4-22-3364/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-3364 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Hanno Algo (isikukood 38603175233), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.01.2019 otsusega väärteoasjas nr 930018000807/8 määrati Hanno Algole VKEMS § 62 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsus jõustus 17.01.
5. H. Algo rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud ning maksuhalduri kontrolli tulemusena selgub, et võlgnikul puudub registri andmetel vara, millele sissenõuet pöörata. 23.09.2022 esitas MTA avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Viru Maakohtu 21.02.2023 määrusega, mis jõustus 09.03.2023, rahuldati MTA avaldus ning asendati MTA otsusega H. Algole määratud rahatrahvi 100 trahviühikut 10 päeva arestiga, mis omakorda KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 10 päeva aresti 10 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
7. 26.06.2023 registreeriti Viru Maakohtus erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb pöörata täitmisele väärteoasjas määratud arest.
8. Viru Maakohtu 03.08.2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja KarS § 69 lg 6 alusel pöörati täitmisele H. Algole Viru Maakohtu 21.02.2023 määrusega määratud asenduskaristus sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses, s.o 10 päeva aresti, mis kuulub koheselt kandmisele pärast väärteoasjas 4-22-1915 asenduskaristusena mõistetud aresti ärakandmist. 4.
9. Viru Maakohtu 21.02.2023 istungil, mil otsustati rahatrahvi asendamine arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga, osales H. Algo isiklikult ning selle käigus selgitati H. Algole, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvalehoidumise tagajärgi on H. Algole selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on üheselt selge, et H. Algo oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele. 4.
10. H. Algo avaldas 21.02.2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on H. Algo hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: töötamine Rootsis, rahaliste vahendite puudus Eestisse sõiduks jne. H. Algo on oma käitumisega väljendanud soovimatust teha asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd, hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. 4.
11. Vaatamata H. Algole antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivalt Eestisse saabumisel või määratud tähtaja lõpus, ta üldkasulikku tööd määratud mahus ei sooritanud, kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel (telefonitsi H. Algoga talle sobivalt kokkulepitult) vastuvõttudele ei ilmunud, jäädes lõpuks ka telefonitsi kättesaamatuks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on maakohus veendunud, et H. Algo ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. Ei ole mõistlik anda H. Algole täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on H. Algot iseloomustava käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et H. Algo võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Esinevad alused asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramiseks.
12. Viru Maakohtu 03.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse H. Algo, kes palub peatada määruse täitmine ja pikendada KarS § 69 lg 6 järgi üldkasuliku töö täitmise tähtaega 1 kuu alates määruse jõustumisest või asendada karistus uuesti rahatrahviga. Kohus jättis selgitused, miks tal ei olnud võimalik üldkasulikku tööd tegema asuda, kõrvale. Ta ei ole üldkasulikust tööst hoidunud, kuna tal polegi antud perioodil olnud võimalik ilma töölt katseajalt puudumata Eestisse tulla. Tänu töökohale oleks tal võimalik kanda karistus ka rahatrahvi näol. Aresti täitmisele pööramine seaks ohtu tema töökoha ning sellega koos edaspidised väljavaated normaalsele elule. Samuti soovib täita kõigi kolme väärteoasja üldkasuliku tööd ühe korraga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
14. H. Algo ei ole ära teinud temale Viru Maakohtu 03.08.2023 määrusega asenduskaristusena mõistetud 10 tundi üldkasulikku tööd (kõik tunnid tegemata). Erakorralisest ettekandest on näha, et kriminaalhooldaja oli äärmiselt vastutulelik, mis puudutas H. Algo üldkasuliku töö tunde. Nii võimaldati temal üldkasuliku töö tunnid teha tähtaja lõpus, mil süüdlase sõnul pidi temal olema väidetavalt võimalus tulla Eestisse (asus 23.03.2023 tööle Rootsis). Vaatamata sellele ei asunud H. Algo üldkasuliku töö tunde tegema, ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ega lõpuks vastanud ka ametniku kõnedele. Üldkasuliku töö tundide tegemise aeg lõppes 09.06.
16. Eelnevast on näha, et H. Algole anti võimalus teha üldkasuliku töö tunde temale sobival ajal, kuid ka see ei motiveerinud teda täitma karistust nõuetekohaselt. H. Algo andis nõusoleku üldkasuliku töö tundide tegemiseks ja kinnitas, et suudab need kolme kuuga ära teha. Sellest lähtuvalt anti talle võimalus rahatrahvi asenduskaristust kanda vabaduses, kuid see ei 2 õigustanud ennast. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et maakohus ei arvestanud H. Algo selgitusi. H. Algo selgitas kohtuistungil, et viibib Rootsis alates 23.03.2023 ning ei ole seetõttu saanud üldkasulikku tööd teha. Maakohus märkis, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles. Muid objektiivseid põhjuseid H. Algo ei esitanud. Arvestades seda, et mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks puuduvad, saab nõustuda maakohtuga, et süüdlane hoidis määratud töö tegemisest tahtlikult kõrvale.
17. Ringkonnakohus möönab, et kuigi on positiivne, et H. Algo on leidnud endale töökoha, ei saa see olla takistuseks karistuse kandmisel. H. Algo oli tööle asumisel teadlik, et temal on kohustus teha üldkasuliku töö tunde, kuid vaatamata sellele lahkus ta Eesti Vabariigist ning ei naasnud töötundide tegemiseks. Paraku peab süüdlane mõtlema ise nendele tagajärgedele, mida toob kaasa süüteo toimepanemine, rahatrahvi mitte tasumine ning edasiselt ka üldkasuliku töö tegemata jätmine. Seega on H. Algo ennast ise sellesse olukorda pannud, kus tal tuleb asuda aresti kandma. Kuivõrd üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on praeguseks läbi, ei ole võimalik seda tähtaega ka enam pikendada. Lisaks ei ole temale täiendava võimaluse andmine põhjendatud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes ei suhtu karistuse kandmisesse kohusetundlikult.
18. H. Algo taotlust asendada temale määratud arest rahatrahviga, ei ole võimalik samuti rahuldada. Viru Maakohus asendas 21.02.2023 määrusega rahatrahvi arestiga, mille asendas omakorda üldkasuliku tööga. Nimetatud määrus on jõustunud ning kohtul on võimalik vaid otsustada, kas süüdlasele mõistetud arest tuleb pöörata täitmisele või mitte. Määratud asendusaresti rahatrahviga enam asendada ei ole võimalik. H. Algo taotlust määruse täitmise peatamiseks ringkonnakohus põhjendatuks ei pea ning see jääb samuti rahuldamata. Viimaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui H. Algo ei saanud anda maakohtu istungil piisavalt selgitusi, oli tal võimalik seda teha määruskaebuses (mida ta ka tegi). Seega ei ole rikutud tema kaitseõigust.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.08.2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3