Obsah (5)

§ 5§ 162§ 104§ 152§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2066 Haldusasi X kaebus Kuu

§ 5

lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Arvestades asjaolu, et kaebaja seostab kahju tekkimist vastustaja haldusaktiga ja vastava teelõigu lülitamisega kohalike teede nimekirja, aga samuti sundvalduse tasu saamata jäämisega, siis on see käsitatav avalikõigusliku suhte raames toimunuga. Vastupidist ei ole ka menetlusosalised väitnud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul kaebuse esitamise kuupäevast tagasiarvestatuna (volikogu otsust nr 67 muudeti hiljem) varasemalt tekitatud kahju hüvitamise kontekstis riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam midagi vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimustest täidetud. Siinkohal tekib küsimus, et kas taolise nõude rahuldamise eelduslikud tingimused on ka muus osas täidetud. Antud juhul on vaja hinnata peamiselt seda kas kahju tekkimise saab lugeda tõendatuks, kas see oli tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest avalik-õigusliku suhte raamistikus ning vajadusel ka etteheidetava tegevuse või tegevusetuse põhjuslikku seost tagajärgedega. Olukorras, kus vastustaja õigusvastast tegevust täheldada ei saa, ei ole vaja kõiki muid nõude rahuldamise eelduslikke tingimusi enam täies ulatuses käsitada.

1. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslike tingimuste täidetavust ka muus osas. Eelkõige on küsimus selles kas etteheidetav tegevus või tegevusetus oli õigusvastane või mitte ja kas see on põhjuslikus seoses tagajärgedega. Vastustaja põhiseisukoht väljendub selles, et liiklemine kaebaja kinnistu selles osas, mis puudutab valla registris olnud Kalda teed, pidigi olema alates
2. aasta sügisest avatud, sest selle kohta oli Harju Maakohtu 19.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12551 hagi tagamise kohta. Nimetatud määrus on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud. Hagi tagamise abinõuna keelati X’ul teha mistahes takistusi (aiad, väravad, sõidukid jms) oma kinnistul (registriosa nr 11615002) asuval Kuusalu valla teeregistris oleval Kalda teel, nr 3530431, sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Vastustajaga tuleb nõustuda, et hagi tagamise tagajärjena ei saanud kaebajale, arvestatuna ajavahemikku 23.10.2017 kuni 24.08.2020, tekkida kahju selle tõttu, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik. Sellel perioodil ei olnud vastav teelõik avatud või siis ei pidanud olema avatud vallavolikogu otsuse nr 67 alusel. Vastustaja märgib, et nimetatud teelõik avati kohtutäituri tegevuse vahendusel 09.02.2017 ja et seejärel oli tee avatud kuni 04.06.2020 ja et kaebaja väide tee avatuna olemisest kuni 25.08.2020 ei olevat õige. Samas ei ole menetlusosaliste seisukohtade eelnimetatud vastuolul sisulist tähendust, sest kahju hüvitamise nõue on menetluses arvestatuna 23.10.
3. Hagi tagamine kestis nähtuvalt haldusasja materjalist kuni 24.08.
4. Selles mõttes ei ole enam kuigi oluline kas tee oli avatud kuni 04.06.2020 või kuni 25.08.2020, sest vastavalt hagi tagamise määrusele pidi see 7 tegelikult avatud olema ning Kuusalu vallal väidetava kahju tekitamises mingisugust rolli ei olnud ja kui seda ei olnud, siis ei ole põhjust ka muid kahju hüvitamise nõudega seonduvaid väiteid rohkem hinnata, vähemalt mitte eelnevalt nimetatud perioodi puudutavas osas. Kaebaja on pidanud tsiviilasjas nr 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määrust ebaseaduslikuks, kuid sellega ei saa nõustuda. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et hagi tagamise määrust oleks vaidlustatud, kusjuures taolise kahju hüvitamist, mis tekitatakse konkreetselt hagi tagamisega, reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 391, kuid käesoleva haldusasja raames saab kohus hinnata vastava hüvitise väljamõistmise põhjendatust ainult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud väidetava kahju eest.
5. Järgmine küsimus seostub väidetava kahju tekitamisega perioodil 25.08.2020-22.10.2020 ehk kuni kaebuse esitamise päevani. Samas oli tee alates, kas siis 05.06.2020 (vastustaja väide) või 26.08.2020, suletud, millest järeldub, et sisuliselt ei saanud liiklust toimuda ega kaebajale kahju tekkida, kuigi kaebaja väidab, et valla varasema otsustuse tõttu püüdsid mõned isikud aeg-ajalt seda teed omavoliliselt läbida. Samas ei ole eelnimetatu kohta midagi konkreetsemat esitatud, selgitatud ega tõendatud. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest, et kui kiiresti oleks pidanud vald Kuusalu Vallavolikogu oma 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa muutma, siis ei saa asuda seisukohale, et pärast tsiviilasjas nr 2-16-12551 toimunud vaidluse tulemuse lõplikku selgumist 24.08.2020 seisuga oleks vald oma 25.11.2020 otsusega olnud ilmselges viivituses. Samas on käesoleva haldusasja raames hinnatava võimaliku kahju tekitamise perioodi kõige hilisem kuupäev 22.10.2020, mitte aga 25.11.2020 ning seda enam ei saa vastustaja toiminguid selles raamistikus viivituses olevaks lugeda. Seega ei ole vald väidetavat kahju tekitanud ning nõude rahuldamiseks ei ole alust. Olenemata eelnimetatust võib vastustajaga nõustuda veel ka selles, et varalise kahju tekkimine on ka (sisuliselt) tõendamata. Mis puutub sundvalduse seadmisse või mitteseadmisse ning eelnimetatuga seonduvatesse võimalikesse tasudesse arvestatuna tsiviilasjas nr 2-16-12551 toimunud kohtuvaidluse lõppemist (näiteks saamata jäänud tulu kontekstis), siis ei saa kaebaja eeldada, et sundvaldus kindlasti seatakse ega ka vallale ette kirjutada millal see täpselt toimuma peaks.
6. Lähtuvalt eeltoodust jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata, mistõttu ei ole alust rahuldada ka sellega seonduvat või sellest tuletatud viiviste väljamõistmise taotlust.

