) §-de 121 lg 2 p-de 2 ja 3, 418 lg 2 p 1, 4181 lg 2 p 1 järgi, Aleksei Baženovi süüdistuses
lg 2 p 3 järgi ja Sergei Rožkovi süüdistuses
§-de 121 lg 2 p 3, 4181 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav Vadim Beljajev isikukood 3731218232, xxxx kodanik, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, elukoht enne kinni pidamist xxxx, viibib vahistatuna xxxx. Varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse alusel
§-de 418 lg 2 p 1, 4181 lg 2 p 1 ja
Mõistetud vangistusest pöörati
lg 1, 2, 3 alusel kohe täitmisele 6 kuu pikkune vangistus, ülejäänud 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi 1 kohaldamata katseajaga 5 aastat.
lg 1 alusel arvestati osaliselt täitmisele pööratud osavangistuse algust alates 11.03.
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud ja 10 päeva, millest arvati
Kandmisele kuuluvat 3 kuu ja 7 päeva pikkust vangistust suurendati
§-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 23.03.2016 otsuse alusel mõistetud, asendatud ja kandmata 484 üldkasuliku töö tunni, s.o vangistuse 1 aasta, 7 kuu ja 11 päeva võrra. Liitkaristus 1 aasta, 7 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse kandmise algus 01.09.
lg 2 p 3 alusel vangistusega 5 kuud, mis jäeti
Katseaja pikkuseks määrati 1 aasta. Tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja 2 Madis Mahlapuu Kannatanud I. L. (V. Beljajevile esitatud süüdistus
M. (S. Rožkovile esitatud süüdistus
MS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada Vadim Beljajev
lg 2 p 2 järgi episoodis, mis on toime pandud 26.02.2020 ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 2. Süüdi tunnistada Vadim Beljajev
lg 2 p 1 järgi episoodis, mis on toime pandud ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020 ja karistada teda 5 (viie) aasta pikkuse vangistusega.
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi Vadim Beljajevile Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse nr 1-20-4492 alusel mõistetud liitkaristusest, 5 (viie) aasta pikkusest vangistusest ja käesoleva otsuse alusel episoodide 26.02.2020 ja 01.01.2020-11.03.2020 eest mõistetud liitkaristusest, 5 (viie) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest, kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista talle liitkaristuseks 5 (viie) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Arvata sellest maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud karistus – 6 (kuue) kuu pikkune vangistus ja lugeda kandmata karistuseks 5 (viie) aasta pikkune vangistus. 5. Süüdi tunnistada Vadim Beljajev
lg 2 p-de 2, 3 järgi episoodis, mis on toime pandud 20.05.2021 ja karistada teda 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega. 6. Süüdi tunnistada Vadim Beljajev
lg 2 p-de 1 ja 3 järgi episoodis, mis on toime pandud 11.01.2021-06.07.2021 ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega. 7. Süüdi tunnistada Vadim Beljajev
lg 2 p 1 järgi episoodis, mis on toime pandud 31.01.2021-01.07.2021 ja karistada teda 5 (viie) aasta pikkuse vangistusega. 8. Lugeda
lg 1 alusel Vadim Beljajevile käesoleva kohtuotsuse alusel pdes 5-7 mõistetud üksikkaristustest kergema kaetuks raskeimaga ja mõista talle liitkaristuseks 5 (viie) aasta pikkune vangistus. 9. Suurendada
lg 2 alusel Vadim Beljajevile käesoleva kohtuotsuse alusel p 8 mõistetud 5 (viie) aasta pikkust liitkaristust eelmise, Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse nr 1-20-4492 alusel mõistetud karistuse ära kandmata osa, 5 (viie) aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista Vadim Beljajevile lõplikuks liitkaristuseks 10 (kümne) aasta pikkune vangistus. 10. Arvestada
lg 1 alusel Vadim Beljajevi eelvangistus 2 (kaks) päeva 3 (26.02.2020-27.02.2020) karistusaja hulka. Lugeda 9 (üheksa) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks 06.07.2021. 11. Mõista Vadim Beljajevilt
§-de 831 ja 84 alusel välja 530,00 (viissada kolmkümmend) eurot.
14. Arvestada
lg 1 alusel Aleksei Baženovi eelvangistus 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 15.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta Aleksei Baženovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Aleksei Baženov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 16. Võttes aluseks
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 17. Määrata Aleksei Baženov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 18.
p 1 alusel arvestada Aleksei Baženovile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 11.04.2022. 19. Süüdi tunnistada Sergei Rožkov
lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 20. Süüdi tunnistada Sergei Rožkov
lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega; 21.
lg 1 alusel suurendada Sergei Rožkovile mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista talle liitkaristuseks 3 (kolme) aasta pikkune vangistus. 22.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta Sergei Rožkovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Sergei Rožkov ei pane 5 4 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 23. Võttes aluseks
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 24. Panna Sergei Rožkovile katseajaks
lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, otsida omale ametlik töökoht 4 (nelja) kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ja läbida kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm. 25. Määrata Sergei Rožkov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 26.
p 1 alusel arvestada Sergei Rožkovile määratud 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 11.04.
Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime karistusseadustiku (edaspidi
) § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et tuvastamata kohas viisil ja ajal enne 11.03.2020 soetas V. Beljajev 7,62×25 mm kaliibrilise mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik relvaraam kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja relvarauaümbrisega, kasutuskõlbmatu relvalukk, kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga, kasutuskõlblik kaba (kabaga relvalaad) ning sobitatud taandurvedru ja juhtvarras. Soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ hoidis V. Beljajev enda valduses kuni selle müümiseni (võõrandamiseni) P. nimelisele ostuhuvilisele, kes pöördus tema poole kuulutuste portaalis okidoki.ee avaldatud kuulutuse peale. Kõnealuse mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ müüs V. Beljajev P. nimelisele ostuhuvilisele mitmekümne euro eest kohtumisel, mis toimus tuvastamata päeval ajavahemikus
Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et 26.02.2020 vahetult enne kella 15:24 Xxxx asuvas korteris lõi Vadim Beljajev vähemalt ühe korra rusikaga otsmikusse, vähemalt kaks korda näkku (parema näopoole ja vasaku silma piirkonda) ja vähemalt ühe korra rusikaga parema oimu ja kõrva piirkonda ehk kokku vähemalt neli korda rusikatega pähe temaga lähisuhtes olevat isikut, s.o oma elukaaslast I. L.t (L.), millega tekitas I. L.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi ja marrastuse otsmikul, kerge ninaverejooksu, hematoomi ja turse paremal näopoolel, hematoomid parema ja vasaku silma all ning hematoomi parema oimu ja kõrva piirkonnas. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et 20.05.2021 kella 23:13 paiku Xxxx asuvas korterelamus, selle korterelamu trepikoja üldkasutatavates ruumides või korteris nr xxxx lõi Vadim Beljajev mitu korda (vähemalt kolm korda) rusikatega näkku temaga lähisuhtes olevat isikut, s.o oma elukaaslast I. L.t (L.), millega tekitas I. L.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku põse turse, hematoomid näol vasaku ja parema silma all ja paremal põsel ning veritseva kriimustuse vasakul kõrval. