Obsah (4)

§ 361§ 362§ 10§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1829 Määruse kuupäev 22.08.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

) § 15 lg-le 6 ja § 362 lg-le 2. PPA on seisukohal, et isiku puhul esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Taotluses märgib PPA järgmist. 1.1. 16.08.2023 kell 03.06 fikseeris Smartdec kaamera mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud ametnikud teostasid piirkonnas otsingu ja tabasid kell 03.12 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Kolodavitsa külas, Piiroja tee lõigul 1 põõsas 3-23-1829 istumas viis isikut (kaks meest, kaks naist ja üks laps), kes väitsid end olevat Kuuba kodanikud. 16.08.2023 kell 03.12 pidasid PPA ametnikud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni Kuuba Vabariigi kodanikust puudutatud isiku (sündinud 22.11.1998), kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. 16.08.2023 kell 04.06 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul soovis ta minna Euroopasse (Hispaaniasse), et otsida seal tulevikku. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni

alusel ning alustati menetlustoimingutega. 1.2. Puudutatud isikut on vaja kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb põgenemise oht (

§ 361lg 2 p 4).

Põgenemise oht tuleneb sellest, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 6 8 p 8). Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul on ta varasemalt üritanud turismiviisaga Schengeni alale seaduslikult saabuda, kuid see pole õnnestunud ja seepärast ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. PPA ei leia andmebaasist tõendeid, et isikul oleks olnud turismiviisa Schengeni alale või et ta oleks seda taotlenud. Isik ei ole PPA-le esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis pärast piiriületust edasi teha, kuid toob välja, et tema plaan oli edasi minna Hispaaniasse, kus elavad seaduslikult tema kaks onu. Eestis liikudes peitus ta autode ja isikute eest puude taga või kõrgemas rohus ja puhkamiseks tegi peatusi ainult varjuliselt võsas. Isiku ütlused kinnitavad PPA järeldust, sest isiku sõnul ei olnud tal plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Hispaaniasse ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Kahtlustatavana ülekuulamisel tõi isik välja, et soovib tagasi ainult Moskvasse. Kuna seal on tema elukaaslane ja ta teenib seal kodustele saatmiseks raha, on ka oht isiku liikumiseks Eestist tagasi Venemaale. On võimalik, et isik on seotud ebaseadusliku piiriületuse organiseerimisega. 1.

1. 16.08.2023 kell 00.51 sisenes Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduauto, mida patrull kontrollis kell 01.07 samas piirkonnas, kus ületasid ebaseaduslikult piiri viis Kuuba kodanikku, sh puudutatud isik. Sõiduautos olid kaks isikut, juhiks Hispaania kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Kuigi taotluse esitamise hetkel pole võimalik väita sõiduki ja ebaseaduslikult piiri ületanud isikute tõsikindlat seost, on väheusutav, et viis ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud kuubalast, kelle sihtkoht oli Hispaania, ning Vene Föderatsioonist ja Hispaaniast pärit isikud sõiduautoga sattusid kokkusattumusena Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda sarnasel kellaajal öisel ajal. Sõiduauto võis olla tulnud ebaseaduslikult piiri ületanud kuubalastele vastu. Sõiduautos viibinud isikute Hispaania kodakondsus ja viisa kinnitavad isiku ütlusi sihtkoha osas ning PPA hinnangut põgenemisohu osas. Piiriületajate ja sõiduautos viibinud isikute omavaheline seos vajab veel uurimist. 1.
2. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud isiku selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ametivõimudele kättesaadav. Isik selgitas menetlustoimingutel, et plaanis minna edasi Euroopasse (Hispaaniasse). Arvestades isiku ütlusi ning sarnasel ajal samas kohas sama sihtkohaga autot, võib järeldada, et tema eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus ta Eestisse, kuna soovis kasutada seda marsruuti võimalusena liikuda Hispaaniasse. Seda kinnitab ka isik ise. Isikute väited ei ole usutavad ka sellepärast, et nende jutt erineb. PPA-le jääb arusaamatuks, kuidas koos reisinud seltskonnast osa viidi sõiduautoga otse piiri äärde, osa aga kasutas muid transpordivahendeid ja kõndis. Tulenevalt antud vasturääkivusest on ka muud isikute väited kaheldava väärtusega. Lisaks räägib isik vastu ka endale. 2 3-23-1829 1.5.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isiku põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on öelnud, et soov oli minna Hispaaniasse tulevikku otsima. Kuna isiku emakeel on hispaania keel, on eluliselt usutav, et isik eelistab liikuda Hispaaniasse, kus riigikeeleks on tema emakeel. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiulevõtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isiku soov oli minna edasi Euroopasse, Hispaaniasse. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Samuti oli isikul PPA hinnangul planeeritud edasine transport Euroopasse liikumiseks. Isiku selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. PPA jäi Tartu Halduskohtus 17.08.2023 toimunud kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA märkis, et kuigi seos 16.08.2023 Eestisse sõiduautoga sisenenud Hispaania ja Vene Föderatsiooni kodanike ning puudutatud isiku vahel vajab veel uurimist, ei saa selline samal ajal samas kohas viibimine olla kokkusattumus. Samuti rõhutas PPA seda, et koos liikunud kuubalaste ütluste vahel esinevad vastuolud, ning seda, et puudutatud isik ei ole PPA-le teadaolevalt esitanud taotlusi Schengeni alale seaduslikult sisenemiseks.
2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et saabus Venemaale 03.08.2023 ning tahtis jõuda mõnda Euroopa riiki, kus talle pakutaks abi ja teavet selle kohta, kuidas ta saab aidata oma peret. Kuigi isik ütles algselt, et tahtis minna Hispaaniasse, siis talle meeldivad erinevad riigid ja kultuurid ning ta võib jääda elama ja töötama ka Eestisse. Isiku sõnul otsis ta seaduslikke võimalusi Euroopasse jõudmiseks, kuid Kuubalt ei olnud seda võimalik teha. Isik kinnitas, et tal ei olnud organiseeritud autot Eestist edasiliikumiseks. KOHTU SEISUKOHT
3. Vastavalt HKMS § 264 lg-le 1 annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures tegutsevad nii PPA kui ka kohus sellises olukorras esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel. 5. Kohtule esitatud PPA taotlus tugineb

