← Eesti

2-23-9395/8

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-9395 Kohtuasi S. K. ja M. K. hagi M.-

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Välja mõista kostjalt M.-K. V.ilt hageja M. K. kasuks elatis alates 15.06.2023 igakuise elatusrahana 221 (kakssada kakskümmend üks) eurot 28 senti kuni M. K. täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (Ts

MS § 468 lg 1 p 2). EDASIKAEBAMISE KORD 1

(4)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 350 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. S. ja M. K. esitasid oma seadusliku esindaja K. K. kaudu 04.07.2023.a. hagi M.-K. V.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on K. K. ja M.-K. V. hagejate vanemad. Lapsed elavad koos emaga alates 15.06.2023 ning on ema ülalpidamisel, isa laste kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatise alates 15.06.2023 igakuiselt 260,33 eurot S. ja 220 eurot M. kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni.
  2. Viru Maakohus võttis 05.07.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 22.07.2023 kostja vanaema L. D. kaudu, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.
  3. Viru Maakohtu 20.07.2023 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning kohustas M.K. V.i maksma kohtumenetluse ajal elatist alaealiste S. K. ja M. K. ülalpidamiseks igakuiselt kokku 200 (kakssada) eurot (so igale lapsele 100 eurot, 2x100) alates
  4. juulist 2023.a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  6. M.-K. V. on S. ja M. K. isa. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). 2

(4)Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras ehk 260 eurot S. ja 220 eurot M. kasuks.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  2. aprillil. Keskmine brutopalk
  3. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot -

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Laste vanusevahe on 2 aastat, seega kuulub

§ 101lg 1 kohaldamisele.

Seega teise lapse suhtes tuleb arvestatud elatise summast maha arvata 15 % ehk 260,3315%=221,28 eurot.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ehk alates 15.06.

  1. Hagi on esitatud 04.07.2023, seega tagasiulatuv nõue on põhjendatud.
  2. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud. 3

(4)
  1. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.