← Eesti

2-23-108591/7

Obsah (5)§ 407§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 08. august 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja nu

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

  1. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 28.04.2019 ,lepingu, mille kohaselt võimaldas X AS (edaspidi Kreeditor) kostjale krediidilimiidi 500,00 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine Kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 € + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 06.05.2020 Lepingu, mille kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale krediidilimiidi 2000,00 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 17.11.2020 Lepingu, mille kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale maksepuhkust järgmistel kuudel: 2020-12; 2021-01; 2021-
  2. Siiski kuulus nimetatud kuudel tasumisele Intressimakse. Maksepuhkuse perioodil oli kostja kasutuses krediit summas 1965.82 eurot. Kostja ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kreeditor loovutas oma nõuded kostja vastu Hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1878,64 eurot, 2) intressid: 661,38 eurot, 3) viivised: 636,19 eurot.
  3. Hageja palub: 2 - Mõista kostjalt T.-Ž. D.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja X AS ja T.-Ž. D.lt vahel 17.11.2020 sõlmitud Krediidikonto lepingust nr. 8 175681 tulenev põhinõue 1878,64 eurot, intress 661,38 eurot, viivis 636,19 eurot, sissenõudekulud 35 eurot; - Mõista kostjalt T.-Ž. D.lt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1878,64 eurot alates 06.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 41,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - Mõista kostjalt T.-Ž. D. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot; - Mõista kostjalt T.-Ž. D.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; - Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
  4. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 03.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja maksekäsu kiirmenetlus lõpetati. Võlgnikule T.-Ž. D. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel aadressil xxx ja xxx, kuid vastust ei tulnud. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Aadress xxx on Rahvastikuregistri andmetel alates 01.08.2022 kehtetu. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte Ametlikud Teadaanded kaudu 26.05.
  5. 5.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 6.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 595 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 7. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, 3 millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.