§ 361

lg 2 p-le 4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vastavalt

§ 361

lg-le 21 käsitatakse põgenemisohuna muu hulgas seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Puudutatud isiku suhtes esineva põgenemisohu põhjendamisel viitab PPA VSS § 68 p-le 8. Selle sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Eestis viibimise õigusena 3 3-23-1829 selle sätte tähenduses ei ole käsitatav

§ 10

lg 2 p-st 2 tulenev varjupaigataotleja õigus Eestis viibimiseks (Riigikohtu 30.01.

1. a määrus nr 3-17-792, p 18.5). Põgenemisohu hindamisel tuleb hinnata iga juhtumi asjaolusid eraldi ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 15.04.
2. a määrus nr 3-202119, p 18 ja seal viidatud praktika).

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamine võimaldab seda, et taotleja on liikmesriigi ametiasutustele kättesaadav eelkõige selleks, et nad ta ära kuulaksid ja seejärel selleks, et kaasa aidata taotleja võimalike edasiliikumiste ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.

1. a otsus nr C-18/16, p 39; vt ka Riigikohtu 30.01.
2. a määrus nr 3-17792, p 18.1). Isikuandmete ankeeti märgitu kohaselt soovis puudutatud isik minna Hispaaniasse tulevikku otsima ja ta vajab rahvusvahelist kaitset (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 19). Arvestades, et isik ei ole esitanud ühtegi konkreetsemat põhjust rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, on vaja neid asjaolusid isiku abiga täpsustada.
3. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik peeti PPA ametnike poolt kinni 16.08.2023 kell 03.12 Võru maakonnas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone lähistel ning enne seda oli ta ületanud ebaseaduslikult kontrolljoone. Ametnikud tuvastasid, et isikul puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks. Isikuandmete ankeedilt nähtub, et pärast isiku kinnipidamist väitis ta politseiametnikele, et tahtis minna Hispaaniasse ega tahtnud tegelikult Eestisse jääda (dtl 19). Isik kinnitas, et ületas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikult (dtl 22). Kohus leiab, et puudutatud isiku selline käitumisviis vastab VSS § 68 p-s 8 toodule ning viitab seetõttu võimalusele, et isik võib ka edaspidi käituda mitteusaldusväärselt ja põgeneda. Võttes arvesse ka seda, et isik ei olnud kasutanud seaduslikke võimalusi Eestisse sisenemiseks, puuduvad kohtul alused arvata, et isik käitub edaspidi ametnikega koostööd tehes usaldusväärselt ja järgib nõuetekohaselt kõiki talle võimalikult kohaldatavaid järelevalvemeetmeid. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku puhul esineb ka oht, et ta võib menetluse ajal lahkuda Eestist Venemaale, kus elab tema elukaaslane. Seetõttu annavad isikuga seotud asjaolud kogumis alust arvata, et ta võib tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel Eestist lahkuda ning kas jätkata enda teekonda edasi Euroopasse (omal käel või teiste abiga) või pöörduda tagasi Venemaale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.

7.

§-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Arvestades isikuga seotud ja PPA poolt välja toodud asjaolusid (sealjuures võimalik seos Venemaa Föderatsiooni ja Hispaania kodanikega sõiduautoga, mis sisenes Eestisse ligikaudu samal ajal ja samas kohas, nagu seda tegi puudutatud isik), ei saa PPA-le ette heita, et isiku suhtes selline usaldus puudub. Pigem esineb suur tõenäosus, et isik ei täidaks korrektselt tema suhtes kehtestatavaid leebemaid järelevalvemeetmeid ning võimaluse avanedes lahkuks Eestist.

1. Isik ei ole toonud välja, et tema puhul esineks vastunäidustusi (nt tervislikke) kinnipidamiskeskuses viibimiseks. Isiku kinnipidamist tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise ajaks tuleb seega pidada proportsionaalseks.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (

§ 364lg 1).

10. Tuginedes

§-le 13 ning HKMS § 175 lg-le 3 asendab kohus kohtulahendi avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4