Tsiviilasi nr 2-22-140798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-140798 Tsivi

) § 37 lg-le 1 ja leiab, et tüüptingimus oli kostjale teatavaks tehtud ja seega lepingu osaks saanud. Leppetrahvi suurus ei ole ülemäära suur ega kahjusta kostjat ebamõistlikult. 2/5

§ 1132

lg-st 2 lähtudes nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist (29.01., 08.

1. ja 04.03.2021 tasulised kirjad vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Iga saadetud kirjaga kaasneb teatud ajakulu ja ka teatud materiaalne kulu (nt töötaja töötasu, Itella postiga saatmise kulu), kõnede ja SMS-de tegemisel lisandub mobiilsideoperaatori tasu. Kostjale on saadetud Itella kaudu rohkem kui kolm kirja. Üldtingimuste p 3.3.2 alusel nõuab hageja põhivõlalt viivist kolmekordses seadusjärgses määras (3 * 8% kuni 31.12.2022 ja 3 * 10,5% alates 01.01.2023), 28.06.2019–31.12.2022 eest 200,28 eurot ja 01.01.–06.03.2023 eest 13,33 eurot, kokku 213,61 eurot.
2. Kostja sai menetlusdokumendid kätte kohtu kantseleis isiklikult allkirja vastu 26.05.
3. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
5. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlast 187,59 eurot (teenuse eest 37,59 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 150 eurot) ning viivisest 168,63 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt kolmekordses seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 31,5% aastas, alates 07.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 23,98 eurot.
6. Hagi tuleb jätta rahuldamata lepingu lõpetamise tasu 50 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise 44,98 euro osas, samuti lepingu lõpetamise tasult alates 07.03.2023 nõutava viivise osas. 6.
7. Hagi aluseks olev leping on sõlmitutud tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses ning kostja on tarbija.

Lepingus on ära toodud suitsuanduriteenuse „Nublu“ teenuse tingimused, lisaks on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevatele lepingu üldtingimustele ja hinnakirjale. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on märkinud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). 6.2. Hageja põhinõudes sisaldub teenuse tingimuse p-st 2.2.10 ja hinnakirjast tulenev lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Teenuse tingimuste p 2.2.10 järgi kohustub tellija tasuma hinnakirjas kehtestatud lepingu lõpetamise tasu, kui tellija ütleb lepingu üles enne kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või kui täitja ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi. Hinnakirja kohaselt on suitsuanduriteenuse „Nublu“ lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Hageja on seisukohal, et nimetatud tingimused on kostjaga läbi räägitud ja tegemist ei ole tüüptingimustega. Asjaolud, et kokkulepe kliendikohustusperioodi kohta paikneb lepingu põhitingimustes ning teenuse tingimustes ja hinnakirjas on toodud välja tagajärjed, mis kaasnevad lepingu lõpetamisega enne kliendikohustusperioodi lõppu, ja kostjal oli võimalus lepinguga tutvuda ning tingimuste ebasobivuse korral lepingut mitte sõlmida, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist ei ole tüüptingimustega.

§ 35

lg 1 kohaselt loetakse 3/5 tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35

lg 3 kohaselt võib tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa ning tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.

§ 35lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

See, et 12-kuulise kliendikohustusperioodi rikkumise tagajärjed on sätestatud teenuse tingimustes ja hinnakirjas ning kostjal oli üksnes võimalus kas leping sellistel tingimustel sõlmida või jätta sõlmimata, viitab üheselt selle, et tegemist on tüüptingimustega.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohus leiab, et enne kliendikohustuseperioodi lõppu lepingu lõpetamise tasu puhul on praegusel juhul tegemist kohustusega tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Teenuse kuutasu oli 4,90 eurot ning tasu 12-kuulise kohustusliku perioodi eest seega kokku 58,80 eurot. Lepingu lõpetamise tasu enne 12-kuulise kohustusliku perioodi lõppu on 50 eurot. Kohtule esitatust ei nähtu, et lepingu lõpetamise tasu oleks seotud tegelike kuludega või sõltuks selles, kui palju enne kohustusliku perioodi lõppu leping lõpetati. Lisaks on kostjal täiendavalt kohustus tasuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et eelmärgitud tasu ettenägevad tingimused on

§ 42lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta lepingu lõpetamise tasu 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. 6.

1. Kuna kohus ei pea põhjendatuks lepingu lõpetamise tasu 50 eurot, ei ole põhjendatud ka sellelt nõutav viivis. Mh tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue 28.06.2019–31.12.2022 eest 42,18 euro ulatuses (24% (st 3 * 8%) aastas 50 eurolt 1283 päeva eest) ja 01.01.–06.03.2023 eest 2,80 euro ulatuses (31,5% (st 3 * 10,5%) aastas 50 eurolt 65 päeva eest), kokku summas 44,98 eurot. 6.
2. Hageja viitab

§ 1132lg-le 2 ja nõuab sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist (29.01., 08.02.

ja 04.03.2021 tasuliste kirjade eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot ning muude makseviivitusega tekkinud kulude eest 5 eurot).

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§‑s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

§ 1132

lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja 4/5 eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kandnud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole kohtu 10.02. ja 24.04.2023 selgitustele vaatamata toonud välja sissenõudmiskulude arvestust ega selle kujunemise aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid, mh seda, millel tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu ning hüvitis muude kulude eest. Piisav ei ole üldine viide

§ 1132

lg-le 2 ning kirjade ja SMS-ide saatmisele, kõnede tegemisele ja nendega seonduvale kulule. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 505,18 eurot; hagihind rahuldamise ulatusest lähtudes 380,20 eurot) ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.
2. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 358 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagi koostamine ja esitamine 2 t * 169 eurot/t; käibemaksuta). Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt. Riigilõiv 175 eurot on hagihinda ning riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades põhjendatud. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatu ning ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindaja ei ole advokaat. Tegemist on vähekeerulise tüüphagiga, raskusastmelt ei erine see oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

§ 1132lg 2 p 1 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 30 eurot.

Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 120 eurot. Ajakulu on põhjendatud 1 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti tuli hagejal nõue ja selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 120 eurot (1 t * 120 eurot/t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 236,25 eurot (75% 315 eurost (175 + 20 + 120)). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5