← Eesti

3-23-1976/8

Obsah (8)§ 23§ 15§ 6§ 2§ 18§ 68§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1976 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

§ 23

lg 1 alusel, täidetud on

§ 23lg 1 p 1 ja 3 kohaldamise eeldused.

Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) X (Venemaa Föderatsiooni) peeti 48-tunniks kinni 08.09.2023 kell 09.35,

§ 15lg 1 alusel.

2) Isik vabanes Tallinna Vanglast 08.09.2023 ning tal puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA 26.04.2019 otsusega nr 15.3-3.4/294-1 tunnistati kehtetuks tema pikaajaline elamisluba nr EL25A004279 ja tehti sundtäitmisega lahkumisettekirjutus Eesti Vabariigist väljasaatmiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vabanemist kinnipidamisasutusest (lisatud PPA otsus nr 15.3-3.4/294-1, 26.04.2019 ja sundtäitmise protokoll 08.09.2023). 3-23-1889 3) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.02.2014 otsusega nr xxxxxx mõisteti X süüdi KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine), KarS § 415 lg 1 (lõhkeseadeldise, lahingulaskemoona ja nende olulise osa ebaseaduslik käitlemine), § 114 p 2, 3, 7 - § 25 lg 1, 2 (mõrvakatse üldohtlikul viisil, kahe või enama inimese suhtes lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega) alusel, millega määrati karistuseks 10 aastat vangistust. Xi karistusaeg algas 10.09.2013 ning lõppes 08.09.2023 (lisatud karistusregistri väljavõte). 4) 04.10.2016 koostas Siseministeerium otsuse nr 1-24/140, millega kohaldas X’i suhtes sissesõidukeelu Schengeni territooriumile 10 aastaks. Otsuse kohaselt algab sissesõidukeeld päevast, mil X vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. 5) Isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1).

§ 23

lg 1 alusel taotleb PPA halduskohtu luba, kuna viibimisaluseta välismaalase suhtes muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, mille hankimine võtab aega (p 3).

§ 6

⁸ p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. X on kriminaalkorras karistatud kokku 4 korral, neist 1 karistus on kehtiv, 3 arhiveeritud (lisatud välismaalase karistusregistri väljavõte). Välismaalase karistused näitavad selgelt suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Viimati määrati isikule 10 aastat vangistust. Välismaalase poolt toimepandud kuriteod näitavad tema valmidust seaduse rikkumiseks, milleks käesoleval hetkel võib olla pakku minek väljasaatmise vältimiseks. Ka vanglas olles, on välismaalane oma käitumisega näidanud, et talle on meeltmööda mittereeglipärane käitumine. Välismaalasel ei ole küll kehtivaid distsiplinaarkaristusi, aga vangla ametike poolt on fikseeritud korduvalt allumatut käitumist ametnike korraldustele, mis jällegi näitab Xi valmisolekut seaduse rikkumiseks (Tallinna Vangla iseloomustus 08.09.2023). Käesoleval hetkel puuduvad X’il tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. PPA-le teadaolevalt on X teinud ajutise reisdokumendi taotluse, mis on edastatud tähitud postiga VF-i saatkonda 04.07.2023 kirjaga nr 1-5/23/130761. Käesolevaks hetkeks ei ole vastust veel laekunud. 08.09.2023 läbiviidud küsitlusel on X selgitanud samuti, et ta on täitnud paberi ja vangla on selle edastanud saatkonda, vastusest tema ei tea midagi (lisatud küsitluse protokoll 08.09.2023). 6) PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas ainuüksi võimalust välismaalase omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et välismaalane võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama, eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Samuti võib välismaalane lihtsasti liikuda teistesse Schengeni riikidesse. 7) Välismaalasel puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, samuti puudub tal kehtiv reisidokument, mis tähendab, et PPA-l ei ole võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. 8) Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks välismaalase paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X’i suhtes ei ole võimalik kohaldada

§s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Käesoleval hetkel, tuginedes välismaalase küsitlemisel antud selgitustele, ei ole tal elukohta ega rahalisi võimalusi. Samuti puudub välismaalasel kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. Isik küll ütleb, et ta on valmis minema Venemaale, aga tal puuduvad rahalised võimalused. 2

(4)3-23-1889 PPA-le teadaolevalt ei ole välismaalase kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Välismaalase kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks.
  1. PPA jäi 08.09.2023 istungil taotluse juurde. Puudutatud isik vastas kohtu küsimusele, et tal puudub elukoht ja elatusvahendid ning ta elaks eikuskil. Oma 86-aastase ema juurde minna ei soovi. Soovib lahkuda VF-i aga pole veel saanud reisidokumenti. Eesti elamisloa kehtetuks tunnistamist soovis ise. Põgenemisohu väitega ei nõustunud. Füüsiline tervis korras. Kohtumääruse kirjalikku tõlget ei soovi. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Juhindudes

§ 23

lg-st 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-st 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.11.2023 (kaasa arvatud). 4.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudub vaidlus, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta, tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud

  1. aastal ning koos sellega tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele tema vabanemisel kinnipidamisasutusest. Isik vabanes 08.09.2023 ja peeti koheselt 48-tunniks kinni. Tegemist on vene rahvusest, Venemaa Föderatsiooni kodanikuga. Lisaks kehtib isiku suhtes Siseministeeriumi poolt kehtestatud 10 aasta pikkune sissesõidukeeld alates tema vabanemisest vanglast.
  2. Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada eesmärgil, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine, lahkumiskohustuse tulemuslikkus (

§ 23lg 1).

Väljasaatmine viiakse lõpuni viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (

§ 18lg 1).

Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (

§ 15lg 1 ja § 23 lg 1).

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumisekohustuse täitmise tulemislikkust, eelkõige, kui esineb välismaalase põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1); välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (

§ 23lg 1 p 3), nagu käesoleval juhul PPA on taotluses välja toonud.

6. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes

§-st 68. PPA tugineb

§ 68

p-le 4, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudub vaidlus, et tegemist on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kelle viimane karistus oli 10-aasta pikkune vangistus. PPA poolt taotluses karistatuse põhjal tehtud järeldustega põgenemisohu põhistamiseks tuleb nõustuda. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus ning antud juhul on PPA prognoos kõigi asjaolude põhjal kogumis põhjendatud. Ka kohus peab tõenäoliseseks, et puudutatud isik hakkaks väljasaatmisest kõrvale hoidma kui ta vabastada. Isikul puudub elukoht ja elatusvahendid ning ta märkis kohtuistungil, et tal poleks kusagil elada, kuna oma ema juurde ta samuti ei läheks. 7. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning nende saamine hetkel viibib (

§ 23lg 1 p 3).

PPA esindaja märkis istungil, et praktika näitab, et mingil hetkel dokumendid siiski väljastatakse ehk väljasaatmist pole praegu põhjust pidada perspektiivituks. 8. Praegusel juhul pole alust arvata, et isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine täidaks eesmärki (põgenemisohu vältimine).

Leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine eeldab mh usaldust isiku suhtes, mida antud 3

(4)3-23-1889 juhul tuvastatud asjaolude ja isiku varasema käitumise (korduv karistatus ja pikad vangistused; samuti vangla iseloomustusest nähtuv) põhjal olla ei saa. 9. Asjas esitatud teabest ei nähtu ning ka istungil ei toonud isik välja, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Antud juhul puuduvad kinnipidamisele tõhusad alternatiivid. 10. Kohus rahuldab PPA taotluse. Kohus selgitab, et PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.