Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. 2.
a. kohtumäärusega nr 4-22-1915 määratud asenduskaristus sooritamata ÜKT tundide ulatuses s.o 10 (kümme) päeva aresti.
lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1, taotles avaldaja asenduskaristuse kohaldamist Hanno Algo suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 400 eurot. Võlgnik Hanno Algo kinnitas 21.02.2023 toimunud kohtuistungil, et soovib teha üldkasulikku tööd.
lg 1 ja 3 alusel asendas kohus Hanno Algole määratud aresti tema nõusolekul 10 tunni üldkasuliku tööga (ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemise tähtajaks määrati 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.03.
lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Rahatrahvi asendamine vabadusekaotusega lõpetab rahatrahvi täitemenetluse TMS §-de 201 lg 4 ja 206 lg 4 järgi. Asendamise tulemusena määratud aresti kui uue otsuse täitmise aegumist hakatakse sel juhul uuesti arvutama
Viru Maakohtu 21.02.2023 määrus rahatrahvi asendamiseks jõustus 09.03.2023 ja seega otsuse täitmine ei ole aegunud.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viru Maakohtu 21.02.2023. a istungil, mil otsustati rahatrahvi asendamine arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga, osales Hanno Algo isiklikult. Seejuures selgitati Hanno Algole ka kohtuistungil, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus
lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi on Hanno Algole selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on eeltoodust üheselt selge, et Hanno Algo oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele. 3 Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.
69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane hoiab sellest kõrvale. Hanno Algo avaldas 21.02.2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on Hanno Algo hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: töötamine xxxx, rahaliste vahendite puudus Eestisse sõiduks jne. Kohus on seisukohal, et Hanno Algo on oma sellise käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Pärast üldkasuliku töö tingimuste rikkumise kindlakstegemist võib kohus süüdlast hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata täitmisele süüdlasele asenduskaristusena määratud aresti. Otsustamaks, kas pöörata arest täitmisele või kasutada leebemaid variante (hoiatamine, täiendavate kohustuste panek või töö tegemise tähtaja pikendamine), arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Vaatamata Hanno Algole antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivalt Eestisse saabumisel või määratud tähtaja lõpus, ta üldkasulikku tööd määratud mahus ei sooritanud, kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel (telefonitsi Hanno Algoga talle sobivalt kokkulepitult) vastuvõttudele ei ilmunud jäädes lõpuks ka telefonitsi kättesaamatuks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et Hanno Algo ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. Hanno Algo ei ole esitanud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd antud tähtaja jooksul täies mahus sooritada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda Hanno Algole täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on Hanno Algot iseloomustava käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et Hanno Algo võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramiseks. Seega rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse ning pöörab Viru Maakohtu 21.02.2023 kohtumäärusega Hanno Algole määratud aresti 10 päeva täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4 03.08.2023 kohtumäärus 4-22-1915 jõustus 26. septembril 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.