) § 49 lõiget 12 ja Kaitseväe juhataja
lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.
lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: − kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise sisulist õiguspärasust (sh tegude tõendatust, süü olemasolu, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. 4.
järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
lõike 1 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Tulenevalt
lõikest 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lõike 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti on võimalik määrata kuni 14 päevaks (
5. Vastavalt
lõikele 12 on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Kaitseväe sisemäärustiku p 20 sätestab järgmist: „Kandes Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust või viibides Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus.“ 6. Kohtule esitatud distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees X.Xt selle eest, et ta tarbis ajateenistuses alkoholi ning viibis Kaitseväe territooriumil alkoholijoobes. Käskkirja nr 1822P kohaselt rikkus ta sellega
lõiget 12 ja Kaitseväe sisemäärustiku punkti 20 ning pani toime distsiplinaarsüüteo
2 3-23-1909 7. Kohus leiab, et X.X ette heidetu on distsiplinaarsüütegu
Arvestades, et reamees X.X tuvastati alkoholijoove 1,045 mg/l, siis on tegemist kaitseväelise distsipliini raske rikkumisega. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et reamees X.X pani distsiplinaarsüüteo toime ajal, mil eelmine distsiplinaarjuurdlus seoses alkoholi tarvitamisega veel kestis. Seega sai talle määrata distsiplinaararesti (
lõike 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on reamees X.X arvatud diviisi suurtükiväepataljoni koosseisu alates
lõikest 2 ja HKMS § 264 lõikest 1 juhindudes leiab kohus, et X.X on määratud distsiplinaararest seaduslikult. 11. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.