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Aleksei Baženovit süüdistatakse selles, et ajavahemikul 11.03.2021 kuni 06.07.2021 käitles ta ebaseaduslikult 7,62×54R kaliibrilist mittekomplektset vintpüssi Mosin mudel xxxx, millel puudus puitosa ehk kabaga püssilaad koos kinnitusdetailidega ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lukukoda päästemehhanismi, padrunisalve ja päästikukaitsmega, kasutuskõlbmatu relvaraud kirbu ja sihikuga ning mittekomplektne relvalukk, millel puudus sulgur ja mis oli sellest tulenevalt relvalukuna kasutuskõlbmatu. Seda vintpüssi käitles A. Baženov ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga (Beljajev), kes enne seda, alates 11.03.2021 kuni 06.07.2021 käitles nimetatud mittekomplektset vintpüssi üksinda. Mittekomplektsel vintpüssil Mosin, mida käitlesid V. Beljajev ja A. Baženov, oli kasutuskõlblik lukukoda. Relva lukukoda kuulub RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine Vadim Beljajevi poolt ajavahemikul 11.01.2021 kuni 10.03.2021 seisnes selles, et soovides vahendada 14 Läti Vabariigis asuva müüja käes oleva mittekomplektse vintpüssi Mosin müümist Eesti Vabariigis ja võimalusel teenida selle pealt vahendustasu, pakkus V. Beljajev 11.01.2021 selle vintpüssi Eestis elavale P. nimelisele relvahuvilisele, leppis edaspidise suhtluse käigus temaga kokku vintpüssi müügihinna ja selle tasumise kahes osas, selgitas P. vintpüssi Lätist Eestisse toimetamise ja Eestis kättesaamise viisi, võttis P.lt 25.01.2021 Tallinnas ettemaksuna kokkulepitud hinna esimese osa ning suheldes sidevahendite kaudu Lätis asuva müüjaga korraldas kättesaadud ettemaksu tasumist müüjale ja vintpüssi Lätist Eestisse toimetamist postipakiga, mis saabus Eestisse enne 11.03.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud grupi poolt. Sergei Rožkovit (Rožkov) süüdistatakse selles, et tuvastama kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas ta ebaseaduslikult 7,62×25 mm kaliibrilise lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, millel puudus puitosa ehk kabaga relvalaad ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Alates 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles Sergei Rožkov 17 soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga (Beljajev). Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Püstolkuulipilduja PPŠ relvaraua ja lukukojaga relvaraami käitlemine Sergei Rožkovi poolt seisnes selles, et tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas ta need tulirelva olulised osad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ), seejärel kuni 30.06.2021 hoidis (valdas, omas) neid tuvastamata kohas ning ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga müüs (võõrandas) eelnimetatud tulirelva olulised osad, osaledes nende müümises (võõrandamises) seeläbi, et hiljemalt 31.01.2021 teavitas ta V. Beljajevit, et soovib kõnealused relvaosad müüa ja nõustus, et V. Beljajev hakkab otsima relvaosadele ostjat, 04.02.2021 arutas S. Rožkov V. Beljajeviga relvaosade müügihinda ning 30.06.2021 andis ta kõnelused relvaosad V. Beljajevile üle, soovides, et V. Beljajev müüks need relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ) leitud ostuhuvilisele maha. Püstolkuulipilduja PPŠ lukukojaga relvaraami ja relvaraua käitlemine Vadim Beljajevi poolt seisnes selles, et otsides kooskõlastatult S. Rožkoviga ostjat nendele tulirelva olulistele osadele, pakkus V. Beljajev ajavahemikul 31.01.2021 kuni 30.06.2021 kõnealused relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosnev mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ) müüa vähemalt neljale erinevale relvahuvilisele, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ja kooskõlastades S. Rožkoviga relvaosade võimalikku müügihinda. 30.06.2021 võttis V. Beljajev kõnealused relvaosad S. Rožkovilt enda valdusse ja hoidis neid kuni 01.07.2021 õhtuni oma elukohas ning 01.07.2021 õhtul müüs (võõrandas) V. Beljajev kõnealused relvaosad enda poolt leitud ostuhuvilisele. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas Sergei Rožkov 7,62×25 mm kaliibrilise lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida hoidis seejärel enda valduses tuvastamata kohas Tallinnas, millest teadis tema tuttav Vadim Beljajev, kes alates 31.01.2021 hakkas kooskõlastatult S. Rožkoviga otsima eelnimetatud mittekomplektsele püstolkuulipildujale PPŠ ostjat, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ning kooskõlastades temaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ võimalikku müügihinda ja muid müügiga seonduvaid küsimusi. 31.01.2021 kell 17:36-17:42 toimunud telefonivestluses P. nimelise tuttavaga rääkis V. Beljajev, et tema (V. Beljajevi) sõber müüb 250 euro eest lühendatud relvarauaga mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ ja palus P.t uurida oma sõpradelt, kas keegi nendest soovib see püstolkuulipilduja osta. Samas telefonivestluses mainis V. Beljajev, et sõber nõustub võib-olla müüa kõnealune mittekomplektne püstolkuulipilduja ka madalama hinnaga ja nimelt 200 euro eest. 02.02.2021 kell 18:22 saatis V. Beljajev S. Rožkovile sms-sõnumi, milles teatas, et kõnealune püstolkuulipilduja, mida V. Beljajev nimetas sms-sõnumis „rauatükiks“ (vene keeles „железка“), tahetakse osta 200 euro eest, millise summa pakkus V. Beljajev jagada nende vahel pooleks, ning palus S. Rožkovit, kui ta on nõus, tagasi helistada. 04.02.2021 kell 14:51:23-14:52:38 helistas S. Rožkov V. Beljajevile ning nad leppisid kokku, et V. Beljajev müüb S. Rožkovi valduses oleva lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida V. Beljajev nimetas telefonivestluses „rauatükiks“ (vene keeles „железяга“), 200 euro eest ostuhuvilisele, kelle pidi leidma V. Beljajevi P. nimeline tuttav. Koheselt peale seda telefonikõnet helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:52:56-14:57:41 P., et kõnealuse püstolkuulipilduja ostu-müügi kohta lõplikult kokku leppida ning kooskõlastada kohtumise aeg ja koht, et kokkulepitud müügitehing teostada ehk anda üle P. poolt leitud ostuhuvilisele või P. 18 endale lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ ja saada selle eest kokkulepitud rahasumma. Telefonivestluses P.ga selgus aga, et P., kes avaldas selles telefonikõnes soovi püstolkuulipilduja endale osta, oli sõitnud vähemalt mitmeks nädalaks Eestist ära, millest tulenevalt püstolkuulipilduja müümist P. ei toimunud. Saanud eeltoodud telefonikõnes teada, et P. on Eestist ära, helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:57:47-15:02:48 S. Rožkovile, teatas temale P. äraoleku kohta ja sellest tuleneva püstolkuulipilduja müümise võimatuse kohta ning pakkus S. Rožkovile, et tema (S. Rožkov) tooks kõnealuse püstolkuulipilduja nende ühise tuttava, V. Beljajeviga lähisuhtes oleva I. L. elukohaks olevasse korterisse aadressil Xxxx ja hoolikalt peidaks selle püstolkuulipilduja seal korteris, millega aga S. Rožkov ei nõustunud, otsustades hoida püstolkuulipildujat muus talle teadaolevas kohas. 