Obsah (8)

§ 4§ 1§ 21§ 24§ 26§ 27§ 22§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4933 (liidetud tsiviilasi 2-23

) § 21 ettenähtud nõuetele. 23.

§ 4

lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (

§ 1ja § 2).

24. Kohus on seisukohal, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. Kohus on seisukohal, et saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

§ 21

lg 2 sätestab, et saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Saneerimiskava kohaselt on saneerimismenetluses puudutatud isikud jaotatud kahte rühma, so võlausaldajad, kelle nõuded on pandiga tagamata ja ettevõtjaga seotud isikute rahalised nõuded. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad

§ 24lg 2 nimetatud põhimõttele.

25.

§ 26

kohaselt võib puudutatud isik esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või 8 saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

§ 26sätestatud avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks kohtule ei esitatud.

26.

§ 27

lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.

§-st 27 lg 2 tulenevalt annab saneerimisnõustaja põhjendatud hinnangu muu hulgas sellele, kas ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, märkides kava õnnestumise eeltingimused; nõue, mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärane ning saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud

§ 26lg 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et koostatud saneerimiskava vastab nii sisult kui ka vormilt kehtivatele nõuetele. Võlausaldajate jagamine rühmadesse on toimunud tulenevalt võlausaldajate ühesugustest õigustest, võlausaldajaid on rühmiti koheldud eesmärgipäraselt ja võrdselt. Saneerimiskava täitmise tähtaeg ja võlausaldajatele tehtavad väljamaksed on kooskõlas saneerimismenetluse olemusega. Saneerimiskavas märgitud saneerimisabinõud on piisavad eduka saneerimismenetluse läbiviimiseks. 27. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimine on abinõude rakendamine makseraskuste ületamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte likviidsus ja tagada jätkusuutlikkus. Saneerimiskava kohaselt vähendatakse pandiga tagamata võlausaldajate põhinõudeid 50 % ulatuses ja nõuded tasutakse 5 aasta jooksul. Kõrvalnõuete tasumiseks ettevõtte rahavood võimalust ei anna ja need tühistatakse. Raha väärtuse vähenemise kompenseerimiseks makstakse esimese rühma võlausaldajatele intressi 2,5 % aastas. Ettevõtjaga seotud isikute nõuded asendatakse Hilandero Houses osaga.

§ 22lg.

4 kohaselt asendab saneerimiskava kinnitamise määrus osakapitali suurendamise ja põhikirja 3 muutmise otsust. Kohtu hinnangul on tegemist eesmärgipäraste ja asjakohaste saneerimisabinõudega. 28. Nõuete ümberkujundamine on muu hulgas võlasumma vähendamine (

§ 22lg 1 p 3).

Kohus on seisukohal, et ettevõtja on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud kõrvalnõuete vähendamise vajalikkust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-09 märkinud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on kavas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse korral lõpetatakse vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestatule intressi ja viivise arvestamine. Saneerimisnõustaja on esile toonud, et pankrotimenetluses ei oleks võimalik rahuldada pandiga tagamata nõudeid.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-09 leidnud, et kuna kava täitmise ajal ei saa ettevõtja vastu esitada pankrotiavaldust ega ka hagi kavaga ümberkujundatud nõuete alusel, peab selline õiguste piiramine toimuma konkreetse ettevõtte saneerimise vajadustest lähtudes. Seetõttu ei tohiks kava täitmise aeg olla ebamõistlikult pikk. Erakordsed asjaolud, mis õigustaksid erakordselt pikka tähtaega, peavad olema kavas esile toodud.
2. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimiskava täitmise lõpptähtaeg on mõistlik. Saneerimiskava tähtaja määramisel on arvestatud rahavoogude prognoosi, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise ja ajatamisega ning asjaoluga, et saneerimismenetluse jooksul ei teki täiendavat vajadust suuremahuliste investeeringute tegemiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga. 9
3. Saneerimismenetluse keskne mõte on pakkuda alternatiivi pankrotimenetlusele, võimaldades makseraskustes ettevõtjal saada riigilt ajutist kaitset võlausaldajate võlgade sissenõudmise vastu, et vältida ettevõtja pankrotti. Kaitse andmise tingimus on aga, et ettevõtja suudab selle tulemusena vähemalt osaliselt võlad tasuda ja oma tegevust normaalselt jätkata. Selle menetluse edukuse korral peaks ettevõtja võlausaldajad saama oma nõuded saneerimiskava alusel rahuldatud eelduslikult mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Seetõttu tuleb saneerimiskavas muuhulgas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest kava kinnitamata jätmisel, st milline oleks nende rahuldamise võimalikkus pankrotimenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-25-11).
4. Saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus märkinud, et pankrotimenetluse korral moodustab ettevõtja varast pankrotivara ja toimub selle müük PankrS sätestatud korras. Kuna suurema osa Hilandero Houses OÜ käibevarast moodustavad nõuded (mis ei ole likviidsed), laekuks eelduslikult nende müügist ca. 10 % nominaalväärtusest ehk 150 000 eurot. Laovarude müügist laekuks eelduslikult ca 200 000 eurot. Kuna Hilandero Housesile kuuluv (vallas)vara on koormatud kommertspandiga Luminor Bank AS kasuks (registrisse kantud kommertspandi summa 506 117 eurot) ja seadusjärgse üürileandja pandiõigusega, siis pankrotimenetluses saaks kiirmüügil rahuldatud pandipidajate nõuded ja pandiga tagamata võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata, arvestades seda, et pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotivara arvelt teha kulutusi pankrotimenetluse läbiviimiseks ja katta massikohustused ning pankrotimenetluse kulud kuni 10% ulatuses pandiga tagatud vara müügist laekunud rahast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui nad oleksid ettevõtja pankroti korral.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-125-11 asunud seisukohale, et saneerimise vajadusele positiivse hinnangu andmisest tuleks

§-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, varade ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et püsiv maksejõuetus välistab saneerimismenetluse.

1. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt tehtud prognooside põhjal on ettevõtja kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Kohtule on esitatud ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos, millest nähtub, et ettevõtja kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel on võimalik.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, seega tuleb saneerimiskava kinnitada. Saneerimisnõustaja tasu
3. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 5 000 eurot.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri

1. jaanuari 2009.a määrusega nr
2. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik Korra § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel 10 lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse.
3. Saneerimisnõustaja töö aruande kohaselt moodustavad saneerimisnõustaja tegevused 83,5 tundi, millest moodustab tehniline töö 15,5 tundi tunnihinnaga 60,00 eurot kokku 930,00 eurot ja sisuline saneerimisnõustaja tegevus 68 tundi tunnihinnaga 140,00 eurot kokku 9 520,00 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%. Saneerimisnõustaja aruande kohaselt on saneerimisnõustaja viinud ennast kurssi ettevõtte majandusliku olukorraga ja juhtkonna nägemusega kavandavast saneerimismenetlusest. Saneerimisnõustaja on koostanud saneerimisteated, edastanud need võlausaldajatele, kontrollinud kõikide võlausaldajate nõuete suurust, osalenud aktiivselt saneerimiskava koostamisel, esitanud puudutatud isikutele saneerimiskava projekti, suhelnud jooksvalt ettevõtte juhatusega ja pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega.
4. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu on 10 450 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt taotletud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus vastab justiitsministri
5. jaanuari
6. a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule. Menetluskulude jaotus
7. Saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi saneerimismenetluse osaliste huvides. Eeltoodust tulenevalt jäävad puudutatud isikute võimalikud menetluskulud tsMs § 172 lg 1 teise lause järgi nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 11