§ 162

lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Formaalselt vaadatuna on lahendamata kaebaja 25.03.2022 seisukohas esitatud taotlus Kuusalu valla 27.01.2021 vastuse lisade 4-10 tagastamiseks kuna need tõendavat käesolevaks ajaks tühistatud asjaolusid. Nimetatud taotlus jääb praegusel juhul rahuldamata, sest esitatud materjalil on seos käesoleva vaidlusega siiski selgelt olemas. 24.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Antud juhul on menetlus Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määrusega

§ 152lg 1 p 2 alusel osaliselt lõpetatud.

Kaebuse nõue jäi menetlusse perioodi 23.10.2017-22.10.2020 puudutavas osas. Väidetava kahju suuruse on kaebaja oma 03.12.2020 menetlusdokumendi punktides 22-24 nimetatud ajavahemiku osas eraldi välja toonud ning riigilõiv sellelt on väiksem kui 383 euro ja 93 sendi suurune terviksumma, mille tasumine nähtub kohtute infosüsteemist. Samas on vaja arvestada, et alternatiivse nõudena taotles kaebaja õiglast hüvitist ka kohtu äranägemisel, millelt oli riigilõiv summas 250 eurot. Seega kuulub käesoleva lahendi jõustumisel kaebajale tagastamisele riigilõiv 250 euro suurust summat ületavas osas ehk summas 133 eurot ja 93 senti. 8 25.

§ 108lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Haldusorganite kasuks taoliste vaidluste puhul üldjuhul menetluskulusid ka välja ei mõisteta, sest õigusabiteenuse kulude väljamõistmine oleks teatud juhtudel põhjendatud ainult siis kui kohtuasi väljuks haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Seega jäävad vastavad menetluskulud või võimalikud menetluskulud protsessiosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD KOHTUOTSUSEGA TALLINNA 9 RINGKONNAKOHTU 14.04.2023