11.03.2021 kell 15:15-15:23 helistas V. Beljajev D. L.le (L.) ja selle telefonivestluse käigus pakkus müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ D. L.le endale või kellelegi tema tuttavatest, kui D. L. tuttavate seas on neid, kellel on huvi sellise tulirelva vastu. Püstolkuulipilduja müügihinnaks nimetas V. Beljajev algul 200 eurot, kuid seejärel ütles, et müügihind võib isegi olla 150 eurot. Pakkudes müüa eelnimetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat, rääkis V. Beljajev D. L.le tolles telefonivestluses, et võib aidata hankida puuduolevad osad, selgitades, et uus padrunisalv on võimalik osta 40 euro eest ning püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga 30 euro eest. D. L. kõnealuse püstolkuulipilduja vastu huvi ei ilmutanud 11.06.2021 kell 15:23-15:29 toimunud telefonivestluses S. K. (K.) pakkus V. Beljajev temale müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades, et tema (V. Beljajevi) tuttavalt on võimalik soovi korral täiendavalt tellida 50 euro eest püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga, mida müüdaval püstolkuulipildujal ei ole. Vahetades 17.06.2021 ja 25.06.2021 sms-sõnumeid püstolkuulipilduja PPŠ ostmisest huvitatud J. nimelise isikuga, kellega oli V. Beljajev varem suhelnud uurides J.lt tema poolt müüdavate erinevate relvaosade hindasid, pakkus V. Beljajev J. müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades samuti, et see püstolkuulipilduja on teise isiku käes. Laupäeval 26.06.2021 helistas V. Beljajev J. ja nad leppisid kokku, et kohtuvad püstolkuulipilduja PPŠ ostu-müügi tehingu teostamiseks kolmapäeval 30.06.2021. Sel päeval ehk 30.06.2021 nende kohtumist siiski ei toimunud, kuid V. Beljajev kohtus 30.06.2021 kell 18:40-18:43 Xxxx asuva Xxxx kaupluse kõrval S. Rožkoviga, kes andis temale üle lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, soovides, et V. Beljajev müüks selle püstolkuulipilduja leitud ostuhuvilisele maha. S. Rožkovilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ tõi V. Beljajev oma elukohta, s.o Xxxx asuvasse korterisse, kus fotografeeris selle püstolkuulipilduja, saatis 30.06.2021 kell 19:39 püstolkuulipilduja foto elektronpostiga J. nimelisele ostuhuvilisele ning jättis püstolkuulipilduja nimetatud korterisse, hoides seda enda valduses kuni 01.07.2021 õhtuni. 01.07.2021 kell 19:12-19:14 toimunud telefonivestluses rääkis V. Beljajev J., et fotol olevale mittekomplektsele püstolkuulipildujale võib ta Lätist osta uue relvaluku. Selles telefonivestluses leppisid nad kokku kohtumise, mis toimus 01.07.2021 kell 20:28-20:38 Xxxx asuva korterelamu juures, kus V. Beljajev müüs (võõrandas) J. alljärgnevad S. Rožkovilt saadud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ osad: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Koos nimetatud relvaosadega andis V. Beljajev J. püstolkuulipilduja PPŠ taandurmehhanismi osi ehk taandurvedru ja juhtvarrast imiteeriva vedru ja metallvarda (kruvikeeraja eesmise otsa). J. tasus V. Beljajevile eelnimetatud relvaosade eest sularahas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Samal kohtumisel kinnitas V. Beljajev varem telefonivestluses öeldut, et ta võib tellida Lätist relvaluku, selgitades täiendavalt, et selle eest tuleb teha ettemaksu kogu hinna ulatuses ehk 19 summas 40 eurot, misjärel saadetakse relvalukk Eestisse postisaadetisega, mis saabub kohale kahe päevaga. Relva soetamine, omamine valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Sergei Rožkov ja Vadim Beljajev käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulisi osi ebaseaduslikult, kuivõrd püstolkuulipilduja PPŠ kuulub automaattulirelvade hulka, mis on RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud ning sellest tulenevalt on keelatud ka automaattulirelva oluliste osade tsiviilkäive, kuivõrd RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, olid S. Rožkov ja V. Beljajev teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille relvaraud ja lukukojaga relvaraam on kasutuskõlblikud ja mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Sergei Rožkov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Sergei Rožkovit selles, et 04.07.2021 hommikul vahetult enne kella 06:17 Xxxx asuva Xxxx baari sissepääsu läheduses (väljas tänava peal) lõi S. Rožkov temale tundmatut I. M.it (M.) vähemalt kaks korda pähe ja näkku – ühe korra rusikaga pähe ja ühe korra rusika või jalaga näkku, millega tekitas I. M.ile füüsilist valu huulte ja hammaste piirkonnas ning tervisekahjustused, mis seisnesid selles, et I. M.il tekkis huulte paistetus, verejooks huultest ja suust ning löömise tulemusena murdus I. M.il täielikult ära ülemise vasaku lõikehamba (hamba nr 22) kroon ehk igemest väljaulatuv hamba osa ning muutusid püsivalt liikuvateks (kõikuvateks) kaks ülemist keskmist lõikehammast (hambad nr 11 ja 21). Eelkirjeldatud teo pani S. Rožkov toime isikuna, kes on Harju Maakohtu 15.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6598 karistatud
Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Sergei Rožkov toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehalise väärkohtlemise), s.t teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on täielikult tõendatud. Prokurör märkis, et ekspert andis selgitusi selle kohta, et kasutuskõlblikkus tähendab seda, et kui relvaosa kasutada sama relvamudeli muude toimivate relvaosadega koos, siis saab sellest komplektist lasta. Nimetatud asjaolu on põhjus, miks on karistatav nii tervikliku tulirelva kui ka selle oluliste osade ebaseaduslik käitlemine. Prokurör oli seisukohal, et varem tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõistetud V. Beljajev jätkas pärast vabanemist tulirelva oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist, süüdistatav tegi seda vabal tahtel – mitte keegi ei sundinud ega provotseerinud V. Beljajevit. Kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingud on 20 prokuröri hinnangul seaduslikud. Prokurör märkis, et A. Baženovi ja S. Rožkovi osalus keelatud esemete käitlemises on tõendatud nii jälitustoimingu protokollide kui kõigi asjakohaste tõenditega nende kogumis. Kehalise väärkohtlemise episoodide osas märkis, et Vadim Beljajevi süü
Sergei Rožkovi süü
lg 2 p 3 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungitel uuritud tõenditega ning vaidlus selles puudub; S. Rožkov tunnistab oma süüd toimunus, samuti on tõendatud kannatanu I. M.i ütlustega, videosalvestisega, tunnistaja A. G. ütlusetega kui ka kannatanu läbivaatuse prokolliga. Prokurör taotles kohtult: 1. Tunnistada Vadim Beljajev süüdi
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteos, mis oli toime pandud 26.02.2020, ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 2. Tunnistada Vadim Beljajev süüdi
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteos, mis oli toime pandud ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020, ja mõista temale karistuseks vangistus 5 (viis) aastat. 3.
lg 1 alusel liita 26.02.2020 ning ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020 toimepandud kuritegude eest mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ning mõista liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat. 4.
lg 1 lause 1 alusel liita 26.02.2020 ning ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020 toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristus, s.o 6 (kuue) aastane vangistus Harju Maakohtu 19.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4492 mõistetud 5 (viie) aastase vangistusega, lugedes kergemat üksikkaristust kaetuks raskema üksikkaristusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat. 5.
lg 1 lause 2 alusel arvata mõistetud liitkaristusest, s.o 6 (kuue) aastasest vangistusest maha Harju Maakohtu 19.08.2020 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 6 (kuus) kuud vangistust ning lugeda ärakandmata karistuseks vangistus 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud. 6. Tunnistada Vadim Beljajev süüdi
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteos, mis oli toime pandud 20.05.2021, ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 7. Tunnistada Vadim Beljajev süüdi
lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteos, mis oli toime pandud ajavahemikul 11.01.2021-06.07.2021, ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 8. Tunnistada Vadim Beljajev süüdi
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteos, mis oli toime pandud ajavahemikul 31.01.2021- 01.07.2021, ja mõista temale karistuseks vangistus 7 (seitse) aastat. 9.
