TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-200 Määruse kuupäev 31. august 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Denis Semenovi kaebus Viru Vangla 9. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-3/926-1 tühi

) §-le

1. Vangla märkis, et vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab kaebaja piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Seda kinnitavad ka isiku poolt varasemalt esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised. Samuti ei saa vangla arvates pidada eluliselt usutavaks seda, et kaebaja ühtäkki avastas, et ta enam riigikeelt ei oska. Vangla hinnangul püüab kaebaja kasutada oma õigust tõlketeenuse saamiseks pahas usus. Arvestades, et kaebaja on varasemalt esitanud pöördumisi eesti keeles, ei olnud vangla arvates põhjendatud võõrkeelse vaide tõlkesse edastamine vangla kulul. Seetõttu tuli kaebajal esitada vaie eesti keeles. Kuna kaebaja ei esitanud eestikeelset vaiet vangla poolt antud tähtajaks, siis seetõttu tagastati tema kõnealune vaie Viru Vangla
2. jaanuari
3. a kirjaga nr 6-12/555-
5. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju 2 3-23-200 hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
8. juuni
9. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
10. septembri
11. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
12. juuni
13. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
14. PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib

§ 491

, mille lõike 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.

§ 491

lõike 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt.

§ 491

lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata.

§ 491

lõikest 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab

§ 491

lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

§-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.

1. Kohus palus
2. augusti
3. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud vaidemenetluses seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule
4. augustil 2023 vastavad dokumendid ning ühtlasi ka teatas, et kaebaja on ajavahemikul
5. veebruar 2022 kuni
6. september 2022 lõpetanud riigikeele kursuse A2 tasemel. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab A2 tasemel keelekasutaja lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Antud keeleoskustase võimaldab küll üksnes lihtsamat suhtlemist, kuid kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi ning vaidluse asjaolusid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja vanglale esitanud ka pikemaid ning keerulisema lauseehitusega pöördumisi, mida arvestades pidanuks kaebaja olema suutlik piisaval määral end eesti keeles kõnealust vaiet esitades väljendama. Kohus märgib, et vaie ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Seejuures ei 3 3-23-200 takista vaide menetlemist mõned õigekirjavead. Kaebajat karistati ametniku korraldusele mitteallumise ja isevalmistatud eseme omamise eest. Kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumiste pinnalt pidanuks ta sellele vangla tegevusele vastu vaieldes suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldanuks tal vaidemenetluses oma õigusi kaitsta. Ka kohtule esitatud kaebus ei sisalda keerulisi lausekonstruktsioone, vaid kaebaja on lihtsas keeles põhjendanud, miks vangla tegevus käskkirja nr 6-3/926-1 andmisel on tema arvates õigusvastane. Seda arvestades puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks suutnud oma põhjendusi vaidemenetluses eesti keeles esitada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, sest kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks. Seega, kuna kaebaja on vaide esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla kohtu hinnangul õiguspäraselt
7. jaanuari
8. a otsusega nr 6-12/555-4 kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/555-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab eestikeelse vaide koostamiseks piisaval määral eesti keelt.
9. Eeltoodust tulenevalt kuulub praegune kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tervikuna tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4