakohus pikendas 25.05.
21. a määrusega Eva Kaurile määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 08.02.2024, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kahel korral registreerimiskohustust ja ei allunud oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kohtumäärus jõustus 17.06.
23. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 01.06.2023 neljanda erakorralise ettekande. Kriminaalhooldaja taotles Eva Kaurile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
24. Tartu Maakohus rahuldas 20.07.
25. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras Eva Kaurile Tartu Maakohtu 08.04.
26. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. 3.
27. Maakohus tuvastas, et Eva Kaur rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, temal tuvastati 25.05.2023 indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,19 mg/l. Lisaks märkis maakohus, et erakorralises ettekandes heidetakse Eva Kaurile ette vereanalüüsi CDT normi piire ületavat näitu. Eva Kauri kriminaalhoolduse jooksul on toimunud 51 registreerimist, rikkumisi on seitsmel korral. Alkoholi tarvitamise keeldu on kontrollitud 25 korral, rikkumisi viiel korral. Lisaks ei ole ta allunud üks kord ametniku kontrollile oma elukohas. Maakohus märkis, et Eva Kaurile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses – seda nii otsuse kui ka kolme määrusega, millest viimastega kohustati isikut andma laboratoorseid vereanalüüse ning pikendati kahel korral kahe kuu võrra tema katseaega. Hoolimata eelviidatud meetmest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi. 3.
28. Maakohus leidis, et kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist Eva Kauri üle. Tegemist on neljanda erakorralise ettekandega. Eva Kaurile on põhjalikult selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise kohustuslikkust ning vajalikkust. Samuti oli Eva Kaur teadlik sellest, et talle mõistetud karistus võidakse pöörata täitmisele. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhoolduse jätkamine Eva Kauri puhul ei ole otstarbekas, see ei täida oma eesmärki. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Eva Kauri käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, tuleb see täitmisele pöörata. Ei ole alust arvata, et katseaja pikendamine, kriminaalhoolduse jätkamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik, seda ennekõike Eva Kauri suhtumise ja suutmatuse tõttu täita varasemaid kohustusi. 2 Määruskaebus
29. Tartu Maakohtu 20.07.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse Eva Kauri kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja jätta karistus täitmisele pööramata. 4.
31. Eva Kauri katseaeg on kestnud enam kui kaks aastat, alkoholi tarvitamise keeldu on ta rikkunud viiel korral,
32. aastal vaid ühe korra (25.05.2023). Samasse perioodi jääb ka 24.05.2023 antud vereanalüüsi tulemused, mille referentsväärtus oli lubatust suurem. Nende põhjal on maakohus leidnud, et Eva Kaur ei suuda ega taha täita kohtu poolt määratud kohustusi. Samas on see seisukoht vastuolus 25.05.
33. a määruses tuvastatuga, mil maakohus pidas oluliseks seda, et Eva Kaur on igati püüdnud alkoholiprobleemiga tegeleda (pöördunud spetsialistide poole), mistõttu andis kohus võimaluse tegeleda sellega vabaduses. Sisuliselt aga talle sellist võimalust ei antud, kuna ühe järgnenud rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Ka sõltuvushaigustega tegelemisel võib esineda tagasilööke. 4.
34. Eva Kaur on
35. aastal pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse viiel korral, ta jätkab ambulatoorsete vastuvõttudega. 26.06.2023 antud uue vereanalüüsi tulemuste järgi oli alkoholi liigtarvitamine viimase kahe nädala jooksul ebatõenäoline. Eva Kaur käib psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul, samuti on kokku lepitud viimasega alkoholismivastase ravi alustamine. Eva Kaur on 100% töövõimetu, tal on progresseeruv nägemishäire ning 02.08.2023 tehtud MRT uuringul tuli esile mõõdukas kortikaalne ajuatroofia, mille järel arst selgitas, et on vajalik täielik alkoholist loobumine. Lisaks taastas ta suhted tütrega ja sai vanaemaks, samuti ei tasuks vanglas oleku ajal keegi elukohaga seotud makseid (tekivad võlgnevused). Eva Kauril on sisemine motivatsioon sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Karistuse täitmisele pööramine tekitaks rohkem kahju kui kasu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Eva Kaurile Tartu Maakohtu 08.04.
37. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
38. Vaidlust ei ole selles, et Eva Kauril tuvastati 25.05.2023 indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tunnused, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,19 mg/l. Samuti ületas tema vereanalüüs (CDT) normi piires olevat näitu. Eva Kaur tunnistab rikkumisi, ei vaidle neile vastu. Samuti ei ole kaitsja määruskaebuses esitanud sisulisi argumente rikkumiste osas. Seetõttu ringkonnakohus tuvastatud rikkumisi pikemalt ei käsitle.
39. Eva Kaur on pöördunud spetsialistide poole, ta jätkab tõenäoliselt alkoholitarvitamise häirete ambulatoorsete vastuvõttudega ka edaspidi. Seega on tegemist süüdimõistetuga, kes on tegelenud alkoholiprobleemidega, mis on igati positiivne. Samale seisukohale jõudis ka maakohus 25.05.
40. a määruses. See aga ei tähenda, et nimetatud määruses esitatud seisukohad on vastuolus 20.07.
41. a määruses märgituga. Nimelt esitati eelmisel korral erakorraline ettekanne põhjusel, et Eva Kaur ei täitnud kahel korral registreerimiskohustust ning ei allunud oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile. Järelikult oli sellal põhjust arvata, et Eva Kaur suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis on varasemalt olnud korduvalt probleemiks (sh pani kuriteo toime alkoholi tarvitanuna). Praeguseks on aga olukord muutunud. 24.05.2023 toimus eelmise erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistung, kus süüdimõistetu selgitas, et temal ei ole vajadust alkoholi järele. Samas on käesolevas menetluses tuvastatud 3 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 25.05.2023 ehk üks päev pärast kohtuistungit. Väidetavalt võttis Eva Kaur närvide rahustamiseks pitsi viina, mis näitab, et vähemalt teatud stressirohketes olukordades ei ole ta suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest.