lg 1 alusel liita ajavahemikel 11.01.2021-06.07.2021, 31.01.202101.07.2021 ning 20.05.2021 toimepandud kuritegude eest mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ning mõista Vadim Beljajevile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud. 10.
lg 2 alusel suurendada ajavahemikel 11.01.2021-06.07.2021, 31.01.202101.07.2021 ning 20.05.2021 toimepandud kuritegude eest Vadim Beljajevile mõistetud karistust, s.o 8 (kaheksa) aastast 6 (kuue) kuulist vangistust käesolevas kriminaalasjas 21
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) aastase 6 (kuue) kuulise vangistuse võrra ning mõista Vadim Beljajevile lõplikuks liitkaristuseks vangistus 13 (kolmteist) aastat. 11.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 26.02.2020 kuni 27.02.2020, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mille kandmise alguseks lugeda Vadim Beljajevi kinnipidamise päeva 06.07.2021. 12.
lg 1, § 84 alusel mõista Vadim Beljajevilt välja 530 (viissada kolmkümmend) eurot. 13. Tunnistada Aleksei Baženov süüdi
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 14.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.07.2021 kuni 08.07.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 15. Tunnistada Sergei Rožkov süüdi
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 16. Tunnistada Sergei Rožkov süüdi
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 17.
lg 1 alusel liita Sergei Rožkovile mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 (aastat) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdistatava V. Beljajevi ja kaitsja seisukoht: Vadim Beljajev end üheski talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja oli seisukohal, et
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul on tõendatud üksnes lähisuhte olemasolu Vadim Beljajevi ja I. L. vahel, kuid karistusõiguslikult tähendust omavat vägivalda Vadim Beljajev I. L. suhtes tarvitanud ei ole. I. L. kohtueelses menetluses ütlusi ei andnud, kuid kohtus antud ütluste kohaselt ei saa aga Vadim Beljajevile vägivalla tarvitamist usaldusväärselt omistada. 26.02.2020 episoodi kohta andis kannatanu ütlusi, et Vadim Beljajev lõi teda ühe korra, millega ja kuidas ei mäleta. Kannatanu mäletab, et kukkus. Selge ei ole kas kannatanu tundis valu ja kui tundis, millest tundis valu. Vadim Beljajevi sõnade kohaselt kannatanu ise kukkus ja sellest sai otsaette muhu, mis on tõepoolest kukkumise vigastus, sest ei rusika ega lahtise käe löögist ei teki väga konkreetsete piirjoontega muhk laubale, kusjuures muhu keskosas on nahamarrastus. Kaitsja rõhutas, et Vadim Beljajev on kogu aeg ühte ja sama väitnud, tema ütlustes vassimist ei ole. Kannatanu tunneb end ise provotseerimises süüdiolevana ja ei soovi süüdistatava vastutusele võtmist. Millegagi ei ole välistatud, et kõik toimuski täpselt nii, nagu Vadim Beljajev väidab ja kaitsja arvates peaks lähtuma KrMS §-st 7 lg 3 ja tema kaitsealune tuleks selles episoodis õigeks mõista. 20.05.2021 episoodi osas märkis kaitsja, et kannatanu on andnud selgeid ütluseid selle kohta, et ta sai viga vastu liftiseina põrkudes, kui ta Vadim Beljajevit jopest haaras ja kinni üritas hoida, et viimane ära ei läheks. Vaidlust ei ole, et Vadim Beljajev kõige otsesemal kombel tahtis ära minna, et järjekordset konflikti vältida. Ta tõukas tema jopest kinni hoidvat I. L.t eemale, et konfliktita minema pääseda. See oli ju elementaarne enesekaitse, jope rebenes. Mingit vigastuse tekitamise tahtlust ei ole. Süüdistataval oli tahtmine end haardest vabastada ja lahkuda. Kuivõrd ei näe kuskil vigastuse või valu tekitamise tahtlust mistahes tahtluses vormis, siis palub Vadim Beljajev selles episoodis õigeks mõista. 22
lg 2 p 1,3 ja § 418¹ lg 2 p 1,3 kvalifitseeritud süüdistuste osas märkis kaitsja, et tegemist on I ja II Maailmasõja relvaosadega, mis on mullast välja kaevatud ja selliste ajast tingitud kahjustustega, mis ei võimalda neid osasid enam iial laskekõlbuliku tulirelva osadena kasutada. Kaitsja oli seisukohal, et seda nimetatakse ajaga desaktiveerimiseks ja metallide tehnoloogia seisukohalt on see pöördumatu. Rooste eemaldamiseks on mitmeid vahendeid, metalli struktuuri taastamiseks ei ole ainsatki vahendit. Et seda laskekõlbuliku relva juures kasutada on ainus võimalus metalli vanarauana ümbersulatamine. Jälitustegevuse seaduslikkuse osas oli kaitsja arvamusel, et käesolevas asjas ei saa ultima ratiot tunnustada. Kriminaalasjas, mille objektiks on laskekõlbmatud relvaosad, on läbi viidud massiliselt jälitustegevust. Korduvaid jälituslubasid on välja andnud 3 kohtunikku ja menetlust juhtinud prokurör ise. On varjatult jälgitud, pealt kuulatud ja 3 korral ka kuritegu matkitud. Seejuures kuriteo matkimine on olnud sedavõrd intensiivne, pikaajaline ja pealetükkiv, et see on viinud Vadim Beljajevi nendesamade relvaosade käitlemiseni, et lahti saada tüütust matkijast. Kaitsja leidis, et jälitustegevusega saadud tõendid on ebaseaduslikud, mistõttu tuleb need tõendite kogumist välja jätta. Kuivõrd relvaosad olid laskekõlbmatud ning ei vasta Relvaseaduse § 1 sätestatule, siis palus Vadim Beljajev
Kuid kui kohus ei pea seda põhjendatuks ja leiab, et Vadim Beljajev on süüdimõistmist väärt, siis tuleks süüdi mõista ainult nende relvaosade osas, mida on asitõendina vaadeldud ja mõlemas episoodis üksinda, kuna Sergei Rozkoviga ühine käitlemine ei ole üldse tõendamist leidnud ning Vladimir Bazenovi käitumises puudub täielikult subjektiivne süüteokoosseis. Vadim Beljajevi süüdimõistmisel palus kohaldada
§-s 61 lg 1 sätestatud võimalust ja kohaldada karistust alla seaduse sanktsioonis ette nähtud alammäära, kuna käeoleva juhtumi erandlikud asjaolud vajavad arvesse võtmist. Kaitsja taotles kuni kohtuotsuse jõustumiseni asendada Vadim Beljajevi tõkend – vahistamine elektroonilise valve kohaldamisega aadressil Xxxx. Süüdistatava A. Baženovi ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav A. Baženov ei tunnistanud ennast süüdi. Kaitsja märkis, et
