3-23-1995/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1995 Määruse kuupäev

1. september 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Andrus Liivandi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON
2. Keelduda Andrus Liivandi riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu menetlusse võtmisest.
3. Edastada asja materjalid Riigikohtule Andrus Liivandi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD
4. Tartu Vangla kinnipeetav Andrus Liivandi esitas
5. augustil 2023 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märkis, et soovib saada riigi õigusabi haldusmenetluses esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotleja lisas, et vajab riigi õigusabi, et koostada ja esitada hagi või varalise kahju nõue süüteomenetluses. Taotleja selgitas, et prokuratuur lõpetas
6. märtsil 2023 kriminaalmenetluse karistusseadustiku (KarS) § 215 lõike 2 punkti 1 osas osaliselt ehk Nissan Qashqai kasutamise osas, kuid
7. juunil 2022 on temalt välja mõistetud hagi ebaseaduslikult summas 2377 eurot. Taotleja soovib õigluse saavutamist ning varalise kahju hüvitamist.
8. Tartu Maakohus registreeris A. Liivandi riigi õigusabi taotluse tsiviilasjana nr 2-23-10959 ja edastas selle
9. augusti
10. a määrusega lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et taotleja ei ole rahul prokuratuuri tegevusega ning soovib esitada kahju hüvitamise nõuet. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotluse lahendamine, mille koostamiseks ja esitamiseks taotleja riigi õigusabi soovib, ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohus viitas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigetele 2 ja
11. Maakohtu määrus ja A. Liivandi riigi õigusabi taotlus saabusid Tartu Halduskohtusse
12. septembril
13. 3-23-1995 KOHTU SEISUKOHT
14. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt karistas Harju Maakohus
15. juuni
16. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-2871 A. Liivandit kokkuleppemenetluses mitme kuriteo toimepanemise eest ja mõistis temalt kannatanute kasuks välja tsiviilhagid. A. Liivandi esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
17. juuni
18. a määrusega läbi vaatamata. A. Liivandi esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, kuid Riigikohus jättis selle
19. augustil 2022 menetlusse võtmata.
20. Kohtute infosüsteemist on näha, et prokuratuur lõpetas
21. märtsi
22. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 5 alusel A. Liivandi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi esitatud kahtlustuses seoses K. Zadoyale kuulunud mootorsõiduki Nissan Qashqai ajutise kasutamisega 14.−
23. jaanuaril
24. Prokuratuur selgitas, et konkreetne süüdistuse osa oli kohtuasjast inimliku eksimuse tõttu välja jäänud ning kuna kohtuotsus on jõustunud, ei saa topeltmenetlemise ja -karistamise keelu põhimõtte kohaselt täiendavat kriminaalmenetlust läbi viia.
25. A. Liivandi riigi õigusabi taotlusest võib aru saada, et taotleja leiab, et prokuratuuri
26. märtsi
27. a määruse tegemisega muutus Harju Maakohtu
28. juuni
29. a otsus taotlejalt K. Zadoya kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas õigusvastaseks. Taotleja soovib Harju Maakohtu
30. juuni
31. a otsusega tekitatud kahju hüvitamist.
32. Kirjeldatud asjaoludel esitatav kahju hüvitamise nõue on käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Sellise nõude lahendamise menetluskord on ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) ning SKHS §-de 14 ja 21 kohaselt tuleb taotlejal vastav kahjunõue esitada prokuratuurile. Prokuratuuri otsusega mittenõustumise korral on taotlejal võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja seejärel maakohtule (SKHS §-d 16 ja 17). Seega ei lahendata taolisi kahjunõudeid RVastS-s sätestatud korras ning halduskohus üheski menetlusetapis selliseid nõudeid läbi ei vaata. Ka Riigikohus on selgitanud, SKHS reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3−4). Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele. (Vt Riigikohtu
33. oktoobri
34. a määrus asjas nr 3-18-400, punktid 10−11 ja
35. jaanuari
36. a määrus asjas nr 3-18-1652, punkt 9.) Samuti ei ole prokuratuuri poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine käsitatav haldusmenetlusena haldusmenetluse seaduse tähenduses (vt HMS § 2).
37. Taotleja soovi saada riigi õigusabi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks prokuratuurile ning hiljem vajaduse korral Riigiprokuratuurile ja maakohtule tuleb mõista RÕS § 4 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud riigi õigusabi liikidena, st õigusdokumendi koostamisena ja isiku muu õigusnõustamise või esindamisena. Kuna 2 3-23-1995 kriminaalmenetlus on lõppenud ja maakohtu otsus jõustunud, ei ole asjakohased RÕS § 4 lõike 3 punktid 1 ja 2, mis reguleerivad halduskohtu hinnangul olukordi, kui kriminaalmenetlus on veel pooleli.
38. RÕS § 10 lõige 3 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kuna taotleja viibib Tartu Vanglas, tuleb riigi õigusabi taotlus lahendada Tartu Maakohtul. Kohtupraktikas on ka varem leitud, et sarnaste riigi õigusabi taotluste lahendamine on maakohtu pädevuses (vt haldusasjad nr 3-18-140 ja 3-18-2410).
39. Olukorras, kus taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lõige 7). Taotluse edastamine ei ole aga põhjendatud olukorras, kus kohus, kellele riigi õigusabi taotlus tuleks edastada, on juba eelnevalt leidnud, et sama riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.
40. Kuna tsiviilasjas nr 2-23-10959 on eelnevalt leitud, et A. Liivandi riigi õigusabi taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse, ei saa halduskohus taotlust RÕS § 10 lõike 7 alusel uuesti maakohtule edastada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 3 teine lause sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. See säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus kohtutel on erinevad seisukohad riigi õigusabi taotluse lahendamise pädevuse küsimuses. Kohus edastab seetõttu asja materjalid A. Liivandi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3