42. Eva Kaurile on antud korduvalt võimalus näidata, et ta suudab täita katseajaga kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi korrektselt. Kriminaalhooldaja on teinud kaks kirjalikku hoiatust (registreerimiskohustuste rikkumise ja alkoholi tarvitamise tõttu), tegemist on neljanda erakorralise ettekandega. Kokku on ta rikkunud seitsmel korral registreerimiskohustust, viiel korral alkoholi tarvitamise keeldu, üks kord ei ole ta allunud oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning üks kord on CDT näit olnud normist suurem. Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi on ta täitnud juba üle 2 aasta 4 kuu, mistõttu võib jääda mulje, et neid rikkumisi ei olegi nii pika aja peale palju. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest tingimisi vangistuse kohaldamisel tuleb kriminaalhooldusalusel täita kõiki nõudeid ja kohustusi ilma rikkumisteta. Eva Kaur ei ole aga vaatamata mitmetele võimalustele oma käitumist muutnud. Teda ei ole motiveerinud ei hirm vangistuse täitmisele pööramise ees ega kohaldatud meetmed (kahel korral katseaja pikendamine, vereanalüüside tegemine) – rikkumised on jätkunud.
43. Kuigi arutusel on alkoholi tarvitamisega seotud rikkumised, mis jäävad ühte ajaperioodi, tuleb karistuse täitmisele pööramisel arvestada katseaega tervikuna. Vaatamata mitmele positiivsele asjaolule – uute süütegude puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, psühholoogi ja psühhiaatri poole pöördumised (sh seoses alkoholiprobleemiga), T-protseduur Wismari haiglas, normikohane CDT näit –, ei ole ükski neist olnud piisav, et avaldada mõju Eva Kauri käitumisele. Korduvad rikkumised ja leebemate meetmete ebatõhusus viitavad pigem sellele, et Eva Kauri katseaeg on kogumis ebaõnnestunud. Ringkonnakohus mõistab, et alkoholism on haigus, mille puhul tekivad tagasilöögid, kuid samas võimaldatakse süüdimõistetul karistust kanda tingimisi vaid juhul, kui ta suudab järgida kohtu määratud nõudeid. Arvestada tuleb sellegagi, et lisaks ei ole Eva Kaur allunud korduvalt registreerimiskohustusele, mis näitab tema hoolimatut suhtumist.
44. Eva Kaur selgitas kohtuistungil, et 24.07.2023 pannakse temale täielik alkoholiravi, ta tunneb ennast enesekindlalt ja soovib veel viimast võimalust. Ka kaitsja argumenteerib täitmisele pööramata jätmist mh ravi saamisega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et materjalide põhjal on võimalik öelda, et Eva Kaur on juba saanud ravi. Pärast otsuse jõustumist pöördus ta „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames alkoholitarvitamise häire kabinetti, kus on käinud korduvalt, sh
45. aastal enne viimase rikkumise toimepanemist – 16.02., 22.
46. ja 24.05.2023 (millisel päeval ta tarvitas alkoholi). Ta on pöördunud nii psühholoogi kui ka psühhiaatri poole, temale on tehtud T-protseduur, mis peaks samuti aitama hoiduda alkoholi tarvitamisest. Seetõttu ei ole alust arvata, et antud lubadused midagi muudaks ja rikkumised tõenäoliselt jätkuksid.
47. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista karistuse täitmisele pööramist ka asjaolu, et Eva Kaur on 100% töövõimetu, tal on progresseeruv nägemishäire ning tulenevalt mõõdukast kortikaalsest ajuatroofiast peab ta loobuma täielikult alkoholi tarvitamisest. Paraku ei anna Eva Kauri varasem käitumine alust uskuda, et ta suudaks terviseprobleemi tõttu alkoholist täielikult loobuda. Seda eriti juhul, kus Eva Kaur hetke ajel stressiolukorras taaskord tarvitab alkoholi. Ka ei ole aluseks karistuse täitmata pööramisele jätmiseks elukohaga seonduvad probleemid (ülalpidamiskulud). Need on võimalik Eva Kauril enne karistuse kandmisele asumist lahendada, sh on võimalik paluda abi tütrelt, kellega on ta suhted taasloonud, või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Eva Kaur on ise ennast sellesse olukorda pannud ning tal tuleb tegeleda oma käitumise tagajärgedega. 4
48. Arvestades seda, et Eva Kauri puhul on ammendunud kõik muud võimalikud õigusjärelmid rikkumistele reageerimiseks, ei ole põhjendatud taaskord ei katseaja pikendamine ega uute lisakohustuste määramine. Kõike seda on juba kohaldatud (sh on ta saanud ravi pikemat aega). Kuivõrd rikkumised on olnud pidevad ning need ei ole väheolulised, ei ole põhjendatud jätta karistust täitmisele pööramata ilma rikkumistele reageerimata. Seetõttu on karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.
49. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
50. juuli
51. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
52. Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks 26 minutit, asja materjalidega ja kohtumäärusega tutvumiseks 49 minutit ning määruskaebuse koostamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib tasu kokku 238,80 eurot, sh käibemaks 39,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud, toimingud olid vajalikud ning tööaeg vastab tehtud tööle. Arvestades eeltoodut on kaitsja tasutaotlus põhjendatud summas 238,80 eurot (sh käibemaks), mis tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu Eva Kauri kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5