lg 2 p 3 sätestatud subjektiivne koosseis eeldab tahtlust, kuid kohtumenetluse jooksul sai tuvastatud, et Aleksei Baženovil puudus igasugune tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süütegude Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhend näeb ette kuriteo kvalifitseerimise, mis seisneb selles, et viidatakse «Karistusseadustiku» eriosa sellele paragrahvile, lõikele ja punktile, milles sätestatud tunnustele kvalifitseeritav tegu vastab. Kuna süüdistaja on jätnud seadusega nõutavas korras A. Baženovile inkrimineeritava süüteo kvalifitseerimata, siis puudub kaitsjal võimalus teostada efektiivset kaitseõigust, kuna kaitsjal puudub võimalus kontrollida, kas A. Baženovile inkrimiteeritava teo puhul on täidetud kuriteokoosseis või mitte. Baženovi puhul ei ole kinnitust leidnud, et ta oleks tahtnud panna toime kuritegu, mis on karistatav
Nagu eelpool sai mainitud, Beljajev veenis Baženovit, et tegu on tulirelva maketiga ning sellise maketi omamine ei ole seadusega karistatav. Kohtumenetluse jooksul ei leidnud kinnitust asjaolu, et A. Baženov oleks endale kasvõi korrakski ette kujutanud, et kavatseb relvaosa postkastist väljavõtmisega või Beljajevi poolt relvaosa enda juurde hoiule võtmisega panna toime süüteokoosseisule vastava teo. Kohtumenetluse jooksul ei leidnud kinnitust, et A. Baženovil oleks olnud otsene tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Tõendamist leidis asjaolu, et A. Baženovil puudusid teadmised relvadest. Ta ei teadnud, milliseid relvi tohib kollektsioneerida ja milliseid mitte. Beljajev veenis Baženovit, et laskekõlbmatut relva, mida nimetatakse ka maketiks, võib kollektsioneerida. Täpsustab, et paki kättesaamisel ütles Beljajev, et pakis on auto varuosad. Kui Beljajev tõi Baženovi juurde pakitud relvaosa, siis 23 selgitas Beljajev, et tegu ei ole relva osaga, mille omamine või enda juures hoidmine on karistatav. Baženov selgitas, et ta võttis Beljajevi käest relva nii, nagu see talle anti ning viis antud relvaosa pakendist lahti pakkimata rõdule, kust ta läbiotsimise käigus ära võeti. Kaitsja leidis, et käesolevas asjas ei ole A. Baženov ka kaastäideviija. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2015 aasta) lk 74 on kirjas, et kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, s.o funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. A. Baženov ei ole ka kaastäideviija, sest ta ei olnud teovalitseja. A. Baženov sai alles kohtueelse menetluse käigus teada, et tema juurde hoiule antud relvaosa on kasutuskõlblik ning selle valdamine on seadusega karistatav tegu. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, millele ta viitas ka kohtumenetluse käigus ja nimelt asjaolule, et vastavalt ekspertiisiaktile on lukukoda kasutuskõlblik, kuid ta on keerme abil otseses ühenduses roostes ja kasutuskõlbmatu relvatoruga. Samuti sellele, et lukukoda ja relvatoru ei ole üksteisest tugeva rooste tõttu eemaldatavad. Pea saja aasta jooksul metallile ebasoodsates tingimustes olek on lukukoja ja relvatoru keerme koha kokku sulatanud ning selle lahtikeeramne ilma kahjustusteta ei ole võimalik. Kaitsja hinnangul tulnuks kohtueelsel menetlusel tvälja selgitada, kas kasutatavat lukukoda on võimalik relvatorust seda kahjustamata eemalda või mitte. Selge on aga see, et lukukoda ei saa kasutada koos roostes relvatoruga. Ühe osa kasutuskõlbmatus teeb kasutuskõlbmatuks ka teise osa kasutuse. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on tegu kõrvaldamatu kahtlustusega, mille puhul kuulub kohaldamisele KrMS § 7 lg 3, paludes oma kaitsealune õigeks mõista. Süüdistatava S. Rožkovi ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi I. M.i löömises, muus osas S. Rožkov oma süüd ei tunnistanud. Kaitsja oli seisukohal, et klient ei ole süüdistuses etteheidetavat kuritegu
Käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Sergei Roźkov oleks toime pannud
Sergei Rožkovil puudub igasugune puutumus talle süüdistuses ette heidetud lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipildujaga PPŠ. Süüdistus rajaneb antud episoodi osas vaid oletustele, puuduvad igasugused objektiivsed, tõsikindlad tõendid tema süü kohta selles süüdistuse episoodis. Kogu süüdistus rajaneb prokuröri fantaasial, mida ei kinnita mitte ükski objektiivne tõend. On püütud vägisi sisustada S. Rožkovi ja V. Beljajevi omavahelistes harvades telefonivestlustes või siis sms-s kasutatud väljendit „rauakolakas” tulirelvaga. On olnud üllatav prokuratuuri järjepidevus alusetu süüdistuse esitamises S. Rožkovile seoses PPŠ-ga. Ka kohtus on jäänud süüdistus kliendile selles osas „hambutuks”. Prokurör rõhutas vaid, et on tõendatud jälitustoimingu tulemusena saadud telefonikõnedega, mis „kogumis teiste tõenditega” tõendab S. Rožkovi süüd
Süüdistus aga ei käsitle täpsemalt, mida konkreetselt peetakse silmas nende „teiste tõendite all”. Seega esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et Sergei Rožkov oleks käidelnud lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipildujaga PPŠ, mida KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Kliendi osas ei ole mitte ühtegi juhtumit, kus ta oleks tegelenud tulirelvadega, laskemoonaga. Seda väidab ka Beljajev, et S. Rožkoviga neil relvadest juttu ei olnud. S. Rožkovi elukoha Xxxx asuvas korteris läbiotsimisel ei leitud midagi, mida võiks 24 seostada teda relvade, laskemoona jne. Praktikas on tavapärane, et selliste tulirelvade ebaseadusliku omamise eest karistatavate isikute juurest leitakse mitte ainult üks, vaid palju asitõendeid, mis viitavad huvile relvade vastu. Mitte ükski asjas üle kuulatud isik, sh ka tunnistajad ei viita vähimalgil määral S. Rožkovile kui tulirelvadega tegeleva isikule või veelgi enam isikule, kellel oleks üldse huvi tulirelvade või laskemoona jne vastu. Oluliseks objektiivseks tõendiks selle kohta, mis otseselt välistab S.R. puutumuse selle PPŠ-ga on DNA ekspertiis. DNA-ekspertiisi akt 26.07.2021 nr 21E-GE0661 kohaselt ei ole saadud proov seostatav Sergei Rožkovi DNA proovidega. Süüdistuse kohaselt S Rožkov alates 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles Sergei Rožkov soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, seega käitles 5 kuu jooksul. Ei ole reaalne ega ka eluliselt usutav, et kui S. Rožkov nii pika aja jooksul käitles PPŠ-d, ei jäänud sinna tema DNA.
Rožkov on ennast selles episoodis ka täielikult süüdi tunnistanud ning andnud igakülgseid ja puhtsüdamlikke ütluseid. Samuti on tunnistanud tsiviilhagi, mis näitab tema kaitsealuse kahetsust. Karistuse osas märkis kaitsja, et prokuröri poolt küsitud reaalne vangistus on alusetu. Tema kaitsealune on varasemad karistused ära kandnud ega rikkunud tingimisi karistuse nõudeid. Seega on tema kaitsealune tõestanud, et suudab tingimisi karistuse ajal hoiduda uutest õigusrikkumistest. Karistuse mõistmisel palub arvestada ka asjaoluga, et tegemist on varem karistamata isikuga, kes kahetseb ja on võtnud hagi õigeks. Leiab, et põhjendatud on mitte karistada reaalse vangistusega, vaid tingimisi vangistusega
Vangistuse määraks tuleks lähtuda sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahemikust. Kaitsja palus menetluskulud jätta vähemalt 75 % ulatuses riigi kanda. Kohtu seisukoht: I. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas kriminaalasjas esmalt lahendada küsimus jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavusest. V. Beljajevile, A. Baženovile ja S. Rožkovile esitatud süüdistuses osas, mis käsitleb tulirelva ja nende oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist, soovib prokuratuur tugineda tõenditele, mis koguti jälitustoimingutega. Kaitsjate – eelkõige V. Beljajevi kaitsja – hinnangul ei järgitud kriminaalasjas, mille esemeks on laskekõlbmatud relvaosad, ultima ratio põhimõtet. V. Beljajevi kaitsja juhtis täiendavalt kohtu tähelepanu asjaolule, mille järgi oli jälitustoimingutest eelkõige kuriteo matkimine kolme erineva matkija poolt sedavõrd intensiivne, et kallutas V. Beljajevit süüdistuses nimetatud esemete käitlemiseni. Prokurör esitas kohtule vaidlusalused prokuratuuri ja kohtu load ning taotlused mis väljastati kriminaalasjas nr 21230100060 (vt kd VI tlk 1-171). Kohtu hinnangul ei oma antud küsimuse lahendamisel tähtsust prokuröri esitatud load ja taotlused, mis on antud kriminaalasjas nr 1923000303 (kd VI tlk 172-211). Viimati nimetatud on seotud prokuröri poolt esitatud jälitustoimingute protokollidega, mis asuvad kd V tlk 147-170. Täiendavalt tutvus kohtukoosseis jälitustoimikutega. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas nr 21230100060 avati jälitustoimik 18.01.2021. Süüdistatav V. Beljajev peeti kriminaalasjas
§-de 418 lg 2 p 1, 3 ja 4181 lg 2 p 1 järgi kahtlustatavana kinni 06.07.2021 (kd II tlk 126-134) ja süüdistatav A. Baženov peeti kriminaalasjas
§-de 418 lg 2 p 1 järgi kahtlustatavana kinni 06.07.2021 (kd II tlk 159-162). Samal päeval alustati avalike menetlustoimingutega (vt kd 25 II tlk 118-124, 165-174). Kokkuvõtvalt on kriminaalasjas nr 21230100060 ajavahemikul 19.01.2021-19.05.2021 prokuratuuri poolt taotletud ja eeluurimiskohtunike poolt väljastatud või pikendatud lube järgmisteks jälitustoiminguteks: 1) Prokuratuur taotles 19.01.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 1-11) KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o - lubada V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada P. P. abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. 1.1) Kohus rahuldas 19.01.2021 määruse alusel (kd VI tlk 12-31) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud. 2) Prokuratuur andis 20.01.2021 V. Beljajevi suhtes KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu läbi viimiseks (kd VI tlk 32-39). 3) Prokuratuur taotles 14.03.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 40-54) KrMS §des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o: - lubada I. T. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada I. T.i abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada A. Baženovi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. 3.1) Kohus rahuldas 15.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 55-65) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud. 4) Prokuratuur taotles 14.03.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 66-77) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: - pikendada 2 kuu võrra luba V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks. 4.1) Kohus rahuldas 17.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 78-87) prokuratuuri taotluse ja pikendas luba V. Beljajevi ja P. P. suhtes KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. 5) Prokuratuur taotles 07.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 90-103) KrMS §-des 26 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o: - lubada J. Š.l matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š.l matkida A. Baženovi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š.l, P. P. ja I. T. matkida S. Rožkovi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š. abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; 5.1) Kohus rahuldas 09.05.2021 määruse alusel (kd VI tlk 104-126) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud. 6) Prokuratuur taotles 10.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 127-135) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: - pikendada 2 kuu võrra luba I. T. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba I. T.i abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba A. Baženovi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. 6.1) Kohus rahuldas 17.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 136-140) prokuratuuri taotluse ja pikendas ülalnimetatud lube KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. 7.) Prokuratuur taotles 17.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 147-155) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: - pikendada 2 kuu võrra luba V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes
§-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks. 7.1) Kohus rahuldas 19.05.2021 määruse alusel (kd VI tlk 156-171) prokuratuuri taotluse ja pikendas ülalnimetatud lube KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. Valitseva arvamuse järgi tuleb jälitustoimingut lubavas kohtumääruses kajastada argumentatsioon jälitustoimingu eelduste ja vajalikkuse kohta. Loa andmise eelduseks olev põhjendatud kuriteokahtlus tuleb rajada konkreetsetele asjaoludele ja tõenditele, sh tuleb määruses ära näidata kohtu kasutuses olev tõendusteave. Samuti tuleb määruses esitada argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas võimalik tõendeid (õigel ajal) koguda või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Sealjuures ei pea kohus jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendi kogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on seda mõistlik põhjus eeldada (vt nt siinkohal RKKKo 1-17-7077/14). Jälitustoiminguteks 27 antud loa pikendamisel tuleb kohtu hinnangul lisaks viidata konkreetsetele asjaoludele, mis tingivad jälitustoimingute jätkamise vältimatu vajaduse. Erinevalt kaitsja(te)st leiab kohus, et kriminaalasjas on prokuratuur jälitustoiminguteks taotluste esitamisel kui kohtud taotluste rahuldamisel järginud nii kehtivat õigust kui kohtupraktikat. Kohus nendib kokkuvõtvalt, et jälitustoimingute alustamise ajendiks oli menetlejale läbi teise kriminaalasja (kus kahtlustatavaks oli P. P.) laekunud lähteinfo, mille järgi võib varem kriminaalkorras tulirelvade ja nende ebaseaduslike osade ebaseadusliku käitlemise eest karistatud V. Beljajev vaatamata kulgevale katseajale jätkata keelatud esemete käitlemist. Prokurör tugines taotlust esitades ja kohus seda rahuldades P. P. 15.01.2021 ülekuulamisel saadud teabele, V. Beljajevi varasematele karistusandmetele ja registriväljavõttele, mille kohaselt ei ole V. Beljajevile väljastatud relvaluba. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute abil soovis prokuratuur koguda tõendeid selle kohta kust V. Beljajev keelatud esemeid saab, kellele müüb, kus hoiab jms. Kuriteo matkimine oli vajalik tuvastamaks kas ese(med), mida V. Beljajev P. P.e pakub, on käibes keelatud. Seda, miks ei ole võimalik tõendeid koguda avalike menetlustoimingutega on samuti kohtu arvates adekvaatselt põhjendatud: kohus käsitleb nii menetletava kriminaalasja eripära, viitab asjaolule, et varasemas kriminaalasjas kogetu põhjal võis kohtumääruses esitatud põhjenduste järgi jaatada V. Beljajevi kalduvust kasutada konspiratsioonivõtteid – vahetab sageli abonentnumbreid. Lisaks osundab eeluurimiskohtunik P. P. sõnadele, mille kohaselt okidoki portaalis kasutaja „xxxx“ taha peituv V. Beljajev rääkis tunnistajale oma katseajast ja ütles, et on sel põhjusel eriti ettevaatlik. Kohus on täiendavalt tõstnud esile asjaolu, et V. Beljajev enda vastu ütlusi andma ei pea, ebaseaduslikke esemeid enda juures hoida ei pruugi (läbiotsimiste võimatus) ning kriminaalasjas ei ole ei kannatanut ega tunnistajaid (isikuliste tõendiallikate puudumine). Järgnevalt laiendati prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal jälitustoiminguid: senise menetlusega kogutud tõendusteave andis kohtumääruse kohaselt alust põhjendatult kahtlustada kriminaalmenetluse esemeks olevas kuriteos lisaks V. Beljajevile ka A. Baženovit. Viimase suhtes on nii loas kui määruses ära näidatud konkreetsed asjaolud, mis sellise kahtluse tingisid. Matkija I. T.i osas loa taotlemise ja andmise vajadus põhines sellel, et varasem kuriteo matkija, Soomes töötav P. P. pidi kehtivate koroonapiirangute tõttu jääma Soome Vabariiki. Vastasel korral oleks P. P. kaotanud võimaluse tööle naasta. Tegemist on sellise elulise asjaoluga, mida menetlejal ei olnud võimalik ette näha ja sel põhjusel ei ole tegemist olukorraga, kus jälitustoimingutele allutatud V. Beljajevit saadeti nö maha murdma kaks erinevat matkijat. Seejärel laiendati uuesti prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal jälitustoiminguid seeläbi, et kahtlustatavate ridadesse lisandus S. Rožkov ning kuriteo matkijana lülitati menetlustaktikalistel kaalutlustel menetlusse J. Š.. Viimasega toimus V. Beljajevil juba varasemalt tihe telefonisuhtlus tulirelvade ja nende osade teemal. Kuritegude matkimiseks loa saanud P. P. viibis jätkuvalt Soome Vabariigis, lisaks tõusetus menetlejal nurjunud ostu-müügitehingu pinnalt küsimus selle kohta, kas P. P. ja I. T. on V. Beljajevi (ja A. Baženovi) jaoks jätkuvalt usaldusväärsed. Nimetatud põhjusel peeti vajalikuks J. Š. kaasamist. Jällegi ei olnud kohtu arvates tegemist olukorraga, kus V. Beljajevit piiras oma lõputute nõudmistega järjekorras juba kolmas matkija. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et nii jälitustoiminguteks loa andmist, viimaste laiendamise ja pikendamise vajadust on adekvaatselt ja ammendavalt põhjendatud ning kohtul puudub igasugune alus väitmaks, et need olid ebaproportsionaalselt intensiivsed. V. Beljajevi kaitsja oli seisukohal, et tulemus – mõned roostes rauatükid, mille kasutuskõlbulikkus on kaheldav – ei 28 väärinud sedavõrd pikka ja põhjalikku jälitustegevust. Kohus pöörab kaitsja tähelepanu sellele, et kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuleb jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil (vt siinkohal nt RKKKo 3-11-79-16). Viimase osas viitab kohus, et V. Beljajevi abonentnumbri(
Prokurör esitas kohtule P. P. elukohas, Xxxx asuva korteris, 21.11.2020 toimunud läbiotsimise protokolli (kd II tlk 35-43). Menetlustoimingu protokolliga on tõendatud, et läbiotsimisel leiti tunnistaja kodust laskemoona, tulirelvi ja viimaste olulisi osi. Loetletud esemete hulgas oli mustas kotis automaatkuulipilduja PPŠ raam koos kabaga, mis leiti korteri magamistoa paremas nurgas asuva sektsioonkapi kõrvalt. Leid pakendati pakendisse nr 36, seda pildistati (vt fotod nr 121-124, kd I tlk 43 ja 43 pöördel) ja edastati koos teiste leitud ning ära võetud esemetega 02.12.2020 ekspertiisimääruse (kd II tlk 44-47) alusel tulirelvaekspertiisi. Eksperdi arvamusega 08.07.2021 ekspertiisiaktis nr 20E-TB0147 (kd II tlk 48-61) on tõendatud, et 21.11.2020 P. P. korterist Xxxx leitud PPŠ koosnes püstolkuulipilduja raamist, lukukojast, lukust, päästemehhanismist ja kabast. Nimetatud detailid kuuluvad tulirelva osade hulka. Vaatluse põhjal on lukukoda, päästemehhanism ja kaba kasutuskõlblikud, lukk on kasutuskõlbmatu (eksperdi arvamuse p 1, kd II tlk 57). Tunnistaja P. P. andis kohtus ütlusi (kd VIII tlk 1-11) selle kohta, et läbiotsimisel leitud mittekomplektse PPŠ soetas ta V. Beljajevilt. Süüdistatava V. Beljajevi ja viimase kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. V. Beljajev ei eitanud, et ta tundis P. P. ning mingisugune kohtumine tunnistaja viidatud ajal ja kohas leidis aset, kuid süüdistatava sõnul ei ole ta süüdistuses nimetatud eset P. P.e müünud ega üle andnud. 31 Järelikult tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas antud juhul on usaldusväärsed tunnistaja või süüdistatava ütlused. Tunnistaja P. P. osas puudub vaidlus selles ja tema enda ütlustega on ka tõendatud fakt, et tunnistaja suhtes alustati ning on käimas eraldiseisev kriminaalmenetlus, mis käsitleb nii tulirelvade, nende oluliste osade kui laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Samuti ei ole vaidlust selles ning on tõendatud, et käesolevas kriminaalasjas tegi P. P. politseiga koostööd – tunnistaja kaasati menetlusse matkijana. Kaitsjad rõhutasid tunnistajale esitatavate küsimustega kohtu hinnangul momenti, et tunnistaja võib oma naha päästmiseks olla valmis veidi enamaks, kui seda eeldab tavapärane koostöö menetlejaga. Kindlasti teatud iva selles on – P. P. avaldas S. Rožkovi kaitsjale, et tal oli hirm vangi sattumise ees. Samas ei saa kohtu arvates üksnes sellele argumendile tuginevalt väita, et P. P. valetas. Tunnistaja ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust tuleb siiski kontrollida viisil, mis on kohtupraktikas üldiselt aktsepteeritud. Tunnistaja P. P. (ütlused kd VIII tlk 1-11) ja süüdistatav V. Beljajev (ütlused kd VIII tlk 64 pöördel-72) selgitasid riimuvalt, et nende suhtlus algas 2020 kevadel. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta internetiportaalis okidoki militaaresemeid ning P. P. helistas talle. Tunnistaja sõnul tegi ta kevadel 2020 okidokisse kasutaja, sest tahtis uurida erinevaid militaaresemeid, mida inimesed müüvad. Ta märkas, et kasutaja „xxxx“ müüb PPŠ raami ja lukku ning ta kirjutas müüjale. P. P. andis ütlusi selle kohta, et tehing toimus, kuid V. Beljajevi sõnul mitte midagi sellist, mida kirjeldab P. P., kohtumisel ei toimunud. V. Beljajev märkis, et P. P. küsis temalt PPŠ-d, ta vastas tunnistajale, et tal pole ning seejärel ostsid nad õlled, vestlesid makettidest ning ta soovitas P. P. vaadata erinevaid arheoloogiasaite. V. Beljajev avaldas viimases sõnas, et P. P. valetamisest kohtus andis märku tunnistaja kehakeel – tunnistaja oli napisõnaline ning pidi korduvalt märkmetest tuge otsima. Tõsi – P. P. kokutas, vältis silmsidet, oli istungil näost valge ja silmnähtavalt närvis. Samas ei leia kohus erinevalt süüdistatavast, et kõik kirjeldatu kokku on ilmtingimata omane valetajale. Väga lihtsustatult oli kohtu hinnangul P. P. puhul tegemist pigem introvertse inimesega, kes oli asetatud stressisituatsiooni. Sarnaselt P. P.ga oli sõnaaher ning veidi turriski tunnistaja S. K., kuid viimase ütluste usaldusväärsuse küsimus sedavõrd teravalt päevakorda ei tulnud. Mõlemad tunnistajad – nii P. P. kui S. K. - jätsid kohtule mulje kui klassikalistest kogujatest, kes avanevad pigem kitsamas ringis oma hobist rääkides. Süüdistatava V. Beljajevi ütluste usaldusväärsuse vastu räägib esmalt asjaolu, et kriminaalmenetluses teostatud jälitustoimingutega on üldiselt tõendatud fakt, et süüdistatav pakkus erinevatele inimestele vanemaid tulirelvi ja nende osi – see, millest P. P. räägib, on tegelikult süüdistatavale omane käitumismall. Teiseks esitas prokurör kohtule tõendid, mis kinnitavad P. P. ütluste usaldusväärsust. Esmalt ei tekkinud kriminaalasjas vaidlust ja on tõendatud, et kasutaja „xxxx“ oli V. Beljajev (vt siinkohal ka kd III tlk 12-27). Kasutajakonto oli seotud e-posti aadressiga xxxx (kd III tlk 14). Fakt, et süüdistatav ja tunnistaja kohtusid kevadel 2020 Xxxxl asuva Olerexi tankla juures, on tõendatud jälitustoimingu protokolliga, mis asub kd V tlk 147-151, taotlus ja load jälitustoiminguteks kd VI tlk 172-211). Kriminaalasjas nr 19230101356 teostatud jälitustoimingutega tuvastati, et P. P. ja V. Beljajev kohtusid 01.03.2020 Xxxx Olerexi tanklas. Seejärel on 08.03.2020 V. Beljajev P. P.e helistanud kell 21:19 ning mh öelnud, et „kuule, mul on toru… toru /arusaamatu sõna/. P. P. vastab, et „a ei-ei-ei-ei-ei-ei-ei, seda ma ei taha“ ning 32 V. Beljajev ütleb, et „selle võib PPŠ jaoks ümber teha“. Kohtu hinnangul kinnitab protokollis kajastatu P. P. ütluste usaldusväärsust: miks peaks V. Beljajev ise tüütu tunnistajaga pärast kohtumist, kus ei toimunud midagi olulist, ühendust võtma ning pakkuma talle mingisugust toru, mille võib PPŠ jaoks ümber teha? Olukorras kus V. Beljajevi sõnul P. P. küsis temalt PPŠ-d müügiks, aga tal seda ei olnud? Lisaks ei ole jälitustoimingute protokollis kajastatut silmas pidades õiged V. Beljajevi sõnad, et põgusa kohtumisega Olerexis tema ja P. P. suhtlus tol korral, s.o kevadel 2020 piirduski. Kolmandaks esitati kohtule tõendina P. P. poolt menetlejale edastatud e-kirjad (kd II tlk 62-66, tlk 101-102) ning asitõendi vaatlusprotokollid, milles vaadeldi P. P. telefoni (kd II tlk 67-100) ja e-kirju (kd II tlk 103-104). Kõik nimetatud tõendid käsitlevad P. P. ja V. Beljajevi (okidoki portaalis kasutaja „xxxx“) omavahelist suhtlust alates 2020.aasta lõpust, so pärast seda, kui V. Beljajev oli 11.09.2020 vabanenud eelmise kohtuotsuse alusel osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt. Tunnistaja P. P. on 02.10.2020 saatnud V. Beljajevile sõnumi, mille kohaselt meenus tunnistajale, et V. Beljajev pakkus talle osta 30,00 euro eest PPŠ-d. P. P. uurib, kas V. Beljajevil salv on (vt kd II tlk 69 pöördel, tõlge tlk 82). V. Beljajev vastab oma 06.10.2020 sõnumis P. P.e, et tema sellega enam ei tegele ning vaadaku P. P. rooba.ee saidilt (vt fotod kd II tlk 70 ja 70 pöördel, tõlge tlk 83-84). Kohtu hinnangul ei tule siinkohal süüdistatava enda poolt edastatud sõnumis esile tõsta mitte seda, et V. Beljajev sellega enam ei tegele vaid see, et süüdistatav sellega enam ei tegele. Miks peaks P. P. üldse küsima V. Beljajevilt midagi sellist millega seotust süüdistatav oma sõnul kevadel 2020 P. P.ga toimunud kohtumisel eitas öeldes, et neil oli juttu makettidest ning tema soovitas lõppeks P. P. pöörduda arheoloogiasaitide poole? Märksa loogilisem on see, et tunnistaja on süüdistatavalt ka varem midagi sellist (sõnumi järgi PPŠ) soetanud ja küsib lisa. Siinkohal väärib märkimist, et viidatud sõnumivahetus V. Beljajeviga toimus veel ajal, mil P. P. ei olnud veel oma kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud. Järelikult ei olnud kuni 20.11.2020 toimunud suhtlus veel see, mida saab käsitleda kui tunnistaja koostööd menetlejaga. Kohtu hinnangul on seega P. P. ütlused usaldusväärsed. V. Beljajevi ütlused õiged ei ole ning need tuleb sel põhjusel kõrvale heita, v.a osas, mis need puudutavad asjaolu, et kevadel 2020 kohtus ta P. P.ga oma kodu lähedal asuvas Olerexi tanklas. P. P. ütlustega on tõendatud, et kevadel 2020 müüs okidoki internetiportaalis kasutaja nimega Xxxx aka V. Beljajev PPŠ raami ja lukku. Nad leppisid müüjaga kokku kohtumise Xxxx asuvas Olerexi parklas ning kohtumisele ilmus V. Beljajev. Süüdistatav näitas talle kotis olevat PPŠ raami ja ta märkas, et sellel puudub relvalukk, mis oli kuulutuses märgitud. V. Beljajevil oli relvalukk kaasas, süüdistatav võttis selle hiljem põuest välja ja müüs talle raami ning relvaluku 30 või 40 euroga maha. Seejärel viis ta V. Beljajevilt ostetud esemed koju, Xxxx asuvasse korterisse. Kriminaalasjas on tõendatud, et esemed leiti tunnistaja kodus 21.11.2020 toimunud läbiotsimisel. Kohus nendib prokuröriga nõustuvalt, et tõenäoliselt toimus ostu-müügitehing 01.03.2020 kell 16:29 paiku (vt uuesti sama päeva jälitustoimingute protokoll). Nii süüdistatav kui P. P. selgitasid riimuvalt, et nad kohtusid Xxxx, Olerexi tanklas ning just sellest kohast on omavahelises telefonivestluses ka juttu. Kohtu hinnangul pani V. Beljajev talle ette heidetud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega
Kohus nendib, et V. Beljajev esitles ennast kohtus harrastusajaloolase ja 33 relvahuvilisena. Viimaseid sattus kohtulikul arutamisel ka tunnistajapinki. Nii näiteks esitati enda sõnul relvadega hästi kursis olevale J. Š.le küsimus tema poolt soetatud PPŠ töökorra kohta ning tunnistaja selgitas, millele tuginedes ta oma järelduse tegi. Arvestades V. Beljajevi varasemat karistust kui teadlikkust relvadest – viimast rõhutas ka V. Beljajevi kaitsja öeldes, et kohtusaalis on süüdistatav ilmselt ainuke, kes on oma teadmiste poolest võimeline tulirelvaeksperdile küsimusi esitama – on kohtu hinnangul usutav, et V. Beljajev pidi võimalikuks pidama, et ta võib P. P.e kevadel 2020 toimunud kohtumisel müüa midagi sellist, mis on tsiviilkäibes keelatud, kasutuskõlblik ja mille käitlemine on kõigest eelnevast tulenevalt keelatud. Püstolkuulipilduja PPŠ on automaattulirelv, mille käitlemine tsiviilkäibes on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 5 alusel keelatud. Kooskõlas RelvS § 21 lg 1 loetakse tulirelva olulistek
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.